EELK peapiiskopi läkitus kogudustele jõulupühadeks ja algavaks aastaks 2011. aastaks

Armsad õed ja vennad lähedal ja kaugel! Jõululugu algab teatega, et „kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna“ ning ka Joosep Maarjaga asus teele Taaveti linna Petlemma, „sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt“ (Lk 2:3–4). Üks väline korraldus juhtis tagasi juurte juurde, viis kokku minevikupärimused ning Jumala tulevikuplaani, lasi tõotustel tõeks saada.

Me elame ajal, kus evangeelium on ilmunud suuremal määral kui eales varem. Ka jutlustajate, raamatute ja evangeelse meedia arv on kõrgem kui eales varem. Ja ometigi pole Jumala rahva seas olnud iial varem nii palju kannatusi, katsumusi ja murtud hingi kui praegu. Tänapäeva pastorid kujundavad oma jutlusi selleks, et tõsta inimesi üles ja aidata neil toime tulla oma meeleheitega.

Selles pole muidugi midagi halba. Ma ise ju kuulutan ka neid tõdesid. Kuid ometigi ma usun, et on vaid üks põhjus, miks me näeme nii vähe võite ja vabanemisi ja see on: uskmatus. On selge, et Jumal on neil viimseil päevil rääkinud väga selgelt, öeldes: „Ma olen juba andnud teile Sõna. See on lõpetatud ja täielik, mistõttu seiske sellel.“

Tartu Ülikooli politoloogi Alar Kilbi hinnangul ei ole eestlased kirikuvaenulikud vaid pigem ükskõiksed usu suhtes.
Kilp rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et eestlased on küllaltki kirikukauge rahvas.

"Ma usun, et eestlased on ikkagi usuleige rahvas. Üheski teises ühiskonnas pole sotsialism nii mõjunud, et kiriku formaalne liikmeskond oleks niimoodi alla vajunud. Samas meil ei ole ka ateiste õieti, meil ei ole kirikuvaenulikkust, aga meil on pigem ükskõiksus," selgitas Kilp.

Ta lisas, et Eestis on usuvabadus ja kõik saavadki valida, kas nad on religioossed või mitte.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kantsleri, õpetaja Urmas Viilma sõnul ei ole aga eestlased usuleiged ning see arvamus on pigem müüt. Ta tõi näite, et 2007. aastal tehtud uuringu kohaselt käis jõulude ajal kirikus 53% eesti keelt kõnelevatest inimestest ning 47% vene keelt kõnelevatest inimestest. "See on umbes sama suur arv, kui käib valimas," märkis ta.

Maausklik ja kunstnik Elo Liiv ei nõustu samuti, et eestlased on usuleiged, kuid tema sõnul usub enamik inimestest puude ja kivide hinge olemasolusse ning elusse pärast surma.

Kirjanik Jaak Urmeti ehk Wimbergi hinnangul võib iga inimene uskuda sellesse, mida ta tahab, kuid seda ei tohiks teistele peale suruda. Tema sõnul on kirik näiteks paljudes maakohtades ainus koht, kus käia. 

"Ma leian, et Eestis on religiooniga kõik korras. Minu jaoks religioon, usutunnistused, konfessioonid on ikkagi nagu klubid," ütles Urmet ning võrdles kirikuid kohalike teatritruppide ja külaseltside tegevusega. "Kirikud, kogudused on samamoodi klubid, las nad ajavad oma rida seal," lisas ta.

Allikas

Armastuse teema järgmised peatükid puudutavad armastust iseenese vastu.

Kristluses on läbi aegade levinud paljud valeõpetused, mis kutsuvad kristlast olema enese vastu karmid, piitsutama oma ihu, seda risti lööma, kuid samas teadmata, mida selline tegevus tähendab ja miks seda üldse vaja on kui on. Kristus ei ole inimest kutsunud hävitama, vaid ta tuli, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti (Jh 10:10).

Sageli õpetatakse: "salga ära oma mina", "võta oma rist" ja järgne teda! "Keda?" küsib Kristus täna.

Loe edasi Kristlik Mõttevõra artiklit Tunne iseennast