Näitleja Zachary Levi teine pool

Meis kõigis on peidus teine pool. Kui satud vaatama tuleval aastal Disney filmi Rapuntsel või seriaale Less than perfect või Chuck, siis tea nende telgitagustes levis Jumala armastus. Allolevast artiklist on möödas peaaegu 3 aastat, aga Zachary Levi erineb endiselt teistest ametikaaslastest oma aususe ning avatuse poolest kõigi vastu. Nii nimetab seda avalikkus, tegelikult saame seda öelda nagu see on - praktiline kristlus.

 ABC näitleja jaoks on  näitlemine kutsumus, just see millega ta peab tegelema. Kristlasena Hollywoodis, maailma kõige kõrgema konkurentsiga meelelahutusmaailmas, jätkab ta positiivset suhtumist ja isiklikku teenimist selles tülpinud tööstuses.

RM: Mida sa õppisid teatrikogemustest ja kuidas see aitab sinu praeguses karjääris?

ZL: Teatris esinemisest olen saanud kõik oma teadmised näitlemisest, sest ma ei käinud ühelgi näitlemiskursusel. Teatris esinedes õppisin ma kõik, mis tean näitlemisest – erinevate produtsentide, kirjanike ja näitlejatega koos töötamine. Näitlejat nagu ma olen täna, ei oleks olemas tänu kõikidele kellega olen saanud koos töötada. Jumal on minus töötamas, pidevalt hoides mu silmad ja kõrvad näitlemisele lahti nagu käsn, mis imab sisse ja õigel hetkel seda kasutades.

RM: Kas su perekond oli tollal kaasatud su näitlemisse? Kuidas nad julgustasid sind?

ZL: Mu perekond on alati olnud väga toetav. Kas sa oled näitleja või mitte, igaüks kuuleb hirmulugusid inimestest, kes lähevad Los Angeles’i ja püüavad olla näitlejad ning nende unistused purunevad. Seega nad olid alati kaitsvad selles suhtes ning nad tahtsid, et mul oleks tagavaraplaan, mis on täiesti arusaadav, aga mul on alati olnud veendumus, et näitlemine on mu jaoks ainus tee.

RM: Enne osa saamist seriaalis „Vähem kui täiuslik“ ( Less than perfect) sa olid tavaline Hollywoodi näitleja nagu paljud teised. Mis nõu sa annaksid minnes ühelt masendavalt prooviesinemistelt teisele?

ZL: Esimene soovitus on,  et veeda tõesti aega palvetades veendudes, et see on just see, mida Jumal tahab, et sa teeksid. Olen korduvalt tulnud laastavalt prooviesinemiselt ja tõesti masenduses, sest ma tõesti lootsin seda osa saada. Ma avastasin, kui oluline on käia koos Jumalaga, sest ma võin vaadata tagasi ning öelda: „Ma ei saanud seda osa, sest ilmselt see ei olnud Jumala tahe minu elus“. Inimesed, kes elavad Jumalata, nemad süüdistavad ennast läbikukkumises. Ja nad vaatavad prooviesinemisele tagasi ja ütlevad: „Ma ei olnud selle rolli jaoks piisavalt hea.“ Sageli aga ei ole andega siin mingit pistmist, vaid hoopis näiteks see et sa olid brünett ja nemad lihtsalt otsisid blondiini. Seega minu jaoks näitlejana kõige tähtsam faktor elus on käia koos Jumalaga. Mis näitlejaid puudutab, siis sul peab olema kirg. Ilma kireta ei suuda sa enda olemust edasi anda.

RM: Sinu karjäär on tõusuteel, kuidas selle kuulsusega siis on?

ZL: See on tõesti hullumeelne. Sa saad tasuta asju, sa saad olla ajalehes, ajakirja artiklites ja esineda televisioonis. See on imelik. Ei ole sellega veel suutnud harjuda. Kuid samas, ma loodan, et ma kunagi ei harju sellega. Loodan, väike osa minust, on alati üllatunud, jahmunud, lapsemeelselt süütu kogu selles protsessis.

RM: Kas seda süütust on raske säilitada?

ZL: Üldiselt inimestel on raske oma süütust säilitada. Isegi ma vahel mõtlen, et huvitav kas nad teavad, kes ma olen. Mõtlen seda küll uudishimust aga see võib hetkega muutuda uhkuseks. Seetõttu on Jumala sõjarelvastusesse riietumine nii tähtis. Isegi seda öeldes tunnen ennast silmakirjalikuna, sest piibli lugemine ja isikliku palveaja leidmine Issandaga on miski, mille otsa ma komistan iga päev.

RM: Kas Hollywood on kristlase jaoks raske atmosfäär?

ZL: Kindlasti. Hollywoodi atmosfäär on üldiselt väga anti-konservatiivne, väga anti-kristlik. Nii nimetatud vabameelsed, kes moodustavad ca 80% kui mitte rohkem, vaatavad kristlastele kui silmakirjalikele, kes on võltsid ja peavad nende arusaami valeks. Karm selle puhul on see, et paljudel juhtudel ei saa ma nendele vastu väita. Usun, et minu töö, minu osa võttelaval on kõigepealt lihtsalt armastada inimesi ning saavutada nende usaldus, et nad teaksid et ma tõesti armastan neid ja hoolin nende heaolust. Kui neil on probleeme, nad loodetavasti mingi hetk tulevad minu juurde ja küsivad minult: „Kust su rahu ja armastus pärineb? Kust sa oma anded oled saanud?“ Ja ma saan pilgutamata vastata neile: „ Jeesus Kristus“. Sa ei saa lihtsalt tulla ja kuulutada: „Tere, olen kristlane ja ma panen sind mõtlema nagu mina mõtlen.“ Sa ei saa teha nii, see ei ole niivõrd manipulatsioon kuivõrd inimeste elus osalemine. Seega rohkem kui midagi muud, seda ma üritangi teha. Lihtsalt luua suheteid kõigi inimestega, kellega ma koos töötan.

Allikas: Relevant Magazine