Kodus näeme

Kodus näeme

Salamisi õhtu saabub,
päiksekiirtesajus maabub.
Nostalgiliselt kuldne helk,
peegeldub toa akendest.

Vivuks mõte peas mul tardub,
vaimus näen üht sulnist valgust,
kiirgab see kui kauneim päev,
"Kodus näeme!" kostab hääl.

"Kodu, kus see õnnis paik?"
huultelt pääseb hüüukaik.
"Ikka Taevas, kus siis veel!"
kajab hõise särav kaugusest.

Taeva hing nüüd igatseb,
laulma kiitust Tallele.
Palves kannan ikka sind,
et me hääled tulised,
taevaülistuses ühineks.
 

 

Sven Joonatan Siibak

AD 2010