Ma usun ja tean ning olen varem kogenud, et Jeesus kõnetab igasuguses olukorras ja sellisel viisil, mida ma oskagi oodata aga ometi on see iga kord uus ja vapustavalt värskendav.

GLS konverents Tallinnas

Käin fotograafina paljudel üritustel pilte tegemas, et neid kajastada siin samas Kaev.net portaalis. Ja olin taas pilte tegemas ja seekord siis GLS konverentsil Tallinnas.

Oli konverentsi teine päev ja istusin lava ees pingil, olin palju pilte teinud ja mu pilk eksles ringi automaatselt nagu see ikka on, et tabada kohe aparaadiga seda, mis on väärt jäädvustamist. Konverentsi teine päev või mistahes sündmuse jätkupäev on selline, kus on raske head pilti teha. AGA siiski, tihti sellistes olukordades tulevad esile just need parimad pildid. Esimesel päeval pildistad kõiki ja kõike ja teisel päeval justkui ei ole midagi uut ja põrutavat, mida jäädvustada ning seega ma olen sunnitud rohkem mõtlema ja katsetama olema ka rohkem vaimulikult avatud, et rakendada loovust.. et siiski võiksin teha ka teisel päeval hea tulemuse. Ühesõnaga ma pean rohkem pingutama, et olla vähemalt samal tasemel kui eelmine päev :)

Ülevalgustatud. 2 minutit.

Istusin siis seal lava ees pingil ja jälgisin valgustusemängu lava seinal ja hakkasin mõtisklema valguse üle. Fotograafias on ju kõik asjad valguse ümber ja mõtlesin, et kas Jumalal on selle kaudu midagi ütelda, et iseenesest oleks ju tore, sest valgus nagu Jumala teema või nii .

Me kõik oleme näinud ülevalgustatud pilte aga kui ei ole, siis panin siia illustratsiooniks ühe ülevalgustatud pildi endast ja oma abikaasast. Olenevalt valgusest on näha kas palju detaile või vähe detaile. Pilt võib olla pime, ehk siis on kinni püütud liiga vähe valgust ja pildil pole midagi näha. Aga võib olla ka vastupidi, et on liiga palju valgust ja pilt on liiga valge ja pildil olevad detailid kaovad ära, sh näiteks loomulik kulmukorts või põselohuke või seinal olev plekk või kardina korts. Ülevalgustusega jääb detaile üsna väheks ning suure ülevalgustusega kaovad igasugused konarused, mis lõpuks sulanduvad valgusega. Üldjuhul fotograafid väga selliseid pilte ei taha teha, sest tahetakse ikkagi kõiki detaile kuvada ja esitada loomulikku ja tõetruud keskkonda.

Aga kui võtta nüüd minu elu... ooi kui palju täppe, kortse ja auke - kas ma tahaksin neid kõike avaldada ja näidata?

Jeesusesse uskudes kohtume Jumalaga kellest lähtub valgus. Ilmutuse raamatus räägitakse, et Jumala juures ei ole päikest vaid Jumalast endast lähtub valgus. Jeesus teab mu täppe, kortse, iseloomu "nuppe" ja patust lõhutud auke AGA kuna Jumal on armastus ja Temast lähtub valgus, siis Ta valgustab mind üle ja mu eksimused sulanduvad valgusesse. Jumala armastava armu tõttu olen ma puhas ja kortsudeta ning täiuslik - ise ma ei suudaks seda mitte kuidagi.

Ja nii ma siis seal istusin... pisarad silmis.. Jumal ja valgus. Ta tõesti räägib valguse kaudu ja isegi ülevalgustuse kaudu. Jumal on hea, ma olen armastavalt Jumalalt saanud ülevalgustavat armu.

See oli minu 2 minuti ülevalgustus, kus Jumal valis sellise keele ja olukorra, mis Ta hetkel nägi, et see mulle mõjuks ja jääks meelde, et minu suhe Jumalaga võiks olla värskendatud. Ja mul on selle kogemuse üle väga hea meel, mul oli seda kogemust vaja ja Jeesus nägi, et ma vajasin sellist julgustust, mis teavitab, et tema abiga saan ma paremaks. Ehk on siin midagi, mis Sind ka julgustab.

Soovin Sulle Jumala ülevalgustust.

 
Usun, et Vana Testament on samamoodi Jumala sõna nagu Uus Testament, ning Jumal võib rääkida läbi Vana Testamendi meiega, kui ta tahab. Ja kuigi vahel mulle tundub, et ma parema meelega loeksin Uut Testamenti, alateadlikult arvates, Jumala hääl on seal selgem ning tugevam, siis mul on hea meel, et ma mõnikord eksin. Kuulasin hiljuti ühte jutlust, mis oli ehitatud üles ühe kirjakoha peale 2 Kuningate raamatust. Ma palun, et te loeksite selle mõttega läbi ja et mugavam oleks, ma isegi kopeerin ja kleebin selle siia samasse, teie silmade ette.
2Kn 4:1-7
 
Lesknaise õli
1Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi,
öeldes: "Su sulane, minu mees, on surnud. Ja sa tead, et su sulane
kartis Issandat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kahte poega enesele orjaks
võtma."
2Ja Eliisa ütles temale: "Mis ma pean sulle tegema? Ütle mulle,
mis sul kojas on." Ja ta vastas: "Su teenijal ei ole kojas
midagi muud kui kruus õli."
3Siis ta ütles: "Mine palu enesele külast astjaid, kõigilt oma
naabreilt, tühje astjaid ja mitte liiga vähe!
4Siis mine ja sule uks enese ja oma poegade järelt ja vala
kõigisse neisse astjaisse; ja mis saab täis, pane kõrvale!"
5Ja naine läks ta juurest ära ja sulges ukse enese ja oma poegade
järelt; nemad tõid temale astjaid ja tema valas õli sisse.
6Ja kui astjad said täis, siis ta ütles oma pojale: "Too mulle
veel üks astja!" Aga poeg vastas temale: "Astjat ei ole enam." Ja
õlivool lakkas.
7Siis ta tuli ja kuulutas seda jumalamehele; ja see ütles: "Mine
müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist!"
Väga rikas kirjakoht. Kuid minuga rääkis konkreetselt Jumal ühest asjast. Põhimõtteliselt, kes siis aru ei saanud. Oli üks naine, kelle mees (kes kartis Jumalat) oli vaene, sest ta oli prohvetijünger, ja neil polnud väga palju raha tol ajal. See mees suri ära, jättes naisel kogu oma varanduse, ehk siis midagi. Siis tuli võlausaldaja ja kuna naisel raha polnud maksta talle, tahtis too naise poegi omale orjadeks. Nüüd oli see naine, kes oli just kaotanud oma mehe,  kaotamas ka oma pojad. Päris jama olukord. Naine pöördus Eliisa poole oma murega, kes käskis naisel koguda kokku külast nii palju astjaid kui võimalik, ning minna koju , võtta see üks õli täis astja ja kallata kõigisse neisse õli, mis ta külast kogunud oli. Naine , koos oma poegadega , tegi nii, nagu Eliisa oli käskinud. Kogus külast kokku nii palju astjaid kui leidis, ning läks koju. Ta hakkas valama siis seda õli neisse anumatesse.
Mida ma siit õppisin on viis, kuidas Jumal töötab. Jumal on kõikvõimas, tal ei oleks vaja olnud seda, et see naine läheks külasse, ukselt uksele koputama.`` Vabandust, ma sooviksin teilt laenata nii palju astjaid kui teil on.`` Ta oleks võinud ju lihtsalt kogu selle naise kodu uputada õli sisse. Aga ei, millegipärast pidi too naine seda kindlasti väga ebamugavat ja tüütut tegevust tegema. Jumal töötab nii. Vahel me peame tegema neid ebamugavaid ja tüütuid asju, et saada rohkelt täidetud. Siit edasi pani mind mõtlema  fakt, et Jumal täidab vaid seda, mida me anname. See naine valas õli anumatesse ja kui kõik said täis, küsis oma pojalt, et too veel ühe annaks, aga rohkem ei olnud. Ja kui rohkem ei olnud, lakkas ka õlivool. Jumal täidab ainult seda , mida me talle anname. Väga tore tekst tõesti, aga... Mis on siis see anum, mis ma annan Jumalale. Elu. Väga lihtne, onju. Pühapäeviti kirikus ikka on lihtne laulda`` Kogu elu ma annan sulle...`` Ma hakkasin siis mõtlema, mida reaalselt tähendab, anda kogu elu Jumalale. Kas see on midagi, mida tegin, kui tunnistasin, et Jeesus Kristus on mu päästja? Aga miks ma siis vahel ei tunne nii, nagu ma oleks andnud Talle kogu oma elu. Kas asi on üldse tunnetes? Raske küsimus mu jaoks, aga oluline. Ma tahan, et mu elu oleks täidetud õliga (mis on eriti lahe, on see et Püha Vaimu sümbol on ju õli paljudes kohtades). Ma hetkel veel tegelen sellega, et välja selgitada, kuidas see täpsemini siis toimib, kas on selle jaoks mõni valem...ma ei tea. Aga ma arvan, et elu tuleb jagada ehk erinevateks valdkondadeks, ja siis üle vaadata, kas selles valdkonnas usaldad Jumalat , või mitte. Ma arvan, et selle tunneb küll igaüks ära, kas ta usaldab või mitte.
Jah, ühte ma aga tean- Väga rumal oleks tõesti tuua ainult üks astja, kui Jumala õli jätkuks sajasse astjasse.
 
Ave

 
Pastor, kes pidas jutluse sel teemal, oli James Macdonald, Harvest Bible Chapel.
 
alt

Inimene on loodud mehe ja naise liiduks. Jumal ei loonud inimest meheks ja meheks. Mehe kohane abiline ei ole mees.

Kasvades vastava eani, märkavad nad vajadust teineteise järele; leiavad teineteise, loobuvad vanemaist ja loovad eluaegse lahutamatu abielu ühenduse. Abielu vahekord ja side kehtivad surmani, neid ei tohi rikkuda.Abielu on püha ja olgu au sees, abieluvoodi olgu rüvetamata. Enne abielu pole seksuaalne vahekord lubatud mitte seetõttu, et abielu veel puudub, vaid seetõttu, et usklik on püha (1Pe 1:16; 3Ms 20:7). Vabaabielu pole liit, seetõttu loetakse lahuseluks, kõlvatuseks.


alt

Foto: Mees ärgu hüljaku naist.

Abielu on selle maailma ajastu osa. Vabaabielu on prooviabielu, mis soosib lahkmeelt, lahutatuil ei lubata uuesti abielluda!

Loe kogu artiklit siit>>

 

Minu südames on olnud mitu päeva juba üks kirjakoht Ap tegudest, millest tahan teile kirjutada.

Võib-olla sa oled märganud oma elus perioode, kus mõni aeg läheb kõik sujuvalt ja sa mõtled: Jumal on tõesti minuga. Nii tõesti kui Jumal on olemas, ta on mind hoidnud eemal kõikvõimalikest probleemidest, eluraskustest, mul on kõik õnnestunud. Nagu piibel kirjutab: õige käsi käib hästi. Võib-olla on see olukord sulle tuttav.

Ma arvan, et ka apostel Paulusele oli see tuttav olukord ja kui me uurime tema tausta, siis tema puhul võime küll öelda, et ta oli üks edukas inimene, kõrgesti haritud, heast perest, valdas keeli, oli usklik (rõhutan!), ja igat pidi normaalne juut. Pealegi veel Rooma kodanik. Selle aja kontekstis võiks öelda, et Paulusel oli kõik see, mida üks hing oskas tollal tahta. See oli ka siis, kui toimus pööre, ehk me ju teame, et Pauluse pärisnimi oli Saulus. Kuid enne seda kui temast sai kristlane, oli ta innukas kristlaste vastane ja kristlaste tagakiusajate eestvedaja ning juht. Kes tegeles kristlaste vahistamise ja surmamisega enne kui Kristus isiklikult teda kutsus.

Ka oma kristliku elu alguses ei minetanud Paulus oma identiteeti, kuigi ta seda rõhutas, et ta on võtnud orja kuju ja ka apostlitest on ta vähim, keda ei tohiks nimetadagi apostliks. Sellele vaatamata, kui me uurime piiblit tähelepanelikult, siis ta nimetas end sulaseks või "bondslave". Kuid sulane ei olnud ori. Ori kuulus oma isandale. Paulus nimetas oma isandaks Kristust, ometi pidi ta korduvalt selgitama, et ta siiski pole selline ori, ta justkui on ori, aga samas ei ole ka. Kui Paulus käis oma esimesel misjonireisil, siis ta vangistati filiplaste poolt. Seal aga kasutab ta oma seisust ära. Ta ütleb, et ta on Rooma kodanik (Ap 16:37). See aga tähendas väga suurt õigust. Sa võisid nõuda kohut. Sind ei saanud lihtsalt süüdi mõista, sinu üle peeti enne kohut ja sul oli õigus nõuda ka Keisri kohut, mida ta hilisemas perioodil ka nõudis. Kuid Filipis inimesed kohkusid, kui nad said teada, et Paulus on Rooma kodanik. Kodaniku ei saanud vangi pista enne kohut mõistmata.

Paulus ei oleks saanudki kuulutada evangeeliumi vabalt üle Euroopa, kui tal poleks olnud kodakondsust ning sellega kaasnevaid õigusi. Ta oleks juba filipis vangi jäänud alatiseks. Sellele vaatamata, et seal juhtus ime, kus vangla uksed üleloomulikult avanesid. Valvur ärkas üles ja lõpuks oleks Paulus ikkagi kinni nabitud ja vangi tagasi pandud. Kuid Pauluse seisus seadis talle eelised teiste apostlitega võrreldes, kes olid ainult juudid. Võimud olid seadnud juutidele piirangud. Kuid Paulus võis teha mida süda kutsus. Ja ta tegi.

Nendes imedes, mida Pauluse läbi Jumal lasi juhtuda, võiks küll öelda, et vaatamata sellele, et ta sai korduvalt peksa inimeste käest, ometi oli ta väga edukas. Seda peegeldab tema teenistus. Ta tegi haigeid terveks, äratas surnu üles, kuulutas evangeeliumi, oli igas mõttes edukas ja võiks öelda kokkuvõtteks küll et Jumala poolt hoitud.

Meile vahel tundub, et Jumala hoidmine tähendab üksnes häid asju meie elus. Kuid see pole nii. Jumala hoidmine näiteks Pauluse elus tähendas ka ebameeldivaid asju. Paulus tunnistab, et mida rohkem temaga halba juhtus, seda suurem oli Jumala arm. Nii oligi. Nii on ka täna. Ometi on meil raske mõista, miks meid tabavad halvad asjad ja ebaõnnestumised. Paulusel ei olnud.

"Peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused" kirjeldab Ap 20:23 ap Pauluse sõnu.

Täpselt nii ongi. Sest ega katsumuste läbi Jumal kasvatas Pauluses tema iseloomu ja mida enam viletsusi, seda enam Paulus toetus Jumala armule ja kasvas vaimulikult.

Meile meeldib inimlikult mõelda, et Püha Vaim lohutab, õpetab ja annab ainult (!) meeldivaid asju. Kuid vähem on neid, kes teavad, et Püha Vaim annab ka "ahelaid ja viletsusi" kasutades ap Pauluse sõnu.

Kuidas sa tunned ennast täna? Kas sa ootad Jumala Vaimu käest ainult üksnes meeldivaid asju ja nõuandeid, või sa tead ka seda, et Püha Vaim keelab evangeeliumi kuulutamist (Ap 16:6), kui see ei ole sobiv aeg ja koht või sinu töö, mille ta tahab teistele anda. Kas sa allud Jumala Vaimu keeldudele (Ap 16:17) ja teed seda, mis Jumal tahab, isegi siis, kui see toob sulle katsumused? "Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks" ei tähenda mitte seda, et meie peame kinnitama Püha Vaimu korraldused, vaid panema tähele tema juhtimist ja tegema Jumala Vaimuga koostööd (Ap 15:28) nii, nagu seda tema jüngrid tegid.

Nii siis. Jumala Püha Vaim saab tuua meie ellu ka katsumused ja toobki kui vaja, aga seda saab vastu võtta tänuga ja sellesse saab suhtuda mõistlikult, mitte arvates, et Jumal on meid maha jätnud. Ei ole.

Jumal armastus ei ole otsa lõppenud. See on Jumala suverääne kasvatustöö, mida meie kui sulased, kes järgivad teda, saame teha erineva suhtumisega: täpselt nii palju kui vaja ja mitte grammigi rohkem; või saame teha suhtumisega, et kõik ma annan oma Jeesusele, kogu oma aja ja pühendumise - isegi siis, kui me elame oma tavapärast elu, me ei ole pastorid ja evangelistid või mõned teised tuntud tegijad, - aga me saame käia iga päev koos oma Jumalaga, nii heas kui halvas.

Paulus ütles, ma ei pea oma elu mingil viisil endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö (Ap 20:24) ja seda soovin ma eelkõige iseendale ja ka sulle armas blogi lugeja. Jumal õnnistagu sind ja hoidku sind! Jumal on hea.

 

Allikas Kristilk Mõttevõra

 

alt

Meie kodus käis külas noorte osadusgrupp ja tuli jutuks üks vana lugu. Mul oli see enam vähem meeles, kuidas see tore lugu juhtus ja ma rääkisime sellest, kuid ma ei suutnud enam meenutada täpset aega, millal see juhtus. Oli ka meeles, et see ilmus ajakirjas Koduteel. Kui ma seda lugu hiljem otsisin, siis seda polnud. Mõtlesin, huvitav miks? Koduteel ajakirja saab järjestikku lugeda internetist alates numbrist 2/2003 (Enne seda on vaid üks number aastast 2000 ja üks 1994).

Täna leidsin üles selle sündmuse algfaili. Aga - oh üllatust: date modified 9.09.2002. Ei saanudki olla, sest seda numbrit ei ole internetis. Ilmselt see lugu ilmumus 3/2002 või aasta viimases väljaandes.

Vahepeal on imekiiresti möödunud ligi 8 aastat! 8 ?!!!! Tundub - nagu juhtus see alles eile!

 

NÄPUGA LIIVALE

25. augustil, pühapäeva hommikul käisid Tallinna koguduse noored Pirita rannas maa peale kirjutamas. Osalesid Urmas, Kulla-Siiri, Margus ja vene kogudusest Svetlana ning Anton, kes ühtlasi kirjutasid vene keeles.

alt

Eesmärk oli kirjutada rannaala liivale võimalikult palju sõnumeid, Jh 8:6-8. Alustasime varakult, et olla valmis veel enne, kui inimesed randa saabuvad. Pidasime oluliseks, et inimesed võiksid neid tekste kohe lugeda ning need mõjuks üllatusena: “Näe - terve rand on täis kirjutatud!”

Esimesed inimesed tulid varakult randa, kes siis võimles, kes jooksis, mõned ujusid, mitmed sõitsid jalgratastega. Ka ranna koristamine toimus hommikul. Oli näha, et inimesi huvitasid need kirjad. Tekste lugesid ka rannakoristajad, kes aga mõne aja pärast hakkasid käituma kummaliselt. Mõned neist kustutasid ära osa sõnumeid ja ka nende traktorist sõitis demonstratiivselt üle mitmete kirjade. Üks koristaja nurises valjult: “Me kutsume politsei, kui te kohe ära ei lõpeta!” See asjaolu innustas meid enam, ja kirjutasime veelgi usinamalt ning lõpetasime enne kella kümmet, et jõuda Jumalateenistusele.

Väga oluline on teada, et me ei ole üksi jäetud. Meie Isa tegutseb tänini, ja ka Jeesus tegutseb samamoodi. Meil on tema riigi kodanike õigused, kuid tema esindajatena lasub ka kõrgendatud vastutus kogu ümbritseva maailma vastu. Eriti inimeste suhtes, keda Isa on kutsunud. Oluline on leida üles need inimesed, kes otsivad Jumalat ning juhatada Kristuse juurde. Selleks aga tuleb näha olukordi ning näha ka inimeste vajadusi. Meil tuleb unepealt valmis olla aru andma inimestele armastuse ja rõõmu kohta, mis asub meie südames.

Üheks võimaluseks on juhtida inimesi Kristuse juurde läbi tänavamisjoni. Õppides Jeesuselt, Peetruselt, Pauluselt, jpt. Igalühel oli isikupärane evangeliseerimise stiil ja oma suhtlusringkond. Jeesus kasutas erinevaid võtteid inimesteni jõudmiseks. Niisamuti on meil kõigil oma isikupära ja võimalused. Näiteks meie Lastekeskus Tähetorn tegeleb tänavalastega. Kopli liinidel on kuulutatud häid uudiseid vaesust kannatavatele inimestele. Ometi on need vaid mõned sadadest evangeliseerimise võimalustest. Iga võimalus annab oma unikaalse osa sellesse protsessi. Tähtis on näha oma osa ja see enesele teadvustada, valida sobiv meetod, kuulutada sõna ja astuda esile, olgu aeg paras või ärgu olgu. Jumal kasutab meid kõiki omal viisil. Olgem selleks avatud ja valmis.

25.08.2002

 

Allikas: Mõttevõra

alt

Üsna sageli vaimulike tekstide lugemise ajal märkan ühel hetkel, et ma ei loe enam teksti, vaid ühtäkki mõtlen oma mõtteid. See võib juhtuda igal teksti ajal. Vahel juhib Jumala vaim mu mõtted mõnele asjale, mida ta tahab öelda, siis tuleb see südamest. Kuid inimese enese mõtted on peas. Kuid peas ei ole ainult inimese mõtted. Ka hingevaenlane juhib inimest "pea kaudu". See aga viis mu mõtted tõsiasjale, et usk asub südames. Mitte peas! Usu paneb südamesse Jumala vaim, kelle Püha Vaimu osa meis elab. Piibel kirjutab küll, et süda on petlik, aga (!) tegelikult tuleb pettus läbi kahtlemiste ja arutlemiste. Kui Jeesus ilmus 11 jüngrile, siis ta küsis: "Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?" Ja täiesti õigustatult. Sest jüngrid ei olnud veel Püha Vaimu vastu võtnud. See juhtus hiljem. Kuid kahtlemine on inimestele loomupärane. Jumal ei kahtle mitte milleski. Jeesus küsis: kust tulevad kahtlused? Seda küsin ka mina. Kust tulevad minu kahtlused? Kas peast või südamest? Õige vastus: peast. Seega tuleb need läbi katsuda. Kuid südame mõtted, kohas kus elab Püha Vaim, neid juhiseid võib usaldada. Nii on teada, kust tulevad hingevaenlase mõtted. Kui sa uurid Jumala sõna ja sa leiad ühtäkki ennast mõtlemas millegi muu peale, siis mine tagasi kohta kus su mõttelõng katkes. Seda teen ka mina. Tegelikult on inimese ihu Püha Vaimu tempel. Kuid Püha Vaim asub meie südames, kohas kus asub ka inimese vaim. Vaimseid asju mõistetakse vaimselt ja tunnetatakse vaimselt. Seepärast hingelised asjad: mõtted, tahe ja emotsioonid saavad alguse peast. Kui me ütleme, et "heitis hinge", siis me ütleme et enam ei mõtle. Kuid vaim elab edasi. Ka hing on surematu. Kuid iga inimese hing kannab nõrkust ja seepärast on see koht, kust inimest on võimalik mõjutada ja rünnata. Kuidas inimest mõjutada saab, kui ta seda ei lase teha? Ei saagi. Seepärast Paulus ütlebki: käige vaimus! Siis te ei täida lihalikke himusid. Siis allub kogu ihu ja hing vaimu kontrollile. Kuid hea asi on see, et inimene kes on uuestisündinud, suudab vahet teha vaimsetel asjadel. Kui me aga suudame vahet teha, siis me suudame ka otsustada. Otsus käia Jumala vaimu juhtimisel on samasugune otsus, kui otsus võtta vastu Jeesus ja uussünd. Püha Vaim on varustanud meid absoluutselt kõigega, mida üks inimene vajab siin toime tulemiseks. Kuid meie otsusest sõltub, kuidas me elame ja mida me valime. Kui ma loen Jumala sõna ja hingevaenlane tuleb segama, siis minu otsus on: tagane! Tal ei ole valikut. Sest Jeesus on võitnud ära kogu kuradi väe ja meelevald on antud ja kantud meile edasi. Meie otsus on kanda hoolt oma templi (ihu) eest. Ka pea on ihu osa. Süda tuleb toita sõnaga, palvetada ja olla osaduses. See on kristlase käes. Keegi ei saa öelda, et ära palveta või pole mõtet, sest Jumalat pole olemas. Südamest ei saa midagi ära röövida, kui inimene seda teha ei lase. Süda vajab vaimulikku toitu. Kuid kõik toidukorrad lähtuvad meie võitlusest. Kas me toidame ennast või laseme enese mõtted Jumala sõnast kõrvale juhtida. Kui ma vaatan mõnda hingematvalt põnevat filmi või loen põnevat teksti, siis on väga raske mind sellelt kõrvale juhtida. Tundub nagu, et kogu mu hing ja ihu on selle sees, 3D efekt :))), kuid see pole vaimne, see on hingeline ja maine! See ei anna meie vaimule midagi olulist. Oli põnev kogemus, aga see on ka kõigest elamus. Proovige sama kütkestavat tulemust saavutada ka vaimses dimensioonis. See nõuab eriti suurt keskendumist. Miks? Sest meie lihalik ihu sõdib vaimu vastu. Seega on see meile vastu karva! Selleks tuleb enesega vaeva näha. Kuid õnneks on nii, et mida sügavam osadus tekib, seda enam tekib igatsus seda rohkem ja rohkem kogeda. Kui Jumala vaim tuleb inimese peale, siis see ületab kõik maised elamused ning naudingud, see on vägev kogemus. Jumal on hea! Jumal on parim! Püsige Jumalas. Kui te avastate, et teie mõtted lähevad oma rada, siis minge tagasi kohta, kus see juhtus ja jätkake. Inimese maise elu kõige sügavam mõte on osadus Jumalaga. Nagu Aadam viibis Jumala lähedal, nagu Eenok käis koos Jumalaga, nagu jüngrid viibisid Jeesuse läheduses. Me võime teha oma asju, aga samal ajal hinges ülistada Jumalat ja mõelda Kristuse peale. Püsige Issandas! Usk ja sõna asub sügaval südames (Rm 10:8) , mitte peas! Kui su ümber pole enam mitte ühtegi sõpra ja tundub, et kohe kistakse sind lõhki, siis tea, usk asub südames. Seda ei saa keegi ära võtta. "Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära." Jh 16:22.

Allikas: Kristlik Mõttevõra

altNatuke vähem kui kaks aastat tagasi Kolgata koguduses päästetud saanud Kaisi Kruustük (20) korraldab noorteõhtute eelpalvet, vajadusel on ta üks eestpalvetajatest. Jumal on andnud talle erilise armastuse nende vastu, keda elu on muserdanud.

Kaisi on põline tartlane, hetkel õpib ta TÜ-s ajalugu, kõrvalerialana teoloogiat. Ta kasvas üles teadmisega, et Jumal armastab teda ning igal inimesel on valida, kas seada oma tee taeva või põrgu suunas. Selle teadmise oli ta saanud oma vanematelt, kes olid kristlased, kuid on nüüd kahjuks eemale jäänud.

Head uudised
Norra, Eintrøa, Evelina Soe

alt

Imelised asjad on sündinud sellest ajast kui te viimati minult uudiskirja saite.

Need keda ma vahepeal külastanud olen on sellest juba kuulnud kuid ma tahan siiski seda teada anda neile, kes uudistest ei ole kuulnud: Eintrøa töötegijate arv on kasvanud!!! Oktoobri lõpus helistas mulle Andreas Nordli, kes on Norra Noorte Missiooni uus juht. Ta ütles, et tema ja ta pere usuvad, et Jumal on neid kutsunud tulema Eintrøasse aastaks või paariks . Kohe pärast telefoni kõnet kogusin ma teised kokku, et selle eest palvetada. Tundsime kõik, et see on õige otsus. Pärast nende otsust Eintrøasse kolida otsustasid veel 2 perekonda Nordli perega tulla. Nende hulgas on üks mees, kes on vapustav majavalvur.

Me olime täielikult vaimustuses pärast neid uudiseid ning mõistsime, et Jumal on meie palvetele vastanud. 2 perekonda kolisid Eintrøasse juba mõned nädalad tagasi ning nüüd tegeleme sellega, et üksteist tundma õppida ning üheskoos eesmärgi nimel töötada.

Eesmärgiks on näha, et Eintrøa oleks üha enam õnnistuseks kohalikule kogukonnale ning rahvustele. Osa sellest eesmärgist teostub kui saame taas oma kursused käima. Me tahame ka näha Mobiilset gruppi Norras ringi rändamas, olles õnnistuseks kirikutele Trøndelagis, pöörates erilist tähelepanu noortele.

See on olnud imeline palvevastus, et uued töötegijad on tulnud Eintrøasse kuid siiski on veel palju teha.. Paljud meie majadest vajavad radikaalset remonti ning meie majanduslik olukord on üpris nigel. Et neid muutusi teoks teha ja eesmärki täita on meil plaju rohkem töötegijaid vaja. Meil oleks vaja nii pikajalisi töötegijaid kui ka neid, kes tulevad vaid lühiajaliseks teenistuseks. Tõsiasi on see, et oleme Jumalast täiesti sõltuvad; kui me teeme oma osa võime me usaldada Jumalat ning palvetada, et Jumala tahe sünniks selles paigas ja selle paiga läbi. Lõpuks on Eintrøa ning selles toimuv
teenistus, töötajad ja majad Jumala omad.

Mis on toimunud

Lisaks kontoritöö ja praktilisele tööle jätkasime me sügisel osalemist kohalikus noorte töös. Me osalesime ka naiste grupis ning käisime vanadekodus laulmas Veebruari alguses olin ma Eestis kus üle 30 inimese 10st erinevast rahvusest kohtusid ajalooliseks kokkutulekuks, et koos palvetada,
üksteist tundma õppida ning arutada Noorte Missiooni tulevikku Eestis. Koosoldud aeg oli küll lühike kuid intensiivne. Koosveedetud aeg oli täidetud ülistuse, palve, lugude jagamisega minevikust, väikegruppide arutelust, visiooni jagamisest ning tehti ka mõned konkreetsed otsused tuleviku suhtes. Viimasel päeval oli avatud õhtu, kus me tähistasime Noorte Missiooni 50 t aastapäeva, mäletades kõike, mida Jumal on minevikus Eestis teinud. Sellel õhtul toimus ka austuse avaldamine Peeter Võsule ja tema perele ( Eesti noorte Missiooni rajaja) nende teenistuse eest Eestis.

Mis on tulemas

Sellel kevadel saab olema rohket praktilist tööd, et baas valmis seada selleks mis tulemas on. Me peame ka töötama selle kallal, et majanduslikku toetust tõsta. Aprilli viimasel nädalal on meil ühenädalane Piibliõppe kursus Juunis saab meil siin olema kursus korraldatud organisatsiooni poolt
„Eluvesi“.

Nemad õpetavad lihtsaid veepuhastusfiltreid tegema. Pärst seminari sõidavad osalised Kosovasse, kus nad koos kohalike inimestega leiavad kohalikud materjalid ning ehitavad filtrid, et seal puhast vett saada. Juulis on meil toimumas perelaager 2011 Jaanuaris plaanime me taas alata Misjonikursusega ning 2011 Aprillis Maailmavaate kursusega.

Ristteel seistes

Kõigi nende muutuste sees olen ma ka ise mõtlemas oma tuleviku suhtes, et kas jääda Eintrøasse või tuleb siit edasi liikuda. Ma olen Eintrøas olnud juba 7,5 aastat, tehes mõned kursused ning töötades. See on olnud väga väärtuslik aeg ning ma olen nende aastate jooksul väga palju õppinud. Praegusel hetkel ei näe ma kuhu võiksin edasi minna. Ristteel ei ole kerge siesta, see on nagu mingis vaheruumis olemine. Minevik on möödas ning tulevikku veel ei näe. See on hea õppetund mulle Jumala usaldamise suhtes.

Tervitusi Evelinalt

 



Tänu

  • Me oleme nii tänulikud, mida Jumal siin Eintrøas ja meie eludes teeb

Palve Eintrøa

  • Palveta, et uute perede sisseseadmine suubuks ladusalt!
  • Palveta jätkuvat Jumala juhtimist tuleviku suhtes!
  • Palveta meie majandusliku olukorra pärast!
  • Palveta, et Jumal saadaks rohkem töötegijaid ning õpilasi uuteks kursusteks!

Mina:

  • Palveta Jumala rahu ja juhtimist minu tuleviku suhtes!

Evelina Soe
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eintrøa +47 79 98 53 62
7316 Lensvik
Eintrøa’s blog: www.ywamcentralnorway.blogspot.com
Olen ka facebookis :)



 

alt

Meie hingerahu ja rahulolu sõltuvad alati sellest, kui palju me usaldame Jumalat ja seda sõltumata olukordadest! Psalmist kirjutab: ”Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!” (Psalm 37:4).

Kui sina oled end täielikult usaldanud Jumala hoolde, oled sa võimeline kannatama kõiki ja ükskõik, milliseid raskusi. Sinu Taevase Isa igatsus on, et sa võiksid elada oma igapäeva elu ilma ühegi hirmu või ärevustundeta, usaldades täielikult Teda. Talle alistumine omab väga praktilist mõju sinu elu üle. Mida enam sa oled alistunud Jumala hoole ja hoidmise alla, seda vähem lähevad sulle korda sind ümbritsevad olukorrad.

Olles andunud Talle, ei murra sa pidevalt pead iga järgmise sammu pärast. Sind ei kohuta hirmuäratavad uudised ega heiduta mõtted tulevikust, sest sa oled usaldanud kogu oma elu, pere ja tuleviku Jumala turvalistesse ja armastavatesse kätesse.

Mis sa arvad, kui murelikud ja koormatud on oma karjast järgivad lambad? Nad ei muretse mitte põrmugi, sest nad on täielikult alistunud karjase juhtimisele. Nõndasamuti oleme ka meie kui Kristuse lambad, kes on meie suur Karjane, mistõttu miks peaksime siis tundma mingitki muret või hirmu oma elude või tuleviku pärast? Tema teab ju täpselt, kuidas hoida ja kaitsta oma karja, kuna Ta juhib meid armastuses.

Omaenda elus olen ma pidanud õppima usaldama Jumalat üks probleem korraga. Mõtle sellele: kuidas ma saan väita, et ma usaldan Jumalat kõiges, kui ma ei ole usaldanud Teda üksikute asjadegagi? Sõnad: ”Ma usaldan Jumalat täielikult!” ei ole piisavad! Ma pean seda tõestama ikka ja jälle, erinevates valdkondades ja igapäevaselt.

Paljud tänapäeva inimesed ütlevad: ”Ma alistun, pühendun ja usaldan” ainult siis, kui nad ei näe enam muud väljapääsu. Kuid tõeline Jumalale meelepärane pühendumine ja üleandmine toimub vabatahtlikult ja inimese omast tahtest enne, kui mingid lahtised otsad üldse esile kerkivadki. Me peame olema ühel meelel Jumalaga, nõnda nagu Aabraham seda oli, andes Jumalale oma elu üle kui puhta lehe, mida Jumal ise sai täita.

Olgu sul rõõm Issandast!

Dawid Wilkerson

altVulisevad veed, kõnnid mööda teed ja autode möödudes tõmbud teisele poole kõnniteed, et mitte märjaks saada - kaitsvad lumevallid ju kühmudeks kahanenud. Hämmastav, et olen selle olukorra tõttu rõõmus. Võiks ju olla häiritud poripritsmete ohust aga kuna see kuulutab kevadet, et selline olukord on, siis oledki sellest ebamugavusest siiralt rõõmus. Kevad!

Arutasin oma kihlatuga, teda bussi peale saates, et ei meenu varasematest aastatest sellist rõõmu kevadest. Tõdesime, et see tuleb tõenäoliselt suurest kontrastist, mis sellel aastal on tõelise talve tõttu olnud. Kõndisime, rääkisime juttu ja lihtsalt nautisime endasse imbuvat kevadele iseloomulikku positiivsust.

alt

JEESUS JA TORMID

Jeesus andis oma jüngritele korralduse minna paati, mis oli liikumas vastu suurele tormile. Piiblis on öeldud, et ta lausa käskis neid astuma paati, mis suundus mässavale merele ja vastu lainete poolt pillutamisele. Jüngreid kaasati otsekui Titanicu huku minivarianti ja Jeesus teadis seda algusest peale.

„Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema teele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.“ (Matteuse 14:22)

Kus aga Jeesus ise oli? Ta oli üleval mäe peal, vaadates alla sellesama mere peale. Ta oli palumas seal, et nad ometigi ei kukuks läbi sellest testist, millest Ta teadis, et nad peavad läbi minema. Kogu see paadisõit, torm, mäslevad lained ja möll olid osa Isa katsumusest, mille Ta nende jaoks oli valmis pannud. Nad olid kohe kohe saamas osa oma suurimast õppetunnist, mida eales omandada ja see oli: kuidas tunda ära Jeesus keset oma torme?

Siiamaani olid jüngrid tundnud Jeesust kui imede kordasaatjat – kui meest, kes oli leivad ja kalad muutnud kui imetoiduks. Nad tundsid Teda kui patuste sõpra; kui kedagi, kes toob päästet kõigile rahvastele. Nad tundsid Teda kui kedagi, kes kannab hoolt nende vajaduste eest, tasudes isegi nende maksude eest kala suust saadud rahaga.

Nad tundsid Jeesust kui „Kristust, Jumala Poega“. Nad teadsid, et Temal on igavese elu sõnad ja et Tal on vägi kõigi Saatana tegude üle. Nad tundsid Teda kui õpetajat, kes õpetas neid, kuidas paluda, andestada, siduda ja lahti päästa. Kuid nad ei olnud kunagi näinud Teda kesk’ torme.

See on paljude meie murede juureks ka tänapäeval. Me usume Jeesuse võimesse saata korda imesid ja tervenemisi. Me usume, et Ta päästab meid ja andestab meile meie patud. Me vaatame Ta poole, kui kõigi oma vajaduste rahuldaja poole ja usume, et ühel päeval veedame me kogu igaviku koos Temaga. Kui aga mõni ootamatu torm meid tabab ja kõik tundub koost’ lagunevat, on meil raske näha Jeesust kusagil lähedal. Meil on raske uskuda, et Ta laseb tormidel tulla me ellu vaid selleks, et õpetada meile usaldamist. Me pole kunagi päris kindlad, et Ta ikka on me lähedal, kui asjad väga raskeks lähevad.

Selles tormis oli vaid üks õppetund, mille jüngrid pidid omandama – ainult üks! Üks lihtne ja mitte mingi sügav, müstiline, maid raputav õppetund. Jeesus lihtsalt tahtis, et nad usaldaksid Teda igas oma elu tormis kui oma Issandat. Ta tahtis vaid, et Ta jüngrid hoiaks alal rõõmu ja kindluse keset kõike pimedamat katsumustetundi – muud ei midagi!

8. märts 2010

David Wilkerson