Olen 47 aastane, kristlikus kodus kasvanud, isiklikult Jumalaga koos käinud üle 30aasta. 27 aastat abielus, 3 täiskasvanud tütre ja 1 poja ema. Jumal, Tema Sõna, Tema ligiolu ja teenimine on olnud peamiseks tõukejõuks mu elus; suur roll on muusikal – nii klassikalisel, jazz kui ka ülistusmuusikal; tähtsad on olnud inimsuhted - paarisuhte ja pereteemad; noored, nõustamine ja hingehoid. Praegu töötan Avatud Piibli Ühingu tegevjuhina ning Nõmme BK-s abipastori kohustes.
Etteaste tutvustus
Piibliloputus – keegi kunagi ütles, et kristlasi süüdistatakse selles, et teeme inimestele ajuloputust – ja see on tegelikult õige. See on „loputus“, mille muutused ei ilmne ainult mõtteviisis, vaid palju sügavamal ja pikemalt…Kuidas Piibel võib meid „loputada“, kuidas sellesse minna, miks peaksime seda igatsema, kui palju suudame tuvastada viise, kuidas Piiblit lugeda jm … neid asju tahaks käsitleda nii nagu Vaim annab.
Mis on kristlase väärtus?
Kristlase meeletu eesõigus ja väärtus on olla universumite Looja, elava Jumala armastuse objekt, kelle eest Ta oli valmis ohverdama Poja elu. Jumala armastus annab väärtuse, mille jaoks meil puudub mõõt. Ei ole võimalik sellest rohkem armastada. Ei ole midagi võimsamat kui kogeda ja jagada seda armastust.
Millal tunned end kõige lähemal Jumalale?
On olnud mitmeid ja väga erilisi, isiklikke Jumala armu ja armastuse kogemusi, need üllatavad jätkuvalt kõige ootamatutel hetkedel. Rohkem kogen siis, kui võtan aega olla lihtsalt Temaga, imetleda ja kummardada ja ülistada Teda. Mõnikord peab Ta mind selleks „rajalt maha“ võtma, sest ma ei oska ise enam oma „rattast“ lahkuda.
Mis paneb sind tõstma käsi ja ütlema "Tänu Sulle Jumal!"?
3 päeva tagasi kohtusin ühe väliskolleegiga, ustava ja eaka palvepartneriga, kellel hiljuti avastati kiire ja agressiivselt arenev vähivorm ning kes neil päevil läheb vastu lõikusele ja tundmatule tulevikule. Muretsesin, kuidas olla ja mida öelda selle paari lühikese tunni jooksul…hüüdsin oma südames Jumala poole…Kui kokku saime jagasime lihtsalt oma südant ning seda, mida Jumal meile mõlemale oli teinud/ näidanud – ja siis kujunes sellest nii ülestõstev, julgustav ja rõõmus lõunapaus – et lahkudes olime mõlemad kui rõõmuallikast joonud, julgustatud ja kinnitatud.
BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS