altKallid kogudused ning inimesed üle Eestimaa, meis kõigis on täna nii või teisiti igatsus kogeda tõelisi jõulupühi. Soovime ja palvetame, et see igatsus täituks, vaatamata pimedaimale aastaajale meie ümber, rääkimata seestpidiselt pitsitavatest kitsikusaegadest.

Väikelaste kujutlusmaailmas näikse jõulutõelus olevat kätketud saladuslikult täideminevatesse unelmatesse. Vanemad inimesed tunduvad ootavat pigem minevikumälestuste taaselustumist, olgu valge lumevaiba, küünlasäras jõulupuu, parimate jõulupalade või lähedastega jagatud elamuste näol. Täisväärtuslikku jõulutunnet igatsevad nii täisealised kui alaealised, naised kui ka mehed. Vaevalt tahab keegi rahulduda ebatõelise, aseainelise, ebaehtsa, kunstliku, surrogaatsega. Küsimus on, kuidas leida Tõeline?

alt
Risttee koguduse pastor Peep Saar tervitab "kaasrändureid" ja julgustab kogudusestes õppima ja arutlema Tim Kelleri raamatu "Pillav Jumal" põhjal. Tegemist on 4-osalise seeriaga, mis oli väga tähendusrikas ning mis aitas Risttee kogudusel kasvada oma arusaamas evangeeliumist. Materjal on ühteviisi kõnekas nii kristlastele kui veel-mitte-kristlastele. Risttee koguduses tehti seda lausa kolmel platvormil - noortele, aruteluõhtute vormis tudengitele ning pühapäevastel teenistustel.

altMinu ajal õpetati koolis, et perekond on ühiskonna algrakuke. Nii nagu inimese tervisest rääkides tuleb meil mõtelda järjest enam rakutasandil, samamoodi oleks arutu lahutada üldine ühiskondlik perspektiiv perekonna olukorrast ühiskonnas.
Ühiskonnateadlane Ene-Margit Tiit sedastab, et Euroopa läks 1970. aastatel üle modernsele perekonnale, kus üheks oluliseks märksõnaks on tolerantsus, mida sageli ( ja kasvaval määral) käsitatakse kõikelubatavusena. Selles kontekstis põhjendatakse abielu teisenemist suureneva isikukesksusega. Oluline on minu heaolu ning emotsionaalne seisund, partneri roll on seejuures teisejärguline. * Ka meie meedias on paljud murelikult sõna võtnud osutades „hapudele viljadele“ mida suurenev individualism kaasa toob. Selles nimekirjas on hedonism, relativism, skeptitsism, egoism, pragmatism, karjerism; piirideta vabadus, elunautlemine, püsiväärtuste eitamine, kahtlemine usalduses, kõige ümberhindamine materiaalseks kasuks.
Need ja sarnased tendentsid tõrjuvad kõrvale seni au sees olnud väärtused nagu pingutamine kellegi teise kasu pärast, teenimine, valmisolek loobuda, andumine, pühendumine, empaatia ning sageli ka usu, lootuse ja armastuse. **

altPsühholoog Tõnu Lehtsaar kirjutab, et piiri ületamine loob uued piirid. Seda pole, et mingeid piire pole. Aga meeles tuleb pidada, et me vastutame enda loodud piiride eest.
 
Oleme kuulnud väljendit, et see inimene või see tegu läks üle piiri. Üheks hiljutiseks näiteks on ka meie ajakirjanduses kajastatud sündmus, kui ajakirjas Vogue esitleti tumedaks võõbatud valgenahalist modelli. Asjatundjate arvates oli see üle piiri minek.

Kaasaeg toob arvukalt piiride ületamise näiteid, olgu see siis Eesti lipp näitleja pärakus või Anu Saagimi labrakas Püha Vaimu kirikus. Olen püüdnud piiri ületamise kogemust tõlkida enda jaoks psühholoogia keelde, et aru saada sellest, mis on piir, mida tähendab piiri ületamine ja mis on piiri ületamise tulemus.