Võime elada koos Kristusega!

Sakraalne, mitte sarkaalne elusiht!
Eesti EKB Koguduste Liidu presidendi läkitus
Ülestõusmispühadel AD2010

Pühade õnnistust teile, kallid Eesti EKB Koguduste Liidu liikmed ja sõbrad!

Paastukuu on lõppenud. Nädalaga, mil keskendume Kristuse kannatusele ja surmale, päädib ka paastuaeg. Pühapäev kuulutab olevaks taaskordsed lihavõttepühad, aga veel enam - taaskordumatu võimaluse elada inimajaloos surematut elu. Jumal on igale inimesele kinkinud Jeesuse surnuist ülestõusmise läbi võimaluse elada tema Vaimus nüüd ja igavesti.

Piibel ütleb: „Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab. Niisiis, vennad, et me oleme küll võlglased, kuid mitte oma loomusele, et peaksime loomuse järgi elama. Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate. Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud  orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!“ Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis  meid ka koos temaga kirgastatakse.“ (Rm 8:11-17)

Kristuse ülestõusmine surnuist kuulutab uue eluperspektiivi avatuks kogu inimkonnale. Iga inimene on loomu sama surelik, nagu muu loodu. Nii viib meie inimlik loomus meid oma surmalemääratuses tahes- tahtmatult sarga poole. Apostel Paulus kasutabki inimloomusest rääkides kreeka sõna sarx, kust tulevad eesti  keelde ka sellised surmaga seotud mõisted, nagu sark, sarkoom või sarkofaag. Siiski tänu Ristilöödu ülestõusmisele surnute seast ei pea sark või sargaga  seonduv leinakogemus olema ega jääma inimeluloos viimseks reaalsuseks. Elu Issand kingib meile valikuvõimaluse. Ühel pool on liikumine sarga- taolise elusihi suunas või - kui nii tohib väljenduda - sarkaalse ehk surmalemääratud elu lõppeesmärgi poole, elades vaid elu lõpuni omaenda surelikku inimloomust  järgides. Teisel pool on aga võimalus lubada oma ellu Jeesuse surnuist üles äratanud Jumala Vaimu uueksloov kohalolu, tema pühitsev vägi ning igavesti  püsivast pärandist juhinduv elusiht. Tõsi, viimane tähendab sarkaalse, sageli sarkastilisegi inimloomuse ohvrikstoomist, tunnistades elu Valitsejaks mitte iseenda, vaid Issanda. Aga just ja ainult läbi Jeesuse Issandaks olemise on meile kingitud võimalus elada sootuks uut elu, inimelu, mis ei pea enam alluma elu kui  niisuguse mõtte ja tähenduse üle irvitavale sarkastilisele surmaseadusele. Kristuses uueks loodud inimelu võib sarkaalse asemel nimetada sakraalseks eluks. Püha Vaimu läbi sakraalseks loodud inimelu kuulub Jumala laste perre ning võib juhinduda mitte surma pärimisseaduse sarkastilisest paratamatusest, vaid elava  Jumala, meie taevase Isa poolt kingitud igavese elu pärimisseadusest, surnuist ülestõusnud Jeesuse vennaliku kaaspärija õigusest, Püha Vaimu pärandist osasaamise sakraalsest kirkusest.

Jumal ei ole meid loonud elamaks surmale. Jeesus Kristus on surnud, et elaksime igavesele. Püha Vaim juhib iga kristlast ja kristlikku kogudust elamaks  igaveste väärtuste, mitte sureva väärtusetuse nimel. Kaasaegne inimühiskond vajab ja alles otsib seda, igatsedes püsivaid, mitte surevaid väärtusi. Leidkem need käesolevatel pühadel Jeesuses! Tänu surnuist Ülestõusnule võib meie elul olla sakraalne, mitte pelgalt sarga-taoline mõõtkava!Ärgem allugem inimlikult  rikutud ja oma surelikus loomuses hirmuvalitsust kehtestada püüdva surmaelu paratamatusele! Ületagem inimolemise sarkaalne elukäsitus! Leidkem Vaimus  oma elu pühim sakraalsus, kehastagem seda, elagem selle järgi P/parimale, kelle ja mille jaoks on meid loodud, lunastatud, kutsutud, läkitatud! Tunnistagem kõigile kõiges kõikjal kõigiti kõigil aegadel, et Kristus elab ja meiegi elame – selle Vaimus, kes tema ja meidki on surnuist üles äratanud!

Meego Remmel, Suurel Nädalal AD2010

Allikas http://ekklesia.ee/