Maria Joanna Madise: Lugu pöördumisest surmast ellu

Abby Johnson, Unplanned: The Dramatic True Story of a Former Planned Parenthood Leader's Eye-Opening Journey across the Life Line (Salt River, 2011; 288 lk)

Küllap ammutab elukultuur kõige enam jõudu ja lootust sellest, kui aborti kaaluvad vanemad otsustavad oma lapse siiski armastusega vastu võtta, säästes nii teda vägivaldsest surmast kui iseennast sügavatest hingehaavadest. Ent aeg-ajalt saab elukultuur üle maailma veel erilisi kingitusi julgete inimeste näol, kes on olnud abordimasina teenistuses, kuid pööranud sellele selja ning asunud kaitsma sündimata beebisid ning nende perekondi.

Teame mitmeid selliseid lugusid. Hiljuti lahkus meie seast ilmselt üks väga erakordse elukäiguga inimestest, dr Bernard Nathanson, kes – olles olnud  vastutav enam kui 75 000 abordi eest (sealhulgas omaenda lapse aborteerimise eest), abordiideoloogia tuline edendaja ning vabade abordiseaduste „isa“ – muutis oma eluhoiakuid kardinaalselt pärast ultraheli kasutuselevõttu. Nähes, mis abordi käigus emaüsas toimub, otsustas dr Nathanson hakata „taltsutama seda džinni, mille ta ise oli purgist välja lasknud“. Tema film The Silent Scream kujutas endast läbimurret, mida hinnatakse kõrgelt tänaseni.

Selles reas seisavad veel Dr Anthony Levantino, Dr Stojan Adasevic, Carol Everett ja mitmed teised, kes on maailmale oma julge pöördumisega nähtavaks teinud aborditööstuse destruktiivse olemuse.

Viimati astus nende sekka Abby Johnson, maailma suurima aborditegija Planned Parenthoodi endine abordikliiniku direktor, kes sarnaselt dr Nathansoniga muutis meelt seejärel, kui oli ühel tavalisel tööpäeval tulnud appi ultraheliga jälgitava abordi toimepanemise juurde. Johnson pidi hoidma ultraheli aparaati, et nii abordiarst kui ka ta ise näeks, kuidas pisikene inimene vaakumaspiratsiooni käigus tükkideks rebitakse ning ema üsast välja imetakse.

„Kui ma võtsin ultraheli sondi enda kätte, ei oleks ma võinud kuidagi aimata, mismoodi järgnevad kümme minutit raputavad minu väärtuste alusmüüri ja muudavad tervet minu elukäiku,“ kirjutab Johnson.

Abby Johnson alustas Planned Parenthoodi vabatahtlikuna juba tudengipõlves, õppides psühholoogiat ja hiljem magistrantuuris nõustamist – ja seda siira veendumusega, et aitab sel viisil kriisisituatsioonis olevaid naisi. 2005. aastal palkas Planned Parenthood ta ametlikult tööle ning temast sai pereplaneerimisprogrammide juht ning Planned Parenthoodi eestkõneleja meedias. Hiljem edutati ta Bryani kliiniku direktoriks Texases. Kaheksa aastat oli ta maailma suurima abordipakkuja ideoloogia vankumatu advokaat – nii patsientide, avalikkuse kui ka omaenda abikaasa ees.

Kuigi mitmed kokkulangevused panid Johnsoni endale ebamugavaid küsimusi esitama – nendest olulisim oli ehk Planned Parenthoodi finantskriis, mis paljastas rahavoo tõelise allika, nimelt jõudsalt töötava abordisüsteemi, ning aktualiseeris vajaduse selle intensiivsuse järele –, ei mõistnud Johnson päriselt, milles ta oli aastaid osalenud. See muutus päeval, mil ultraheliaparaadi ekraani jälgides sai kõik piltselgeks. Järgnes kannapööre, mille tulemusel sai abordikliiniku direktorist mõne päevaga ületee „teisel pool rindejoont“ asuva elupooldava organisatsiooni Coalition for Life vabatahtlik.

Abby Johnsoni raamat on silmiavav jutustus maailma kõige suurema abordimasina sisemaailmast. See on haarav tõestisündinud lugu kriisit ja pöördumisest ning meenutab igal leheküljel, et ka kurjuse kõige pimedam sügavik on avatud tõele.

Frank Pavone on oma eessõnas raamatule suurepäraselt sõnastanud ülesande, millega on silmitsi kõik elukultuuri eest seisjad, kes soovivad ehitada sildu sarnaste lugude sünniks kui Abby Johnsoni oma:

„Igaüks meist on osa sellest tervenemise protsessist – kutsutud nägema, et inimesed, kes otsustavad abordi kasuks, ja ka need, kes seda läbi viivad ning edendavad, ei ole meie vaenlased. Pigem on nad vaenlase vangid. Meie ülesanne on neid mitte hukka mõista vaid vabastada. Mõistame hukka nende teod, kuid võtame nad vastu kui vennad ja õed.“

Allikas http://www.decivitate.ee/, Artikli autor Maria Joanna Madise