Eestit on külastamas mai viimasel nädalal Dottie McDowell Ameerikast, kes on kirjaniku Josh McDowelli abikaasa.

Kolmekümne kuuendad Piiblipäevad toimusid 6.­8. juunil Tallinnas, Rock Cafes. Piiblipäevi jäädvustas Pildiraadio, Kristlik portaal Kaev ja KaevTV. Kohal oli ka ETV videogrupp, kes salvestas laupäeva õhtust teenistust.

Kaev.net sündmustekeskuses on kokku pandud kaart, kus on valik jõulusündmuseid üle kogu Eesti. See on hea ja lihtne võimalus, et leia enda lähedal asuv kirik, kuhu jõuluteenistusele minna.

Neljapäeval, 9. jaanuaril 2014. aastal kogunes Atlantise restoranis Tartus sadakond Lõuna-Eesti liidrit neljandale Lõuna-Eesti palvushommikusöögile.

Hommikujuht Tartumaa praost Joel Luhamets andis piibliteksti lugemiseks ning alguspalveks sõna professor Tõnu Lehtsaarele. Paari tunnise koosviibimise ajal kuuldi lugusid doktor Heljut Kaprali elust koos Jumalaga ning Dr Einike Pilli jagas mõtteid loo leidmisest. Viimane toonitas vajadust kõigil oma elule kõrvaltvaatajana pilk heita, et hinnata kas see peegeldab väärtusi ning lugu, mida soovime elada. Palvushommikusöögi auesimees, Tartu linnapea Urmas Kruuse võttis koosviibimise kokku mõtisklusega südametarkusest ning üksteise märkamise ja aitamise olulisusest. Tartu Elleri Muusikakooli viimase kursuse õpilane Paul Neitsov esitas kolm võrratut kitarrimuusikapala. Koosviibimine lõppes ühises palves, mida juhtis Tartu Salemi Baptistikoguduse pastor ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel.

Lõuna-Eesti palvushommikusöögi eesmärk on teenida Lõuna-Eesti liidreid pakkudes kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks ühendamaks inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab. Hommikusöögil osalesid mitmed Lõuna-Eesti linnapead, maavanemad, linnavolikogude esimehed, riigikogulased, kõrgkoolide rektorid, kultuuritegelased, ettevõtjad ning vaimulikud.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Detsembrikuu alguses toimus üheteistkümnes Eesti palvushommikusöök Toompeal, Riigikogu konverentsisaalis ning lisaks Tallinnale leiavad sarnased koosviibimised aset veel kuues Eesti linnas. Kogunemiste eesmärk on tekitada dialoog sellistes kogu Eestit puudutavates küsimustes, nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond. Lõuna-Eesti palvushommikusöök sünnib Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös tegevtoimkonnaga, mida juhivad pastor Miguel Zayas, vaimulik ja eetik Meego Remmel ning misjonär Triin Rait.

Info: Triin Rait, 56220075, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

3. detsembri hommikul kogunes sadakond inimest Riigikogu konverentsisaali Toompeal kolmeteistkümnendale Eesti palvushommikusöögile. Palvushommikusöök toob kokku mitmed Eesti poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased ning vabakonna esindajad.

5.-7.jaanuarini viibis Eestis tuntud Soome laulja, Eurovisiooni lauluvõistluse laureaat, Nina Åström.
Juba üle 10 aasta on Nina andnud heategevaid kontserte paljude riikide kinnipidamisasutustes, vanglates. Peale Soome muuhulgas ka Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Ukrainas, Hollandis, Rootsis, Prantsusmaa. Nüüd ka Eestis.
Kontsertiimi luulub peale Nina veel kitarrist Kimmo Suomela ( Soomest) ja helirežissöör Edijs Veips (Lätist).

Sellel korral toimusid kontserdid Tartu, Tallinna ja Harku vanglas. Kokku oli 4 kontserti.
Nina esinemised ei paku mitte ainult kunstilist meelelahutust, vaid ka hingelist teejuhatust.

Avo Üprus: "Nina annab kontserte selleks, et inimesed jõuaksid tema isiku ja muusika kaudu kohtumiseni Jumalaga. Hindan väga kõrgelt selliseid kohtumisi ja loodan, et kinnipeetavad samuti".
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik: "Vangla töö on jälgida, et vangid ei kaotaks sidet tavaeluga ja seepärast on heategevuslikud kontserdid meile oma töös kindlasti abiks. Enamasti oleme sellised lahked pakkumised tänulikult vastu võtnud".

Nina jõudis lisaks kontsertidele anda ka mitu tele- ja raadiointervjuud.
Ninat intervjueerinud Pereraadio ajakirjanik Janne Kütimaa ütles tema iseloomustuseks: " Mõistsin, et tolle naise jaoks ei ole oluline nimi, prestiizh ja väline koor, vaid inime, kelleni ta tahab jõuda ühe ja ainsa sõnumiga: "Sind armastatakse!". Oli eesõigus kohtuda selle lennuka ja sooja soomerootsi lauljannaga, kel on, mida õpetada - eriti just elu ja suhtumiste ning Jumala usaldamise osas".

Seekordset Nina kontsertuuri kajastas ka ülemaailmse kristliku venekeelse telekanali TBN-Rossiya uudistesaade .

Lisan mõned fotod, mis on pildistatud siinpool trelle. Vanglate territooriumil ei ole foto- ja videotehnika kasutamist lubatud. Venemaa ja Ukraina vanglad on sellise piirangu puudumise poolest fototehnikasõbralikumad... :)

Fotoalbum FB keskkonnas.

Tekst ja fotod Urmas Roos

TBN-Estonia TV

Tallinnas Toompeal toimus SAPTK korraldatud meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks.

14.-16.06.2013 toimus Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli esimene ametlik visiit Eestisse. Patriarhi kutsus ja vastuvõtu korraldas  siinne Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kirik (MPEÕK). Eesti ei ole patriarhile võõras maa, siin möödus ta lapsepõlv.

Sellest, mis toimus.

Leidsid aset kohtumised välisminister Urmas Paeti, Riigikogu esinaise Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi, Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja EELK peapiiskop  Andres Põderiga.  

Patriarh asetas pärjad Linda kuju ja teises maailmasõjas hukkunute mälestusmonumendi (Pronkssõduri) jalamile, viibis ka Kuremäel Jumalaema Uinumise kloostris ja Narvas Issanda Ülestõusmise peakirikus ning pühade Kirilliuse ja Metodiuse kirikus.

Patriarh Kirill viis läbi palveteenistuse Tallinnas Aleksander Nevski  katedraalis ning pühitsustseremoonia vastvalminud  Lasnamäe õigeusu kirikus (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik). Ta kinkis kirikule Tihvini Jumalaema ikooni.

 Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku juurde oli kogunenud umbes 10 000 palverändurit ja uudistajat. Narva jaoks oli see ajalooline sündmus, sest ükski patriarh pole seal varem käinud. Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus ütles, et kogu linn läks liikvele.

Rahva poole pöördudes, rääkis patriarh Kirill  igavikulistel teemadel, muuhulgas lausus: "Meil kõigil on vaja hingerahu ja sisemist rõõmu. Inimene ei saa olla kogu aeg rõõmus, see pole võimalik, kuid on väga halb, kui inimesel pole südames oskust olla rõõmus. Seda aga juhtub üsna sageli, isegi siis, kui inimesel läheb hästi. Kiriku kõrval peab olema koht, kus inimesed saavad teha häid tegusid, siis muutub usk elavaks".

 Üks Kirilli Narva visiidi kava mitteametlikke punkte oli tema kohtumine linnas elavate sugulastega; kõik nad eraldusid kümmekonnaks minutiks. Kuuldavasti sõitis selleks kohtumiseks kohale koguni 8 sugulast välismaalt.

Viimati külastas nii kõrge Venemaa õigeusu  kirikujuht Eestit 2003.aastal, siis oli ametis patriarh Aleksius II.

Nende kohtumiste ajal oli Eesti Vabariigi president  riigivisiidil Sloveenias. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei maksa seda ületähtsustada, kuid hea poliitilise tava juurde sobinuks presidendi kohtumine Kirilliga hästi.

Mida öeldi.

Välisminister Urmas Paeti sõnul saab Eesti-Vene suhetes esile tuua mitmeid positiivseid märke: „Aasta-aastalt on tihenenud inimestevaheline läbikäimine. Näiteks kasvas Eestit külastanud Vene turistide arv eelmisel aastal 31 protsenti. Tihenenud on ka riikidevaheline majandussuhtlus“.  Ta tõstis kohtumisel esile ka riikidevahelist kultuurikoostööd, lausudes: „Siin on oma roll ka vaimulikul ja õigeusu alasel kultuurivahetusel“.

 Riigikogu esimees, Ene Ergma,  sõnas, et hindab kõrgelt õigeusu kiriku rolli väärtushinnangute kasvatamisel ning avaldas tunnustust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule erakooli loomise algatuse eest. Veel käesoleva aasta sügisel avab MPEÕK Nõmmel eestikeelse Püha Johannese kooli (Kooli loomise initsiatiiv pärineb Nõmme Ristija Johannese õigeusu kiriku õpetajatelt ja lastevanematest liikmetelt).  Ta tõstis esile ka, kristliku kiriku koostööd riigiga, mis on silmapaistev valdkondades, kus vaimulikud suudavad anda ühiskonnale panuse, milleks riigiinstitutsioon ei ole suuteline, näiteks hingehoiutöö kinnipidamisasutustes. Pr Ergma mainis, et patriarh on ääretlut huvitav inimene ja armastab ka maalikunsti. Ta loeb maalidest alati välja mida maalija mõtles kui kajastas seda või teist objekti. Poliitikast ei vesteldud kuid pr. Ergma hinnangul on sellel visiidil väga suur poliitiline tähtsus.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti ja Vene riigi suhetes näha positiivseid muutusi ning ta tänas patriarh Kirilli nendele suhetele kaasaitamise eest. Vestluses viidati venelaste ja eestlaste tihedatele isiklikele kontaktidele  aga ka positiivsele arengule mõlema riigi majandsuslikes ja poliitilistes suhetes.

Peaminister ja patriarh rääkisid ka kiriku rollist ajaloos ning Pühtitsa ja Petseri kloostrite olulisest tähendusest õigeusklike koguduste säilimisel Nõukogude ajal, sest mõlemad kloostrid jäid pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Eesti aladele. See päästis need usklike tagakiusamisest ja varade hävitamisest, mis leidis massiliselt aset Nõukogude Venemaal.

„Fakt, et patriarh Kirill asetab pärja Linda kuju jalamile ja Teises maailmas hukkunute monumendile kõneleb sellest, et tema eesmärk on leppimise saavutamine. Ta mõistab Eesti rahva kannatusi,“ ütles Ansip.

Patriarh Kirill: «Me teame, et nende kuritegude põhjuseks oli ideoloogia, mis välistas igasuguse teisitimõtlemise, ning seetõttu võideldi inimestega kõige julmemate vahenditega. Kannatasid miljonid inimesed Eestis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Moldovas ja paljudes teistes kohtades. Unustamata minevikku ja võttes sellest minevikust õppust, ei tohi me tänast päeva samastada eilsega,»  Sisuliselt kutsus ta inimesi, kes kannavad hinges viha ja kibestumust, mitte levitama seda kaasinimestele.

EELK peapiiskop Andres Põderiga kohtumisel keskenduti ühistele kristlikele väärtustele, milles mõlemad konfessioonid on ühel meelel. Need väärtused puudutavad abielu ja perekonda. Peapiiskop lausus: «Tänane  maailm vajab lepitust ja rahu, meie ühine Euroopa aga uut impulssi - vastutuse, moraali ja inimväärikuse taasleidmist. See pole võimalik ilma usuta Jumalasse, ilma Kristuse ja tema kirikuta,» Mõlemad kirikupead jagasid seisukohta, et kaasinimeste teenimine on ühine ülesanne. Patriarh Kirill tunnustas Eesti luterlasi kristlike väärtuste hoidmise eest.

Kuna peapiiskop Andres Põder on sellest aastast (18.04.2013) ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president, siis peatuti kohtumisel ka eri konfessioonidevahelistel suhetel ja koostööl. Konstateeriti, et Eesti Apostlik-Õigeusu kirikul Konstantinoopoli patriarhaadis  ja Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu kirikul on erinevad seisukohad (millised need on, sellest ei räägitud kahjuks pikemalt). Erimeelsustesse selguse toomine on võtnud kaua aega ja sellele ei ole kiireid ühiseid vastuseid. Oluline on, et EKN on kõik kirikud ühise laua taha koondanud  ja luterlik kirik saab siin olla üksnes vahendaja, kui seda vajatakse.

Peapiiskopi ja patriarhi kohtumine vältas plaanitust pool tundi kauem, mis on märk sellest, et teineteisemõistmist ja ühist jutuainet jätkus.

Peapiiskoppi saatsid kohtumisel piiskop Einar Soone, assessor Tiit Salumäe, Toomkoguduse õpetaja ja kantsler Urmas Viilma, abipraost Arho Tuhkru, Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ning ase-esimees Jüri Ehasalu.

Lasnamäe kiriku avamisel kõneles patriarh Kirill:  «Kui puudub igavikuperspektiiv, siis ei saa olla ka moraali, nõnda juhtubki nendega, kes ei usu sellesse, et inimese hing elab edasi ka pärast surma. Mis on igavene elu? See on see elu, mis on loomuomane inimese hingele. Jumal lõi inimese hinge selleks, et ületada aega ja ruumi. Ning kõik see, mis me oma elu jooksul kogume, meie mõtted, meie teadmised, tunded, kogemused – need ei kao ühes meie keha füüsilise hävinemisega. Kirik ei ole mitte ainult palvetamise, vaid ka õppimise koht. Siin saab õppida kõige tähtsamat – õppida elama. Seda ei õpeta mitte ükski kool ega ülikool. Õpime südamega ja mõistusega tundma mida tähendab Jumala ligiolu meie elus“.

Arvamusi.

President Arnold Rüütel: „Patriarhi visiit on ajalooline sündmus Eesti jaoks ja õigeusu kiriku jaoks tervikuna. Ma arvan, et see visiit jääb kauaks erineva usutunnistusega inimeste südametesse“.

Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees, arvab, et visiit võib mängida rolli suhetes Venemaaga aga seejuures sõltub palju siinsete poliitikute endi tahtest.

Religiooni ja õiguse ekspertide gildi juht Roman Lunkin arvab, et tõenäoliselt lähevad Eesti võimud mitmetes küsimustes järeleandmistele, piirates sellega Konstantinoopoli patriarhaadi Eesti apostlik-õigeusu kiriku huvisid.

Diplomaat ja poliitik Mart Helme on seisukohal, et patriarh Kirill tuli siia mitte niivõrd usujuhina vaid poliitilise saadikuna. Visiidi eesmärk on näidata, et Eesti on Venemaast sõltuv ja tema mõjusfääris ning seda ka religioosselt.  

Statistikat.

2013. aasta alguse seisuga kuulub MPEÕK  koosseisu 35 kogudust, liikmeskonna suurus on ligikaudu 170 000 inimest. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) koosseisus on 65 kogudust, liikmeid on hinnanguliselt 27000-30000.

Sündmust oli tulnud kajastama 80 akrediteeritud ajakirjanikku Eestist ja 10 välismaalt.

Õigeusk Eestis.

Pärast Vene keisririigi lagunemist andis Moskva patriarh Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsiooni alla. Pärast Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu muutsid Moskva võimud Eesti Õigeusu Kiriku Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonnaks. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse eksiilis.

 Aastal 1993 taastas see kirik oma tegevuse Eestis Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all. Enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse, kuigi usklike arvult on umbes kümme korda suurem Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Viimase haldusalas asub Eestis muuhulgas Aleksander Nevski katedraal ja Pühtitsa klooster, mis kirikuõiguslikult allub otse Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Käesoleva aasta septembris tuleb president Ilvese kutsel Eestisse visiidile Konstantinoopoli patriarhaadi patriarh Bartholomeus, et tähistada Eesti Apostlik-Õigeusu Liriku 90.aastapäeva.  

Kui on sügavam huvi õigeusu ajaloo vastu, siis soovitan lugeda Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee pikemat kirjutist „Eesti õigeusu lugu“ ( Postimees 14.06.2013) http://arvamus.postimees.ee/1269706/ringo-ringvee-eesti-oigeusu-lugu ,

 Fotoülevaade  (hetkel nähtav vaid FB registreeritud liikmetele)  https://www.facebook.com/media/set/?set=a.514116615308184.1073741836.100001295500525&type=3  

  Tekst ja fotod:  Urmas Roos 

18.06.2013.

Riigikogu õiguskomisjon on rahva enamuse tahet eirates läbi surumas sooneutraalset kooseluseadust. Seaduseelnõu lugemised riigikogus on kavandatud juba 7. ja 9. oktoobrile 2014.

Kui oled seda meelt, et Eesti Vabariigis on kõrgeima riigivõimu kandjaks ikkagi rahvas
ja
Sa pole nõus seaduseelnõuga või selle läbisurumise meetoditega, siis liitu kodanikualgatusega „Kuula rahvast“ (KR).

3. jaanuaril 2013 kogunes Tartus Atlantise restoranis sadakond Lõuna-Eesti liidrit Lõuna-Eesti palvushommikusöögile, mis toimus juba kolmandat korda. 

Lõuna-Eesti palvushommikusöögil toimunust

Hommikusöögil kõneles Tartumaa ettevõtja Väino Põllumäe imelisest tervenemisest verevähist ning elumuutusest. Integratsiooni Uuringute Instituudi juhtivteadur Mart Rannut kõneles, et meie kujutlus maailmast ei pruugi alati kattuda maailma tegeliku olemusega, usus võime aga puutuda kokku kõrgema reaalsusega. Palvushommikusöögi auesimees, Tartu linnapea Urmas Kruuse leidis, et senisest enam peaksime väärtustama lihtsaid asju nagu hea sõna ja inimlik soojus. Samuti ei tohiks üllaste eesmärkide poole püüelda vahendeid valimata.

Muusikalise kogemuse andis seekord Papibänd, koosseisus õpetaja Mart Jaanson, õpetaja Naatan Haamer ja praost Joel Luhamets. Luhamets oli ühtlasi ka hommikujuht.

Palvushommikusöögi eesmärk

Lõuna-Eesti palvushommikusöögi eesmärk on teenida Lõuna-Eesti liidreid pakkudes kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks ühendamaks inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab. Hommikusöögil osalesid mitmed Lõuna-Eesti linnapead, maavanemad, linnavolikogude esimehed, riigikogulased, kõrgkoolide rektorid, kultuuritegelased, ettevõtjad ning vaimulikud. Hommikusöök lõppes kell 10.30 minutilise mälestusseisakuga Vabadussõjas langenute mälestuseks.

Palvushommikusöögi taust

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Detsembrikuu alguses toimus üheteistkümnes Eesti palvushommikusöök Toompeal, Riigikogu konverentsisaalis ning lisaks Tallinnale leiavad sarnased koosviibimised aset veel kuues Eesti linnas. Kogunemiste eesmärk on tekitada dialoog sellistes kogu Eestit puudutavates küsimustes, nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond. Lõuna-Eesti palvushommikusöök sünnib Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös tegevtoimkonnaga, mida juhivad pastor Miguel Zayas, vaimulik ja eetik Meego Remmel ning misjonär Triin Rait.

Vaata Lõuna-Eesti palvushommikusöögi pilte

Lõuna-Eesti palvushommikusöök 2013