altAasta vaimulik, Pilistvere kiriku diakon Hermann Kalmus rääkis, et kuigi kirik ei saa käia ühiskonnaga sama jalga ega lähtuda sellest, mida nõuab ilmalik ühiskond, peab ta inimesega rääkima aastal 2012 ehk tänapäevases keeles.
 

Palju on räägitud sellest, et kirik peaks olema rohkem avatud ja kaasaegsem. Kalmuse hinnangul on kirikus kindlasti tarvis muutusi, aga seejuures ei saa lähtuda sellest, mida nõuab ilmalik ühiskond.
«Kirikut saab mõista ainult seestpoolt, nii nagu parlamendi tööd saab lõpuks mõista parlamendis olles või ettevõtte juhtimist saab mõista ettevõttes ise kogemust omades,» rääkis ta. «Pilk väljastpoolt on alati oluline ja kirik kuulab seda.»
Kalmus rõhutas, et kui kirik peab kuulama, mida ühiskond ütleb ja ette heidab, siis selles, kas etteheidete pinnalt tuleks kohe muutusi rakendada, ta kahtleb.
 

«Ühiskond käib ühte jalga ja kirik käib alati natukene teist jalga,» sõnas ta. «Läbi ajaloo on nii olnud ja lõppkokkuvõttes on see alati osutunud positiivseks, et kirik võtab niipalju hoogu maha kui võimalik ja läheb muutustega kaasa vaikselt.»
Diakon lisas, et tegelikult on kirik olnud kogu aeg muutuses.
«Mina olen noorem ja teen asju noortepärasemalt, kuid mõni vanem vaimulik mõtleks, et see nüüd küll päris õige ei ole,» tõi Kalmus näiteks. «Teemad, mida mina noorteõhtutele toon ja kuidas küla keskel toimetan, tekitavad kindlasti mõnes vaimulikus küsimuse, miks ma sellega tegelen.»
 

Kalmuse hinnangul on Pilistvere kogudus väikese koha kohta suhteliselt tegus. Ta korraldab seal noorteõhtute näol aktiivset noortetööd.
«Toimuvad koolitused, mis varieeruvad enesemotivatsioonist kuni rahaküsimusteni, et anda inimestele hakkamasaamist ja mõistmist selles maailmas, et neil oleks julgust ja selgust teha otsuseid,» seletas Kalmus.
 

Küsimused, mida kirikus käsitletakse, ulatuvad seksuaalõpetusest, alkoholismist kuni müügikoolitusteni. «Meil on sotsiaalne ettevõtlus - «Ingli» kohvik, kus noored saavad teenida oma noortetööle raha,» tõi ta näitaks.
Kalmus lisas, et on üritanud külaelule kaasa aidata, tehes talguid, tegeledes haljastusega, asju parandades jne.
«Kirik on praegusel ajal liiga endasse tõmbunud. Meil on oma traditsioonid, aga reaalne töö inimestega, nende muredega... kui inimene on näljas, siis tuleb mõelda tema näljaprobleemi lahendamisele, kui inimene on paljas, tuleb mõelda tema riietuse peale,» seletas ta. «Ainult Piibli tsiteerimine siin ei aita.»
 

Kalmus ütles, et kirik peab endalt küsima ja ka küsib, kuidas selle olukorraga toime tulla.
«Kas siin on põhjust ilmaliku ühiskonnaga sama jalga käia? Mina arvan, et Eesti abielude, üksikemade, isata kasvavate laste ja välismaale kolimise statistika näitab, et võibolla rohkem pole põhjust järele mõelda mitte kirikul, vaid ilmalikul ühiskonnal,» ütles Kalmus. «Kas ilmaliku ühiskonna kaasatormamine kõikide muutustega on toonud rahu ja õnne?»
Rääkides kiriku avatusest, rõhutas Kalmus, et Eestis ei ole ühtegi suletud kirikut ja nende töös saab kaasa lüüa. Kuidas muuta kirik inimesele ligitõmbavaks?
«Inimese silma järele jooksmine... kahtlen selles,» jäi Kalmus skeptiliseks.
Ta lisas, et meediakampaaniad oleksid ressursi raiskamine. Kirikutes korraldatakse küll kontserte, kuid diakoni sõnul sinna kõik popkontserdid ei sobi.
 

«Näiteks ilmselt ikka Lady Gaga ei tule Eestis kirikusse esinema, aga inimesed, kes austavad kiriku reegleid, on tulnud ja saavad ka edaspidi tulla,» rääkis ta, lisades, et ka seejuures on oht, et tullakse kuulama ainult esinejat, kuid huvi kiriku vastu jääb väikeseks.
Samas nentis Kalmus, et kui kirikuga aktiivselt seotud inimesi on vähemaks jäänud, peab kirik endale esitama küsimusi ja leidma vastused, mis oleksid vastused tänapäeva inimestele tänapäevastes olukordades tänapäevaste murede ja rõõmude keskel.
«Meie peame rääkima inimesega aastal 2012, mitte mingis muus ajas,» kinnitas ta. «Meil on minevik ja väärtused, aga me kõnetame ikka inimest, kes mõistab seda keelt, mida ta on õppinud.»
 

 

Allikas: www.postimees.ee

altTa neelab surma ära igaveseks ajaks

Kallid kogudused ja inimesed üle Eestimaa, soovin teile kõigile väga-väga õnnistatud ülestõusmispühi! Suurim võit inimajaloos on võit üle surma. Jeesuse surnuist ülestõusmine on selle võidu toonud meilegi!

Vaikse Laupäeva õhtul külastas meie kodu oma igapäevatöös histopatoloogilise diagnostika ja teadusega tegelev meditsiinidoktor. Vestlesime sellest, kuidas surma vägi võib hakata inimelu üle meelevallatsema. Siis aga tunnistas arst: on siiski juhtumeid, kus inimorganismi vallutanud vähk ühtäkki taandub ja kaobki, paljugi sõltub inimese usust, meil tuleb oma usulised ja kõlbelised veendumused tuletada mitte iseendast, vaid oma Loojast. Aasta tagasi ülestõusmispühade aegu sai seesama mees usus ristitud. Täna tunnistab ta kristlasena, et tema elu üle valitseb mitte surma vari, vaid elu Issand.

Sedasama tunnistab ka Piibel. Vana Testamendi aegu kuulutas prohvet Jesaja: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!“ (Js 25:8) Uues Testamendis kinnitab sedasama apostel Paulus, kelle elu muutus kohtumisel ülestõusnud Jeesusega. Hiljem meenutas ta omaaegset prohvetiennustust ja kirjutas: „Surm on neelatud võidusse!“ Samas lisades: „Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ (1Kr 15:54,57)

Piibel ütleb, et Jeesuse surma ja ülestõusmise vägi neelab ära meie inimliku surma ning isegi pisarad. Issand on surma võitnud, kui ta selle isiklikult meie eest alla neelas. „Surm on neelatud võidusse!“ See, kes surma meie eest alla neelas, jääb alati suuremaks kui surm. Lubades tal oma elu üle valitseda, hakkab meie elu alluma viimselt mitte surma-, vaid ülestõusmisväele. See tähendab osasaamist suurimast võidust üle aegade. „Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ Elame siis selle võidu tähisena ning jagame saadud võidurõõmu nii täna kui tänavu edaspidigi!

Meego Remmel
Elumuutvate koguduste liikumine AD 2012A

36 päev palves ja paastusTn 9:4-16 „Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja hakanud vastu.” Loetud lõik näitab meile kolme asja: Taaniel samastab end oma rahva pattudega, ta annab patule nime ja tunnistab seda Jumala ees. Kas meie peaksime sama moodi midagi üles tunnistama? Võib-olla isiklikult perekonnas, kogudusena või kodanikena? Räägi sellest Jeesusega ja lase end temal juhtida.

[Indrek] Palve: lugegem Taanieli palve läbi kui oma palve. Selles palves on VÕTI positiivsele tulevikule. Kas mitte, minu-sinu elustiil on põhjuseks, et „…oleme saanud pilkealuseks meie naabritele!“.

Õnnistatud päeva


Indrek Luide
peasekretäri kt
Eesti Evangeelne Allianss
Tehnika 115
10139 TALLINN
+372 56359279
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.allianss.ee

37 päev palves ja paastusTn 9:18 „Sest me ei heida oma anumist sinu palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast.“ Puudutagu see Jumala halastuse sõnum olukordi, kus inimesed on kogenud ebaõiglust ning ajavad oma õigust taga. Aga ka seal peab võidutsema Jumala halastus, kus me oleme ise midagi valesti teinud või võitleme Jumala õigluse kindla ettekujutusega.

[Indrek] Eestpalved:

1. Kärt Tamm’el täna operatsioon. Palvetame, et TaevaIsa annaks tervenemist.

2. Täna tuleb maavanematega ühendust võtta mitmel vaimulikul, et oleks jumalikku tarkust rääkida Kristuspäevast. Ja et oleks avatud südant ning mõistmist.

3. Aidaku Jeesus meid mõistmast, et Jumala õigus on halastada ja armu anda igale inimesele ja sellele riigile, mille nimeks on Eesti. Ristirahvas, alandugem ning palvetagem.


Indrek Luide
peasekretäri kt
Eesti Evangeelne Allianss
Tehnika 115
10139 TALLINN
+372 56359279
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.allianss.ee