Piibel ütleb: “Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud” (Luuka 15:20).

Ma usun, et kadunud poeg tuli koju sellepärast, millest ta oli koos oma isaga läbi tulnud. See noor mees teadis oma isa iseloomu ja tõenäoliselt oli isa tema vastu suurt armastust üles näidanud. Ta pidi teadma, et kui ta koju tagasi läks, ei hurjutatata ega mõisteta teda tema pattude pärast hukka.

Pane tähele, kuidas kadunud poja isa võttis ta haletsusväärses olukorras vastu. Noormees oli valmis oma isale kõik südamest üles tunnistama. Kuid kui ta oma isaga silmitsi seisis, ei saanud ta võimalust kõike täielikult üles tunnistada. Ta isa katkestas teda, joostes talle vastu ja teda emmates.

Noor mees suutis ainult oma kõnet alustada, öeldes: “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!" (s. 21). Aga ta isa ei oodanud, et ta lõpetaks. Tema jaoks oli noore mehe patt juba andestatud. Isa ainuke vastus oli anda oma teenijatele käsk: “Pange mu pojale selga kuub ja tema sõrme sõrmused. Valmistage pidöök, sest me hakkame pidutsema. Rõõmustage kõik, sest mu poeg on koju tulnud”. Ta teadis oma poja südant. Ta teadis, et ta oli südamest oma pattu kahetsenud.

Patt ei lugenud tema isa jaoks midagi. Ainuke asi, mis talle luges, oli armastus. Ta tahtis, et ta poeg teaks, et ta oli vastu võetud enne kui ta jõudis oma ülestunnistust pomiseda. Ja see on see, mida Jumal tahab meile teada anda: Tema armastus on suurem kui meie patud. “...Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama” (Roomlastele 2:4).

Allikas http://davidwilkersonestonian.blogspot.com

Sa ei saa tulemusrikkalt Kristuse jaoks töötada, kui sa pole valmis selle tööga kaasnevata riskide jaoks. Jeesus hoiatas madudega kohtumisel kaasnevate riskide eest.

Mina ütlen seda lahkelt, aga Piibel ütleb, et õelad on justkui mürgised maod ja meie peame oleme nende madude dresseerijad. Ma arvan, et Piibel hüüab Saatanat tähendusrikkalt “vanaks maoks” (Ilmutuse 12:9). Ja Kristus lubas, et “nad võtavad ülesse madusid...” (Markuse 16:18).

Jeesus ütles: “Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma...” (Luuka 14:23). Aga Koguja raamat hoitab meid: “...kes müüri maha kisub, seda salvab madu” (Koguja 10:8). Müürid on madusid täis, aga kui inimeste püüdjatele on meile öeldud: ...aga kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?” (Luuka 11:11).

Hingede võitjatele on lubatud: “...ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid...” (Markuse 16:18). See viitab misjonäridele või teistele usklikele, kes kogemata midagi mürgist sisse võtavad. Samas on sellesse kirjakohta midagi palju sügavamat peidetud. Nii kindlasti nagu kristlased joovad Kristuse verd, elujõest, tema jumalikust armastusest ja ilust, nii joome ka alateadlikult selle maailma mürki, kui me läheme välja head sõnumit jagama.

Me imeme endasse niivõrd palju selle maailma vaimsusest, võttes oma vaimulikku ellu selliseid tapvaid asju, et kui me ei võta vastu Püha Vaimu kaitset, siis ma ei näe, kuidas kristlikud töötegijad suudaksid minna patuste keskele. Raske on mitte juua mõningaid selliseid mainimatuid asju oma vaimu. Aga kui sa jood mingit mürgist asja Kristuse väes madusid taga ajades, ei tee mürk sulle kahju. Kui Issand hakkas mulle seda tõde ilmutama, palvetasin ma koju jõudes ja tundsin, kuidas Püha Vaimu hingus läbi mu keha levis. Mürk nõrgus välja ja ma võisin tõusta olles puhastatud, rikkumata ning kahjustamata.

Allikas http://davidwilkersontoday.blogspot.com

Taavet palus: “Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!” (Psalm 16:1). Heebreakeelne sõna, mida Taavet kasutab siin “kaitsmise” või ka “hoidmise” kohta on vägagi tähendusrikas. Ta ütleb teisisõnu: “Piira mind kui hekiga, mille okkad kaitseksid mind. Hoia ja kaitse mind. Pane tähele igat minu liigutust – kõiki mu minemisi ja tulemisi.“

Taavet uskus kogu südamest, et Jumal hoiab oma õigeid. Ka Piibel kinnitab, et Taavet leidis abi ja oli hoitud kõigil oma teedel. See õnnistatud mees kuulutas: „Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab. Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel. Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel. Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge.“ (Psalmid 121:4-7)

Seesama heebreakeelne sõna „kaitsmise / hoidmise“ kohta tuleb esile ka selles lõigus. Taaskord räägib Taavet Jumala imelisest ja üleloomulikust kaitsemüürist, kinnitades meile, et: „Jumal hoiab oma pilgu su peal, kuhu iganes sa ka ei läheks.“

On tõsi, et Jumal on meiega kõikjal – nii tööl kui koguduses kui isegi keset sisseostude tegemist. Ta on koos meiega nii meie autodes, bussides kui rongiski. Ja keset seda kõike Taavet kinnitab meile, et Jumal hoiab meid kõige kurja eest. Lühidalt öeldes on Jumalal kõik kontrolli all. Ta on lubanud hävitada iga võimaliku relva, mis on suunatud Tema laste vastu.

Jumal on läbi aegade tõestanud, et Ta hoiab oma lapsi. Kuid mis eesmärgiga? Miks on Jumal nii kindlameelselt hoidmas meid? Sellele annavad selgust Moosese sõnad: „Ja Issand käskis meid teha kõigi nende seadluste järgi, karta Issandat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi.“ (5Moosese 6:24). Mooses ütleb, et Jumal andis neil käsud vaid ühe eesmärgiga: et hoida ja pidada neid. Kuid milleks? Sel samal põhjusel, miks Jumal tahab päästa ja kaitsta meid.

Mõtle kõigile neile viisidele, kuidas Jumal hoidis alal oma rahvast, iisraellasi? Ta hoidis neid kümne katku eest Egiptuses. Ta päästis nad vaarao armee käest Surnumere ääres. Ta tervendas neid surmavatest ussihammustustest kõrbes. Ja Ta rahvas kuulutas Jumala alalhoidvast väest nende laste ja lastelaste suhtes, öeldes: „Jumal päästis meid kõigi meie vaenlaste käest. Ta andis meile toidust ja vett ja hoidis meie riideid kulumast. Ta on hoidnud Iisraeli läbi kõige.“

Kuid kas sellega kogu iisraellaste tunnistus piirduski? Kas neid ainuüksi sellepärast hoiti ja kaitstigi, et lõpuks siiski surra kõrbes? Mooses ütles: „...meid aga tõi ta sealt välja, et meid viia sellele maale, mille ta meie vanemaile oli vandega tõotanud, ja see maa meile anda.“ (5Moosese 6:23). Mooses ütles Iisraelile: „Vaadake kõiki neid imelisi viise, kuidas Jumal on vabastanud teid teie ahelaist. Mis te arvate, miks Ta seda tegi? Mis te arvate, miks Ta teid valis ja juba aegade algusest peale nii eriliseks pidas? Miks Ta teid vangipõlvest vabastas? Miks Ta küll õnnistas teid, kui te tegelikult oleksite väärinud mahajätmist?“

Jumal on hoidnud sind selleks, et juhtida sind ühte kindlasse paika. Ta tahab teha midagi su elus, mis ületab kõige suuremadki imed. Jumal hoidis iisraellasi ja ümbritses neid kaitsemüüriga ühe kindla eesmärgi nimel: et tuua neid paika, kus nad võiksid olla kasulikud. Ta juhtis nad Tõotatud Maale – paika, mis oli nende jaoks määratud.

Allikas http://davidwilkersonestonian.blogspot.com

Nii kurb, kui see ka pole – paljud kristlased ei oska kuulda Jumala häält. Mõned võivad elada lausa kuid kui mitte aastaid ilma, et nad oleks kuulnud midagigi Jumalalt. Jah, Jumal kunagi küll rääkis neile, kuid aastate jooksul on nad õppinud vaigistama Tema häält oma südameis. Teistel aga on saanud kõrini teatud usklike rumalast veendumusest selle kohta otsekui iga sõna, mis neile pähe turgatab, on Jumalast. Taolised inimesed kuulutavad sageli: „Oo, Jumal ütles mulle!“, aga tegelikult pole selle kuulutuse taga midagi enamat kui vaid nende oma lihalik loomus, mis tõstab häält.

Kui sina tahad kuulda ja panna tähele Jumala häält, ole esmalt valmis panema tähele Tema üleskutset seadma oma asjad korda. Paljud kristlased igatsevad kuulda Jumala käest, kuidas hoida alal seda, mida nad on teeninud; kuidas kanda hoolt oma perede eest ja hoida oma karjääri või firmat vee peal, kuid fakt on see, et enne, kui Jumal jagab mingeid juhiseid tulevikuks, tuletab Ta meile meelde oma käske.

„Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!“ (Johannese 15:17). Jumal annab sulle kõigepealt märku sinu käitumise kohta kodus – selle kohta, kuidas sa käitud oma naise ja lastega; sinu kiire ärritumise, vihapidamise ja andeksandmatuse kohta. Ta toob esile iga väiksemagi salajase asja su elu ja ütleb siis armastavalt: „Ma tahan olla su juht ja nõuandja; su kaitsja ja varustaja. Ma tahan rääkida sinuga igas su raskuses ja katsumuses ning anda sulle armu, õnnistust ja soosingut, hoides sind oma Vaimu läbi. Kuid esmalt pead sa paljastama oma salajased ebajumalad. Hetkel hoiad sa neist kinni, kuid sa peaksid neil minna laskma! Sest me ei saa jätkata ühist teekonda, kuni me pole su südameasjades ühtsele kokkuleppele jõudnud!“

Allikas http://davidwilkersonestonian.blogspot.com