Ingmar Kurg: Karismaatilise kristluse eneseotsing
Karismaatilisel liikumisel on olnud viimase poole sajandi jooksul suur edu. Erinevate hinnangute järgi võib liikumine ülemaailmselt haarata nüüdseks juba 400–600 miljonit kristlast.[1] Mitte alati ei ole karismaatilised kristlased moodustamas eraldiseisvat konfessiooni, vaid evivad iseseisvat spiritualiteeti olemasolevate ajalooliste konfessioonide raames. Karismaatilisust markeeritakse siin usuliste eneseavalduste aktuaalsuse, vitaalsuse, kogemuslikkuse vms järgi. Ilmselgelt ei ole karismaatiline liikumine ühtne ega ühetaoline. Sageli koonduvad suuremad usklike grupid üksikute silmapaistvate isikute ümber, kes suunavad oma järgijaid ettearvamatus suunas. Karismaatilise liikumise kolmikjaotus – pentecostals, charismatics, neocharismatics – põhineb karismaatilise liikumise teoreetiku C. Peter Wagneri kolme laine teooriale.[2]