Pastor Bill Hybels toob raamatus „Nakatav kristlane” näite ärimaailmast. Eks ole me kõik tundnud end ebameeldivalt kaupluses või autoparanduses, oodates, millal meid lõpuks teenindama tullakse? Nii suurte kui väikeste ettevõtete oht on kasvada sissepoole. Töötajad on kammitsetud omavaheliste suhete pingest ning juhtkonnaga tööülesannete ja palga pärast vaidlemisest. Nad on väsinud tööst ning ärrituvad kergesti. Ostja aga, kelle jaoks peaks ettevõte töötama, ootab oma järjekorda ja tähelepanu, kuid ettevõte on tema jaoks liiga endassetõmbunud.

23. ja 24. oktoobril toimunud Kalju koguduse konverentsil tajusin väga selgelt, et oleme kogudusena muutunud. Eelkõige avatumaks. Meil on julgust kohtuda erinevate inimestega ja jagada nendega oma elu, kogemusi ning Jumala lahendusi. Kalju kogudus pole pelgalt jutlusi kuulamaskäiv hulgake, vaid „päästejaam” nagu seda nimetas konverentsi külaliskõneleja Toivo Pilli.

Heino Nurk (fotol), kes on geikristlaste kogu juhatuse liige kirjutab täna EPL arvamuse "Kas kristlane võib olla gei?" ja väidab, et kõik taandub olemuse ja tunnete tasandile.

Kui see nii oleks, küll oleks maailm lihtne. Kui on tunne, siis miks keelata armastamast naist kellega ma abielus pole, see on ju meie olemuse ja tunnete küsimus, kas pole?!

Heino alustab üsna väljakustuvalt, tõstatades küsimuse mis on patt? Kui patt pole enam probleemiks, siis saab sellel tasapinnal mugavalt edasi tegutseda. Pole pattu, pole probleemi. Väites et patt lahutab meid jumalast, on jõudnud Heino õigele seisukohale. Kuid Heino peaks eelkõige selgeks tegema, mis see patt siis tegelikult on. Kui inimene saab aru oma patusest loomusest, nagu ta kirjutab "olemusest", siis peaks see inimene jõudma ka arusaamisele, et see mis inimest patule ahvatleb on taunitav. Patt iseenesest pole mitte miskit, kui poleks seadust ja inimesele arusaadav kes on Jumal. Seetõttu kõik need inimesed, kes ei tunnista Jumalat, ei tunnista ka pattu, kuid kas see muudab patu tagajärjed olematuks või sellega kaob Jumal maailmast ära?

Mis asi see patt siis õigupoolest on?

Patust saab rääkida vaid juhul, kui tunnistatakse Jumalat kõige põhjuse ja Loojana. Kui on aga Looja, siis on olemas ka loomise eesmärk (nt inimese olemus). See osutab aga mõistusega isikule. Seega patt seostub ainult inimesega, Jumala-inimese kontekstis. Teisiti öeldes Looja annab inimesele hinnangu, mitte vastupidi, nagu hr Nurk püüab selgitada, justkui enda ja kaasinimese kahjustamine on kõrgeim eesmärk kui Jumala-inimese suhe.

Patt saab avalikuks vaid Jumala antud väärtussüsteemis. Kui aga Heino Nurk seab patu inimese väärtussüsteemi, siis on väga arusaadav, et patt pole mitte miski, mis võiks takistada valikuvabadust.

Patt on midagi sügavamat ja universaalsemat kui lihtsalt eksimine, sest näiteks geikristlus on inimkonna tegelik reaalsus. Heino väitel on homoseksuaalsus ühiskonnas 5-10 protsenti, siis on see kõvasti ülepakutud. On ka tõsi, et kristlasi on Eestis 5 protsenti, kuid maailmas tervikuna 2 miljardit. Siin on hoopis teised vahekorrad. Meie võime siin oma ruumis öelda: Jumalat pole. Aga mis siis? 2 miljardit kristlast väidavad et Jumal on. Aga kahe miljardi kristlase hulgas on ajutise loomuga kristlasi vaid tolmukübeke. Kristlased ei aktsepteeri geikristlust kui normi, mis on järgitav. Pigem geikristlust kui nähtust, mis kristlaseks saamisel on mööduv ja mille suhtes Jumal iga geikristlasega isiklikult tegeleb. Jumal ei loonud inimese kõrvale teist meest, vaid ta lõi naise. See on Jumala plaan. Seetõttu kristlane võib olla gei, kuid tema usu eesmärk ei ole geikristluse arendamine, vaid saamine Kristuse sarnaseks. Jeesus ei olnud geikristlane.

Kuidas siis mõista pattu kõikide inimeste k.a geikristlaste olukorrana?

Kui me vaatleme loomislugu, lähtume sellest, et sõnakuulmatus Jumala keelu vastu (1Ms 2:16) on patt, sügavalt osutab patt aga eelkõige tõsiasjale, et Jumala loomisel kavandatu ja geikristlase või inimese tegeliku reaalsuse vahel on lahkheli. Kuna geikrsitlane ei lähtu Jumala plaanist, mis oli "mees ja naine", vaid gei tahtest, siis ongi ta iseendaga vastuolus ja peaks kõigepealt leidma õige perspektiivipunktid. Konnaperspektiiv on üks võimalus, kuid Jumala poolt loodud inimene oli pandud asju nägema teisiti.

Patt on katkenud suhte tagajärg.

Selle asemel, et Jumala ülistamise ja austamise kaudu olla temaga suhtes, austavad geid loodut Looja asemel. Loomiskorra vastu eksimise tagajärjeks on aga loomuvastasus, Jumalast mittehoolimise tulemuseks hoolimatus ligimese vastu ja Jumalast võõrdumises peitub "naise" hülgamine, kes oli algselt loodud mehele abiks.

Patu kui sellise puhul ei ole tegu moraali või eetika küsimusega, vaid tõega, et inimese reaalne olukord erineb Jumala kavandatust.

Selline kristlik perspektiiv võimaldab näha ka patu sisulist olemust ja mõista, milles õieti peitub gei süü - ta ei ole Jumalaga rahus. Samas ei saa ta Loojast täielikult ka lahutada ja oma päritolu eirata. Ega inimene ei sündinud 70 aastat tagasi, vaid pärineb eelajast. Loomiskord jääb sõltumata sellest, kas seda gei tunnistab või mitte. Niisiis on igasugune sõltumatuse või "olemuse ning tunnete" küsimus lahus Jumalast mõistetav patuna. Kuna see taastoodab Aadama tegu. Patt ja süü on mõistetavad Jumala ja inimese suhte eitamisena, isegi siis kui see inimesele näib "armastuse ära keelamisena" tsiteerides Heino Nurk artiklit.

Gei ei Jumala vastu määrab geikristlase tegeliku reaalsuse, milleks siis on patuolukord, mitte vastupidi - gei reaalsus sunnib Jumalat eitama. Kui teoloogiline järeldus tehakse inimese tegutsemisest, võime jõuda absurdini seetõttu, et loodud olevana ei ole inimene võimeline täielikult tunnetama ei Jumalat ega pattu ja süü olemust või end Jumala ees õigustama. Patt ei muutu reaalsuseks inimese tegude kaudu, vaid patu eksisteerimine ongi inimese ainus reaalsus, avaldades mõju ka geikristlasele.

Allikas: Kristlik Mõttevõra

Teavas ei ole mitte ühtegi odavat asja (ma ei räägi esemetest). Taevas on kõik kallis! Kallihinnaline. Kus müürid on jaspisest ning linn ise puhtast kullast (Ilm 21:18). Selle linna aluskivid on ehitatud igasuguste kalliskividega. "Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd, viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst," kirjutab Johannes oma nägemuses uuest Jeruusalemmast. Linna tänav on puhtast kullast!

Seda on isegi raske ette kujutada kui rikkalik see kõik on! Kuid see on väga väärtuslik. Taevas ei ole kohta tasuta asjadel. Asjadel, mida antakse muidu või peale kauba, et sa vastu võtaksid. Jumala asju ei pea müüma. Need on nii head, et need haaratakse lennult. Nagu soojad saiad pagariputkast hommikul, millest ma mööda kõnnin, kui poega lasteaeda viin. See saialõhn levib kaugele ja eritab inimeste meeli nii, et kui nad jõuavad lähedale, on neil tahtmine nii suur ja vastupandamatu, et nad ostavad kaasa. "Meie oleme ju Kristuse hea lõhn Jumalale nii nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukkuvad" kirjutab 2Kr 2:15.

See et Jumal kellegi patud andestas, ka see ei ole tasuta. Kuigi meile võib jääda mulje, et see on muidu. Kui selline arvamus on, siis me pole üldse asjast aru saanud. See et Jumal päästis mind, ei olnud mulle tasuta! Selle eest on makstud. Kalli Jeesuse vere hind. Valatud. Lunastatud. Makstud! Iga asi läheb midagi maksma, kuid ka iga patt tuleb kinni maksta. Me saame Jumalale minna kalliks maksma, aga ei peaks. Me peaksime hoiduma kurjast.

Ka põrgusse ei saa keegi tasuta! Põrgusse saamiseks peab inimene kvalifitseeruma. Kas on patt või pole pattu. Tunnus on patt. Kui sul pattu ei ole, siis sul ei ole põrgusse asja. Kui sa elad patus, siis sa lunastad selle pääsme. Mida enam sa pattu teed, seda ägedama koha sa põrgus saad. Kuid ka see on piin. Eriti piinatakse seal vaimulikke, kes olid Jumala sulased, saatana vastased, kuid kaotasid oma näo ja elu. Kes langesid usust! Need on saatana lemmikud. Kuid nad maksid kinni oma põrgukoha. See on patuga makstud.

Kuid inimesed tahavad saada ilma. Nad tahavad kõike saada ilma rahata. Inimesed mõtlevad et tasuta on tasuta. Tegelikult pole ju mitte midagi tasuta loodud. Selleks on kulunud aeg! Aega ei ole tasuta käes! Meil on piiratud aeg. Kõike muud te saate osta, aga aega osta ei ole võimalik. Kuid aega on võimalik kinni maksta. Seetõttu kui keegi midagi teeb või loob, siis see ei tule tasuta kätte! Ta annab selleks oma aja.

Jumal lõi maailma, siis selleks kulus 6 päeva ja seitsmendal päeval Jumal hingas tegudest. Ja vaata, see kõik oli väga hea. See ei olnud odav! See ei tulnud tasuta! Jumal võttis selleks aja et luua maailm. See läks talle midagi maksma. Meil on raske seda mõista. Aga ka Jumal töötas pingsalt. Maailm ei ole tasuta tehtud!

Jumal panustab täna senisest enam ja enam asjadesse, mis on väärtuslikud. Kallid! Väga kallid! Kõik jumalameeste poolt tehtud asjad on kallid. Väga väärtuslikud. Me oleme vastutustundetud, kui me arvame, et me saame need lunastada viisil: küll Jumal tasub sulle! Muidugi. Jumal maksab. Ta ei jää võlgu. Kuid kui tuleb maksta, siis see ei ole ilma saadud. Selleks on antud aeg. Jumalariigis pole aega. On üks lõputu olevik. Kuid meie elu on ajas ja ruumis, mille piires meil on antud võimalused. Igal ühel oma. Iga üks omab kutsumust ja andi, millega teenida Kristust. Jeesus maksab ka palka! Kord saavad kõik kätte oma palga. "Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga," 1Kr 3:14. "Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!" (Hb 10:35)

Jumal panustab täna senisest enam kui kunagi varem asjadesse, mis on väärtuslikud. Jumalariigi töös pole midagi odavat ega tasuta. Kõik on kallis! Ka aeg on kallis. Pidage aega kalliks. Pidage kalliks aega, mida inimesed ohverdavad Jumalariigi töös! Ükskõik milline see töö on, mida inimesed teevad, ei ole meil õigust öelda, et see on liiga kallis. Taevas on ainult kallid asjad. Ka kõik hinged on kallilt ostetud. Seal ei ole midagi tasuta. Mingeid kampaaniaid ega allahindlusi ei tehta! Mingit kauplemist hinna üle ei ole! Kõigel on oma hind. Jeesus maksis oma elu hinnaga iga ühe eest, kes tahab saada päästetud. See on väga väärtuslik. Me ei saa kaubelda Jeesuse vere hinna üle, et see on liiga kallis, kas odavamalt ei saa? Küll aga me tahame kaubelda Jumala asjadega. Iga sulane on oma palka väärt. Kui me arvame, et ta peab hinnaalandust tegema, siis me oleme asjadest üldse valesti aru saanud. Kristlaste elu ja töö läbi saab avalikuks Jumalariik, kes on tema esindajad ja kutsutud tegema asju, mida nad siis teevad, mille läbi saab avalikuks Jumala AU! Kogu au kuulub Jumalale.

Jumalariik ei ole ihnutsemine ja koonerdamine. Küll on aga Jumala riik kauplemine. Kauba müümine, aga mitte kauplemine hinna üle. Talendid jagati kõigile, kuid kõige enam sai tunnustust see, kes teenis rohkem, mitte see, kes ihnutses ja mattis maha (Mt 25:24)! Jeesus rääkis sellest oma sulastele. Selle kaudu teame ka meie, kuidas tuleb hinnata kristlaste tööd. Jumal tahab neid õnnistada ja ülekülluslikult. Et neil oleks jagada neile kellel pole. Jumalariik ei ole vaesuse riik, kuigi Taevas on vaeseid rohkem kui rikkaid varakuse poolest. Ometi ei ole Jumalal mitte millestki puudu ja kui teil on igatsused, siis paluge. Paluge lõikuse Issandat, kes on hea ja annab teile külluslikult ega keela mitte kellelegi.

Kui minu lapsed planeerivad oma tegemisi, siis vahel olen ma osaline nende asjades, kuid nii nagu ikka, kipuvad asjad ununema. Siis nad tulevad minu juurde ja ütlevad: isa, sa ju lubasid! Sa võid alati minna oma Jumala ette ja öelda: "Jeesus, sa ju lubasid!" Jeesus ei unusta ära nagu mina kipun tegema, kuid Jumal soovib, et me temaga suhtleksime ja paluksime mida me vajame. "Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate." Mt 21.22.

Allikas: Kristlik Mõttevõra

Mõne aastakümne eest kurtis paavst Paulus VI, et saatana suits on kirikusse imbunud (ta pidas mõistagi silmas katoliku kirikut). Pole ime, sest üks tema eelkäijatest oli leidnud, et kirikus on umbne ja seetõttu tuleb aknad maailmale lahti teha, et värske õhk sisse pääseks…

See ütlus tuli meelde, lugedes ühe luterliku pastori ajaveebisissekannet kolme lesbilise „vaimuliku“ tagasivõtmise kohta Ameerika evangeelse-luterliku kiriku (ELCA) teenistusse. Alates eelmisest aastast on ELCA-s muutunud juba tavaks taolistel puhkudel alustada jumalateenistust patutunnistusega, milles väljendatakse kahetsust diskrimineeriva piibelliku õpetuse järgimise pärast.