„Vabamüürlus ei ole salaorganisatsioon“, kuid „Iga liige lubab ka hoida saladuses vabamüürlaseks olemise iidseid äratundmisviise.“ Nii on kirjas Eesti Vabade Ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži kodulehel (www.eestisl.ee).

Loe ka Meego Remmel: EKB Koguduste liidu pastorite võimalikkusest olla vabamüürlane

Vabamüürlusest

Kes on vabamüürlaste jumal?

raamatud vabamüürlusest:

1. Steven Tsoukalas, Masonic Rites and Wrongs, An Examination of Freemasonry. Presbyterian and Reformed 2012
2. John Ankerberg & John Weldon, Fast Facts on the Masonic Lodge. Harvest House Publishers 2004
3. John Ankerberg, Secret Teaching of the Masonic Lodge. Moody Publishers 1990
4. Ron Carlson & Ed Decker „Freemasonry and the Masonic Lodge“, Fast Facts on False Teachings. Harvest House Publishers 1994

veebilehed vabamüürlusest:

1. Endine vabamüürlane surmaeelses intervjuus: Vabamüürlaste jumal on Lucifer -

2. 16 aastat Soome vabamüürlane olnud Juhani Julini lugu - www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1447&Itemid=2
3. Juhani Julini intervjuu TV7-s (eestikeelsete subtiitritega) - www.tv7.ee/vod/player/?program=15677
4. Saksa luteri kiriku dokument: Vabamüürlusse ja kristlikku kogudusse kuulumise aspekte -

5. Dr Ron Carlson talks about Freemasons (alates 1:35) - http://youtu.be/f4vrCEnZ-CU
6. Kristlike kirikkondade suhtumine vabamüürlusse - http://en.wikipedia.org/wiki/Christianity_and_Freemasonry
7. Mormonismi ja vabamüürluse seostest - http://en.wikipedia.org/wiki/Mormonism_and_Freemasonry
8. Christian Ministries International - www.christianministriesintl.org/articles/Should-Christians-Join-the-Masonic-Lodge.php
9. Saints Alive In Jesus - http://saintsalive.com/resourcelibrary/freemasonry
10. Cutting Edge Ministries - www.cuttingedge.org/fmcorner.html
11. Christian Restoration Freemasonry Databank - www.christian-restoration.com/fmasonry
12. Freemasonry Watch vabamüürluse seostest Luciferi kummardamisega – www.freemasonrywatch.org/luciferquotes.html
13. Abiks ja vabanemiseks vabamüürlastele Ex-Masons for Jesus - www.emfj.org

Uuringufirma Gallup uurijad avastasid, et väljend «raha eest õnne osta ei saa» ei vasta tingimata tõele. Nimelt on osade rikkamate riikide elanikud nende õnneedetabelis eespool.

Uuringufirma viis 2005. aastast kuni 2009. aastani läbi küsitluse 155 riigi elanike seas, et koostada riikide edetabel elanike õnnelikkuse järgi, kirjutab ajakiri Forbes.

Tulemustest selgub, et raha on selles osas oluline määraja, kuna kõrgema SKT-ga riigid on edetabelis eespool. «Raha on ikkagi objekt, mida inimesed ihkavad ning mille poole püüdlevad enamuse oma ärkveloleku ajast,» nentisid uurijad raportis.

Näiteks maailma kõige õnnelikumas riigis Taanis on CIA andmeil SKT inimese kohta 36 000 dollarit, mis on rohkem, kui 196 riigis 227st, mille kohta luure keskagentuur taolist infot kogub.

Samas pole raha ainuke määraja. Uuring näitas, et väga oluline on ka inimese sotsiaalne tugi. Näiteks Costa Rica, mille SKT elaniku kohta on väiksem kui USAs, oli edetabelis Ühendriikidest siiski eespool, kuna sotsiaalsed võrgustikud on seal tugevamad ning inimesed seega ka õnnelikumad hoolimata nende varalisest seisust.

Eesti oli edetabelis 90. kohal. Edetabli tipus, pärast Taanit tulid Soome, Norra ja Rootsi. Tervet nimekirja näeb siit.

Allikad siit ja siit .

Ainsusnelipühilus (Oneness Pentecostalism) pole juhuslik vääratus, vaid eksiõpetus, mille juured ulatuvad juba pea 100 aasta taha. On tähelepanuväärne, et maailma suurim nelipühi liit Assemblies of God pani Kolmainsust eitavad „oneness“ jutlustajad oma konfessioonist välja juba aastal 1916. AG-st välja arvatud vennad rajasid mittetrinitaarse liidu General Assembly of the Apostolic Assemblies, millega ühines 1918.a Pentecostal Assemblies of the World. Pärast ühinemist 1945.a grupiga Pentecostal Assemblies of Jesus Christ sai uue konfessiooni nimeks United Pentecostal Church International. UPCI-sse kuuluvad ka Eestis tegutsevad misjonärid Nate Turner (Elujõe kogudus) ja Jacky Willhoite, kes on juba eksitanud Eesti kristlasnoori end ümber ristida laskma.

Valeõpetus 1 - Jumal maskides

Ainsusnelipühiluse järgi on üks jumalik isik ajaloos tegutsenud kolmel eri moel, väljendudes küll Isa, Poja ja Püha Vaimuna, kandes justkui eri aegadel erinevat maski. Kiriku ajaloost on selline hereesia (valeõpetus) tuttav modalismi ja sabellianismina ning ka urshanismina.

Ainsusnelipühilased armastavad rääkida Tertullianusest ja teistest kirikuisadest, kes justkui leiutasid Kolmainsuse. Õigem oleks aga öelda, et kirikuisad avastasid Kolmainsuse. Kõige tähtsam on aga uurida Piiblit ja vaadata, kuidas Jumal oma Sõnas ennast meile on ilmutanud.

Kirjakohad kolmainsusest

Kuidas seletada Jeesuse ristimise sündmust (Lk 3:21-22), kus taevast kostis hääl: «Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!» ja Püha Vaim langes tuvi kujul Jeesuse peale? See on sündmus, kus 3 isikut: Isa, Jeesus ja Püha Vaim on korraga ühes pildis tegutsemas, ometigi erinevalt. Nate Turner ütleb, et ta ei näe siin kolme isikut.(!) Nate Turner näeb siin vaid Jeesust. Ainsusnelipühilaste arusaama järgi on Jeesus ühtlasi ka Isa ja Püha Vaim. Siit ka ainsusnelipühi teoloogia teine nimetus – Jesus only. Ainsusnelipühilased ütlevad, et kuna Jumal on kõikvõimas, siis ta suudab ennast ilmutada korraga kolmel eri moel. Piltlikult öeldes kasutas ainsusnelipühi õpetuse järgi Jumal Jeesuse ristimise sündmusel kolme maski korraga. Selliselt tegi ainsusnelipühi loogika järgi Jumal inimestele teatrit, jättes inimestele petliku mulje kolmest erinevast isikust, kuigi tegelikult oli vaid üks isik. Seega on ainsusnelipühi õpetuse järgi ühes isikus olev Jumal inimesi lollitanud ja petnud!?

Piibli järgi oli Jeesuse suhe oma Isaga ka inimesena elades niivõrd lähedane, et Jh 10:30 ütleb Jeesus: „Mina ja Isa oleme üks.“ Kas nad on siis ka üks isik? Piibel kasutab üksolemist ka abielus oleva mehe ja naise kohta (Mk 10:7): „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.“ Mõistagi on ka pärast abiellumist endiselt 2 isikut, kuigi 1 abielu. Nii ka Jumal on 1, kuid Isa, Jeesus ja Püha Vaim on 3 isikut.

Kui Jeesus palvetas, siis ta rääkis Isaga. Näiteks Ketsemani aias palvetab Jeesus: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!“(Lk 22:42). Siin tulevad esile Jeesuse tahe ja Isa tahe. Ainsusnelipühi õpetuse valgel rääkis aga Jeesus justkui oma teise minaga, või kellega? Või korraldas Jeesus Ketsemani aias palvetades jüngritele lihtsalt näidisõppetunni, kuidas nood peaksid palvetama (kui ta taevasse tagasi läheb ja on valmis neid kuulma), kõnetades Ketsemani palvetes vaid tühjust…

Ülempreesterlikus palves palub Jeesus jüngrite pärast „et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.“ Jällegi tuleb esile üks olemine, mis mõistagi ei tähenda, et kõik jüngrid oleksid 1 isik. Loe tähelepanelikult Johannese evangeeliumi 17. peatükki. Kas selline võiks välja näha inimese sisemonoloog, vestlus iseendaga?

Johannese 5:19 räägib Jeesus talle antud meelevallast: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg“ ja jätkab (s30-32): „Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud. Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv. See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.“ Jeesuse jutust on selgelt aru saada, et Isa ja Jeesus on kaks eri isikut. Ütleb ju Jeesus otsesõnu, et „keegi teine“ tunnistab tema kohta. Ainsusnelipühi õpetuse järgi (Isa ja Jeesus on üks isik) põeb aga Jeesus ilmselgelt isiksuse lõhestumist. Seega teevad ainsusnelipühilased Jeesusest vaimuhaige, kes ei saa päris hästi aru, mitu teda on!

Jeesus valmistas oma elu lõpufaasis jüngreid tulevikuks ette. Jeesus rääkides neile, et ta lahkub Isa juurde ning Isa ja Jeesus läkitavad jüngrite juurde Püha Vaimu (Jh 14:26; 15:26; 16:7). Kolmainujumalat uskudes on see arusaadav. Kuidas aga mõista seda ainsusnelipühi õpetuse järgi, kus Isa, Poeg ja Püha Vaim on üks isik? – Jeesus ütles, et läheb Isa juurde, tegelikult aga iseenda juurde. Jeesus ütles, et nad Isaga läkitavad jüngrite juurde Püha Vaimu, tegelikult tuleb ta aga ise, lihtsalt teisel kujul. Ühesõnaga, ainsusnelipühi õpetus teeb Jeesusest valetaja!? Selline on siis ainsusnelipühi valeõpetuse „vale-Jeesus“.

Valeõpetus 2 - kui te ei mõtle nii nagu meie..

Oneness Pentecostalismi esindajatega on peetud aegade jooksul mitmeid põhjalikke debatte. Ühel esinduslikul teledebatil olid kristliku trinitaarse poole peal maailmakuulus eksiõpetuste ekspert Dr Walter Martin ja Calvin Beisner ning ainsusnelipühilasi esindasid UPCI general superintendent Nathaniel Urshan ja Robert Sabin. Oneness versus Trinity teledebatte on võimalik jälgida videosalvestustena.  Nagu teledebattidest näha, hakkavad ainsusnelipühilased olukordades, kus nende eksimused on sisuliste argumentidega esile toodud, sõnu väänama, teemat mujale juhtima ja manipuleerima, mis pole eksiõpetajate juures muidugi üllatav. Eks vale ajab valetaja keerutama, et kuidagi püüda oma supist välja tulla. Kui dr Martin mitmel ja mitmel korral küsib, kas ainsusnelipühilased peavad teda ja teisi kristlasi Piibli õpetuse põhjal oma vennaks Kristuses, siis oli vastuseks üks lõputu kõrvalepõiklemine... Ühesõnaga, kes ei usu samamoodi nagu ainsusnelipühilased, on hukatuses.

Valeõpetus 3 - Jumala armust ei piisa päästeks

Veel üks Piibli õpetusest erinev ainsusnelipühilaste arusaamine on see, et päästetud saamiseks ei piisa usust Jeesuse lunastustöösse ja uussünnist. Sektidele ja uususunditele on omane, et Jumal armust ei piisa ja päästeks on vajalikud mingid ekstra-asjad (konkreetsed teod, riitused, vormelid vms). Ainsusnelipühilaste arusaamise järgi on inimene päästetud vaid siis, kui inimene ristitakse allakastmisega „Jeesuse nimel“. Kui inimene on ristitud „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel“ või on ristimisel kasutatud vähem vett, siis pole pääsemist loota. Glossolalia (võõrastes keeltes rääkimine) on ainsusnelipühilaste järgi päästmise tunnuseks, mis on samuti Piibli õpetusega vastuolus.

Kokkuvõtteks võime tõdeda, et esmapilgul väiksena tunduv erinevus kristliku Kolmainuõpetuse ja ainsusnelipühilaste arusaama vahel osutub tegelikult tohutuks. Nagu väikse suunaerinevuse kohta on öeldud, et alustasime koos, aga lõpetame valgusaastate kaugusel. Siin pole ka midagi imestada, sest jumalapilt ehk arusaamine Jumalast on usu juures alustrajava tähtsusega.

Nii, nagu on 1800 aasta jooksul kristlike teoloogide poolt leidnud kinnitust modalismi ekslikkus, nii on leidnud viimase 100 aasta jooksul kristlike teoloogide poolt leidnud kinnitust ka ainsusnelipühi õpetuse ekslikkus Piibli õpetusega võrreldes. Oneness Pentecostal liikumine eksitab inimesi ka Eestis ning iga hingekarjase ülesanne on karja lambavaraste eest kaitsta (Jh 21:16).

Ainsusnelipühiluse käsitlusi internetis:

·         Dr. Edward Dalcour’ põhjalik käsitlus –  www.christiandefense.com/oneness.htm

ja lühiülevaade –  www.christiandefense.com/Oneness%20Concise%20look.htm

·         Watchman Fellowship Profile, by Jason Barker –  www.watchman.org/profile/onenesspro.htm

·         Lühiülevaade – www.4truth.net/fourtruthpbnew.aspx?pageid=8589952678  

·         Ainsusnelipühi teoloogiat on paljude raamatute kaudu tutvustanud ainsusnelipühi piiskop David Bernard, kes on United Pentecostal Church International superintendent ja Urshan Graduate School of Theology president. www.newlifeupc.org/resources/from-david-k-bernard/books

·         Apologeetikadoktor James R. White analüüsib artiklis The Trinity, the Definition of Chalcedon, and Oneness Theology ainsusnelipühi õpetust, viidates ka David Bernard’i kirjutistele –   http://vintage.aomin.org/CHALC.html

·         Usundiuurija Mike Oppenheimeri artiklid ainsusnelipühiluse kohta – www.letusreason.org/Onendir.htm

Raamatud:

·         Beisner, E. Calvin. 1998. „Jesus Only“ Churches. Zondervan. Lühikokkuvõte – www.ecalvinbeisner.com/freearticles/OnenessPentecostalism.pdf

·         Boyd, Gregory. 1992. Oneness Pentecostals and the Trinity. Baker.

·         Dalcour,  Edward L. 2011. A Definitive Look At Oneness Theology: In the Light of Biblical Trinitarianism. 3rd Edition, Revised, Updated, and Expanded. North-West University. E-book (PDF) - $5

Artikli autor: Argo Buinevitš, Tallinna Lasnamäe Lootuse koguduse pastor (Eesti EKB Koguduste Liit)

Möödunud reedel (29. aprill, 2011)  toimus Londonis niiöelda sajandi pulm. Huvitav on aga see, et värske kuninglik abielupaar sai pulmadeks ka ühe erilise kingituse Iisraelist. Selleks oli juudi-stiilis abieluleping ehk ktuba. Kingituse valmistaja Michael Horton on üks Suurbritannias sündinud, aga nüüdseks Jeruusalemmas elav juut. Ta on selliseid juutide jaoks väga traditsioonilisi abielulepinguid koostanud juba aastast 1973, kui abiellus ta ise. See kalligraafiline tunnistus on kirjutatud heebrea ja inglise keeles ning seal on muuhulgas kirjas järgmised sõnad: „Jäägem pühendunuks üksteisele füüsiliseks ja hingeliseks heaoluks ja selleks, et toetada üksteist vaimses kasvus.“

Öeldakse, et selles maailmas on vaid kaks kindlat asja, need on surm ja maksud, aga inimene maetakse kirstus, olgu siis kas ilmalik või kristlik matus. Kristlik kultuur ja kristlik ajalugu mäletab kirstu kui igavat ja traditsioonilist puukasti, kuid mitte kõigi jaoks!

1. Kellele iganes see kirst oli mõeldud, ilmselt armastas ta napsitada. Ei imesta, kui ta sai kaasa klaasi ja pudel Chardonnay veini.

Loe edasi ja vaata ka teisi kirstu pilte Kristlik Mõttevõra blogist

Leedus asub Kaunase linnas monument, mida tuleb külastada kahel korral. Päeval see "magab". Isegi koristustööd tehakse seal päevasel ajal, mitte varahommikul või öösel, nagu suurlinnades seda tihti tehakse.

Kas tegemist on külvajaga? Oh ei!  Loe edasi ja vaata mis juhtub siit >>

Eestis peetakse religioosse taustaga jõule üheks olulisemaks pühadeajaks, ometi leidub eestlaste hulgas märksa rohkem neid, kes nimetavad end mitteusklikeks. Usklik inimene kipub olema vähemuses ja võib lihtsalt saada endale külge usuhullu halvustava tiitli.

10. detsembri ETV saates «Mida teie arvate? Uskuda või mitte?» arutles saate külalistest ekspertide kogu usklikkuse ja religiooni üle jõulude eel.

Vabakoguduse pastor ja endine muusik Mart Metsala leidis tee jumala juurde talle väga ootamatul moel, omal ajal bändiga Vilniuses tuuritades. Ta sai enda sõnul toona väga selge korralduse, mida peab tegema ja kuhu peab minema ja see ei meeldinud talle üldse. Parema meelega oleks ta istunud (kirikus) tagareas, kui hakanud pastoriks.

Inimene peab ise usu juurde jõudma

«Iga inimene peab ise jõudma usu juurde, sellel pole mingit väärtust, kui ta ajud ära loputada,» nentis ta, sest püsima jäävat need otsused, mis on inimese enda läbi tunnetatud ja kogetud. Lisaks märkis ta ära, et inimene ise ei saavatki otsustada, et nüüd on aeg usu jaoks küps – see tulevat ise inimese juurde ning seda tuleks kohelda kui soosingut või kingitust, kui see osaks langeb.

Kaitseministeeriumi nõunikuna töötava Riina Vändre esimesed kokkupuuted usuga viivad lapsepõlve, mil oli palvetamist näinud tädide pealt ja kui ta kartis väga pikalt, koguni 12. eluaastani pimedas magamajäämist.

«Mu pea kohal oli koera foto, hakkasin seda koera paluma, nagu meie isa palvet, et kaitse mind kollide eest,» avaldas ta saates. Hiljem pärast muusikaklassi lõpetamist läks ta Viljandi Pauluse kiriku koori laulma ja sai sealt alushariduse kristlikes põhitõdedes ning ta tundis end selles keskkonnas hästi. Usk on teda palju aidanud ning viinud kokku heade inimestega.

End julgelt usklikuks nimetav Riina Vändre on aga kuulnud sedagi, kuidas teda on usuhulluks sildistatud. «Las mina teen oma asja! Ma armastan inimesi ja ma tahan aidata,» ütles kodutute heaks vabatahtlikku tööd koguduses tegev Vändre. «Kes tahab, olgu budist või uskugu horoskoope, aga las mulle jääb minu usk. Ärgem üksteist mõnitagem!»

Tallinna Jaani kiriku koguduseõpetaja Jaan Tammsalul läks aastaid, enne kui usklikuks hakkas. «Selleks oli minul vaja kõigepealt kogeda, et üks inimene, kes on usklik, võib olla lõpmata hea ja armastust otsast otsani täis ja see oli mu vanaema,» meenutas ta. Vanaema ei surunud talle midagi peale, ent ükskord õpetas ta lapselapsele selgeks ühe palve, mis elus edasi aitama pidi.

Sama palve tuli Tammsalule meelde alles viisteist aastat hiljem – tema üllatuseks oli see tal ka peas. Sel hetkel, kui ta otsustas vaimulikuks hakata, polnud ta isegi ristitud mitte ja kõik tuli otsast peale läbi teha. Tema isa oli kommunistliku partei liige ning ema raamatupidaja.
 

Kas usk teeb õnnelikuks?

Tammsalu on öelnud saates «Pealtnägija», et eestlased on kõige vähem religioosne rahvas Euroopas. Saatejuht Maire Aunaste küsis talt, kas meie rahvas oleks õnnelikum, kui oleks religioossem.

«Ma usun, et üks rahvas, kes jumala oma elust välja tõrjub, tõmbab oma ellu muud asjad, alkoholi ja kõik muu, mis sinna juurde tuleb,» ütles Jaan Tammsalu. Inimesed, kes ei suhtle jumalaga, hakkavad tema sõnul suhtlema lihtsalt millegi muuga.

«Ma usun, et õnnetunde ja õnnetustunde ja jumalasse uskumise ja mitte uskumise vahel on tihedad seosed,» lisas ta.

Portaali skeptik.ee üks asutajaist ja aktiivsetest liigetest Martin Vällik käis seitse aastat tagasi leerikoolis ning teda on kogu aeg vallanud suur tõejanu. Kui tal tekkis küsimus, kas usub ikka kõike seda, mida usutunnistus väidab, siis leidis ta, et on aeg kogudusest välja astuda.

Vällik tugines õnnetundest rääkides aga teistsugustele uurimustele ning leidis, et usklikkuse ja õnnelik olemise vahel ei ole seost. «Näiteks Rootsi või Taani, kus usklikkus väiksem, kas seal on siis alkohol või muud pahed?» pööras ta tähelepanu, samas kui mõneski usklikumas riigis tema sõnul on rohkem sotsiaalseid tagasilööke ning elu kvaliteet pole sugugi kõrge.

Uskumise vormid on erinevad

Mart Metsala sõnul on tähtis vaadata, mis inimese südames toimub, sest uskumisviise on erinevaid. «On uskumine, tõsise vaimsuse otsing ja jumala otsing, inimene teeb oma elust mingi kokkuvõtte, vaatab oma puudustele ja plussidele ausalt silma ja teeb järeldused. On ka religioossus, mis on flirtimine ühe või teise teemaga. Igas kirikus võib jääda muutumata, aga võib muutuda ka väga kapitaalselt.»

Lauljanna ja saatejuht Reet Linna nimetas end mitteusklikuks ja selle üheks põhjuseks arvas ta olevat juhtumi lapsepõlvest. Ta oli viisteist, kui tema vanaema põdes rinnavähki ja ei kutsutud arsti, vaid paluti kõigevägevamat. Konjakit võis võtta, aga arsti ei kutsutud, mäletas ta ja see tekitas temas küsimusi. Edasi on Linnal meeles tema jaoks täiesti võimatud sõnad, kuidas matustel lohutas kirikõpetaja vanaisa, et ärgu kurvastagu, ta minevat varsti järele. Seda õnneks siiski ei juhtunud.

Teisalt kinnitas Reet Linna, et peab väga lugu usklikest. Koos Riina Vändrega on ta samas koguduses koos usklikega aidanud kodutute jaoks head teha. Kodutute seas olevat Vändre sõnul igasuguseid inimesi. «Nende tahe on lihtsalt nõrkenud, neil pole motivatsiooni ja tulevad kirikusse ja proovivad loomulikult ka jumala käest abi saada,» ütles ta. «See pole nii, et ma hakkan nüüd usklikuks. See on nagu distsipliin, otsus.»

Kirikusse toovad laulatus, matused või mure

Koguduseõpetaja Jaan Tammsalu sõnul huvitab enamikku kiriku poole pöördujaist vaimulik temaatika: laulatus või matused või on kellelgi väga raske mure – neid asju saab siis arutada. Seda, et jõulu ajal eestlane ja mitteusklik kirikusse jookseb, ta ei arvanud.

Kui jõuluteenistusele tuleb aga keegi, kes pole aastaid kirikus käinud, siis seda inimest ei tuleks mitte tänitada, vaid vastu võtta rõõmuga. Variserlikkuseks nimetas ta pigem seda, kui inimene kurdab hingevalu, ise samal ajal jumalat maha salates.

Kiriku ühe tugevusena tõi ta välja kõige olulisemast rääkimise, mida tulevad otsima ilmselt ka need, kes pole usklikud ja muidu kirikus ei käi. «Kirikus ei pea kogu aeg rahvale meelepärast uut ja huvitavat leiutama. Seal võib vana «saadet» väga hästi teha ja inimesed tulevad taas ja taas.» See andvat kindlustunde, et midagi on ka püsivat ses elus, kus pidevalt midagi muutub.

Lisaks jõuludele on üheks suuremaks kirikuga kokkupuuteks inimestel laulatused. Mart Metsala oli ükskord küsinud, miks paar soovib kiriklikku laulatust, seda enam, kui ise pole usklik ja koguduse liige. «Pika pinnimise peale sain, et siis on kuidagi parem õnn. Me võime teid iga päev laulatada, kui see toob parema õnne!» ütles ta ja lisas, et suhte õnne tagab ennekõike see, kui sellega tööd teha.

«Kui te suhte kallal tööd teete ja austate neid põhireegleid, olete viisakad ja käitute inimlikult, siis tuleb ka parem õnn.» Laulatus tema sõnul ei too maagilisemat õnne, nii nagu ei tee seda ka nn maagilised kuupäevad.

Usklik ei pea olema, haritud aga küll

Neil, kes jõulu ajal kirikus ei käi, soovitas Metsala lugeda lihtsalt evangeeliumi ja mõtiskleda seal öeldu üle ning soovi korral infot juurde otsida. «See on palju parem kui miskid muud asjad. See on armastuse ja headuse ja kellegi heaks millegi ettevõtmise püha.»

Reet Linna tunnistas seepeale, et ta pole jõudnud lugeda isegi kingiks saadud imekaunist Epp Maria Kokamäe kujundatud piiblit. See olevat teda korra juba peaaegu piinlikkusse olukorda viinud. Nimelt oli lapselaps ühel kirikukontserdil küsinud Jeesuse ristilöömise kohta ja kui kontsert poleks edasi läinud, oleks ta seletamisega hätta jäänud. Sellest lähtuvalt soovitas ta vähemalt nii palju ennast harida, et teaks tausta, oled siis usklik või mitte.

Eestis on raskem välja öelda seda, et oled usklik, mitte vastupidi. Öelda näiteks, et oled kristlik ja käid leeris, nõuab suuremat tugevust. See olevat Martin Välliku sõnul umbes sama, kui öelda suure kuulajaskonna ees välja, et ei usu horoskoope või et valitsus on hea.

«Kogu aeg me mõtleme, mida teised arvavad. Jäägem endaks!» soovitas lõpetuseks Jaan Tammsalu.

Allikas