Ma olen viimasel ajal palju mõelnud selle va vihakõne ja vaenuõhutamise ning vihkamise teemal. Eesti peavoolu meedia ja geiaktivistid on mulle seda korduvalt kinnitanud, et ma olen vihkaja ja vihakõneleja. Tugevad sõnad... Mõtlesin, et ma pean siis ikka korra kinni ja mõtlen selle üle järele.

Sellel aastal on mitmetel kristlikel suurüritustel räägitud janust, veest, eluveest. Läbi aegade on sõnaga „janu“ piltlikult väljendatud inimeste sügavamaid soove ja igatsusi. Pühakirjas võtab „janukokku need inimese sügavamad soovid ja igatsused, mis võivad rahuldust leida vaid üksnes Jumalaga. Piiblis on vesi elu sümboliks, kuivus surma võrdkuju. Arvestades kliimasoojenemisest tulenevaid keskkonnamuutusi, siis meil Eestis on isegi kevadised suurveed haruldaseks muutumas, rääkimata kevadel kuivadest kaevudest,põllumaadest või vettvajavatest aedadest. Muutused keskkonnas toovad esile ka muutused teistes eluvaldkondades. Kui vesi annab elu, siis kuivus suretab. Samas elame külluslikus infotulvas, telepilt viib meid lahinguväljade keskele ja vägivald on otsapidi meie toas.

Pluss ajakiri: Esimesed jõulud

Tulekul on 2013.aasta viimane Pluss-ajakiri ning tegemist on esimese jõulunumbriga! Juhtkirja näol saad juba natuke lugeda, milliseid tekste ajakiri endas seekord peidab. Samuti ei ole veel hilja tellida Pluss sõbrale jõulukingituseks:) Ajakiri jõuab Misjonikeskusse sel nädalal.

Me elame põneval ajal. Ilm on hukas ja inimesed on nagu arust ära. Kuidas sellises olukorras oma igapäeva asju seada?

Vanasti tähendas ilm kogu maailma, täna kasutame seda palju kitsamalt. Ilm tähendabki pigem kohalikke ilmaolusid – sademeid, tuult ja õhutemperatuuri. On see kliima külmenemine või soojenemine, ei tea, aga tavapärast nelja aastaaega päris vanal moel ju enam pole.