Võit Kristuses

Uus Testament on väga kindel selles, et arveteõiendamine Saatanaga ei toimu kusagil tulevikus, maailma lõpus, vaid et see on juba toimunud Jeesuse ristivere kaudu. Maine võitlus Rooma sõdurite, juudi ülemate ja Kristuse vahel on vaid väike osa sellest kosmilisest võitlusest, mis samal ajal käis – ja Kristus võitis Saatana: „Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses“ (Kl 2:15).

Jah, aegade lõpul jääb veel anda Saatanale viimane, lõplik löök; viia ellu see kohtuotsus, mis on Kristuse ristisurmaga juba tehtud. Ilmutuse raamat kirjeldab seda tulevikulist sündmust niiviisi: „Kurat, nende eksitaja, visatakse tule- ja väävlijärve, kus on ka metsaline ja valeprohvet; ning neid piinatakse päevad ja ööd igavesest ajast igavesti” (Ilm 20:10).

Aga Kristuse ristilöömise ja ülestõusmise mõte on kinnitada usklikke: Saatan on võidetud – ükskõik kui vastuoluline see ka meie isikliku elukogemuse põhjal ka ei tunduks.

Mis takistab seda võitu omaks võtmast?

Mis takistab meil seda võitu omaks võtmast? Nimetaksin kahte põhjust: Saatana pettus ja inimlikud targutamised.

Saatana pettus

Kõigepealt, Saatan hoolitseb aktiivselt selle eest, et meil jääks mulje, nagu võitlus alles käiks ja see, kas lõpuks jääb peale hea või kuri (Jumal või Saatan), pole veel otsustatud. Kui me kuuleme saatanlikust kurjusest – massimõrvadest, sõdadest, inimkaubandusest –, siis polegi raske seda uskuma jääda.

Ka usklike seas kohtab teinekord Saatana valitsust tunnustavaid meeleolusid: Eks praegu valitseb ikkagi saatan ja meil tuleb selles kurjas maailmas kuidagi hakkama saada. Selle kinnituseks tsiteeritakse nimesid, mida Piibel annab Saatanale: õhuvalla vürst, selle maailma vürst, praeguse aja jumal. Ja jääbki mulje, et ega meil, usklikel, ikka Saatanale midagi vastu panna ei ole.

Tõsi, Piibel nimetab Saatanat nende nimedega. Aga pangem tähele, mis kontekstis on need nimed öeldud!

• Saatan on tõepoolest „praeguse aja jumal“ – aga ainult neile, kelle „mõtted ta on saanud sõgestada, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses“ (2Kr 4:4).

• Saatan on küll „õhuvalla vürst“, aga sellisena on ta „tegev sõnakuulmatute laste seas“, nende hulgas, kes elavad üleastumistes ja pattudes (Ef 2:1-2).

• Saatan on küll „selle maailma vürst“, aga Jeesus ütleb enne oma ristisurma: „Maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle“, veelgi enam: „ nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst“.

Niisiis, Saatan on Piibli järgi küll vürst, aga ta on süüdi mõistetud ja välja kihutatud. Tal on suur meelevald uskmatute inimeste üle, kes elavad ilma Kristuseta.

Usklike jaoks ei ole Saatan ei vürst ega jumal! Meil on ainult üks vürst ja üks Jumal – Jeesus Kristus, Isa ja Püha Vaim. Usklike puhul ta „käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata“ (1Pt 5:5).

Vahel saab Saatan meid ikka veel ära petta sellega, et me jääme uskuma, nagu saabuks võit alles siis, kui me sureme maist surma ja et ega siin maises elus ikka tema vastu ei saa. Selline usklik elab oma elu ebakindluses ja kartuses: äkki ma pole Jumalale meelepärane; äkki Jumal on vihane mu peale; äkki ma ei pea lõpuni vastu... Piibellik reaalsus on see, et ta on juba võidetud.

Niisiis kõigepealt takistab meil võitu omaks võtmast saatana pettus: ta püüab näidata Kristuse võitu palju väiksemana, kui see tegelikult on.

Inimlik kalduvus targutada, mitte uskuda

Teiseks takistab meil Kristuse võitu omaks võtmast inimlik kalduvus targutada, mitte uskuda. Meil on kalduvus juurde küsida, arutleda, arvata, täpsustada, mõtiskleda; selle asemel, et rõõmustada Jeesuse võidust ja seda uskuda.

Sedasama näeme me alguses loetud kirjakoha järelloos Jh 12:34jj. Kui Jeesus on öelnud need võidukad sõnad: „nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst. Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde;“ siis haarasid kuulajad kinni ühest sõnast ja hakkavad targutama: „Meie ole­me Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?“

Selle asemel, et rõõmustada: „Halleluuja! Saatan kihutatakse välja ja meie saame kõik olla koos Jumalaga“, küsib inimene: „Hmm, päris põnev! Räägime sellest veel natuke: mismoodi see kihutamine täpselt käib: kas piitsaga! Ja kas Saatan kirjutatakse sinu arvates suure või väikese algustähega!“

„Tule taevas appi!“ :) Ma räägin teile miljardilisest investeeringust ja teie küsite: aga kuhu ma siis oma pelargooniapoti saan panna? Ma võidan lõplikult kogu kurjuse allika Saatana ja teie arutlete selle üle, kas see on ikka kõige sobivam viis selle teostamiseks. Pole ime, et Jeesus „lahkus ja peitis end nende eest“.

Jeesuse tõotused, Jeesuse võit on antud meile uskumiseks, mitte targutamiseks! Alguses tuleb tõepoolest endale asjad selgeks teha, küsida ja aru saada. Aga Paulus ütleb, et on neid, kes „aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele“ (2Tm 3:7). Ühel hetkel tuleb jätta inimlikud targutamised ja uskuda – elada selle järgi, mida Kristus on meile kätte võitnud!

Mida Kristuse võit meile annab?

Mida see võit meile annab? Ilmutuse rmt kirjeldab sedasama Kristuse võitu värvikate kujundite abil. Seal on kirjas võidukas ülistuslaul (Ilm 12:10):

„Nüüd on käes pääste ja vägi
ning meie Jumala kuningriik
ning tema Kristuse meelevald,
sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja,
kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.“

Kristuse võidu tulemusel on saavutatud kolm asja: nüüd on käes „pääs­te”, „vägi” ja „Jumala kuningriik” – Kristusel on nüüd „meelevald”.

Uuestisünnis – siis kui inimene saab päästetud patu ja surma ja Saatana meelevalla alt – on ta tõepoolest päästetud.

Uus Testament on selles osas võidukas – kui me oleme päästetud, siis on see üks kindel asi (Rm 8): „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu!? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja palub meie eest.” Mida enamat meil veel tahta oleks?! See ei olegi lõpuni ratsionaalne ega loomulik. See on elamine teistsuguses reaalsuses – usureaalsuses.

Neegri-spirituaalid on sellise võiduka usukindluse täna­päevaseks musternäidiseks. Tuletan meelde, et neegrid lõid need laulud siis, kui nad elasid orjuses, nad olid tagakiusatud kogukond. Ometi on nendes lauludes sageli usujulge ja Kristus võidus kindel olev tulevikuvaade:

• pärast surma sõidan ma tuliste vankritega taevalinna;

• ühel päeval läheme üle jõe;

• ma vaatan üle Jordani ja näen seal taevalinna.

Isegi usumärtrite veri maa peal ei anna tunnistust mitte Saatana võidust, vaid sellest, et nad on Saatana kiusamisest üle – isegi surmakartus ei suuda seda võitu neilt ära võtta.

Kuidas seda kätte saada?

Kuidas sellist võidukat usukindlust kätte saada? Selles on oma osa Pühal Vaimul ja oma osa ka meil enestel.

Jumala töö: Püha Vaim toob selguse

Ühelt poolt ütleb Jeesus selge sõnaga: Püha Vaim toob selguse „kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud“ (Jh 16:11). Kristuse võidu kogemiseni ei jõua ükski inimene iseeneset, vaid see on Püha Vaimu puudutuse tagajärg. Püha Vaim toob selguse.

Inimese ülesanne: Otsige pidevalt seda, mis ülal

Teiselt poolt ütleb Paulus: „Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal... mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal... Surmake nüüd need liikmed, mis on maa peal: hoorus, rüvedus, kirg, kuri himu ja ahnus, mis on ebajumalateenistus“ (Kl 3:1jj). Keskenduge Jumala asjadele! Tegelege oma patuga konkreetselt ja põhjalikult. Arvestage endid surnud olevat patule. Otsige pidevalt seda, mis ülal.

***

Ühes pargis kasvas suur ja vana tammepuu. Aja jooksul oli mööda tema tüve hakanud kasvama viinapuuväät. Alguses oli see väike, aga ajapikku kattis ta kogu tammepuu alumise poole. Tamme tüve polnud peaaegu nähagi. Tekkis oht, et viinapuuväät võtab tamme üle võimust. Aga aednikud olid seda ohtu märganud ja nad olid lõiganud viinapuuväädi maapinna lähedalt läbi – piisas ühest sirgest lõikest. Tohutud väädioksad olid ikka veel tamme küljes, aga väät ise oli tegelikult surnud. Oli ainult aja küsimus, millal väät kuivab ja hakkab osade kaupa alla kukkuma.

Selline on Kristuse võit meie elus: Kristuse surm on lõiganud läbi Saatana ja patu meelevalla meie elus. Jah, vääte on ikka veel tüve küljes, aga neis pole enam elu. Patu meelevald on Kristuses murtud – ja tasapisi ta kuivab ja kukub küljest.

Lõpetan mõne piiblisalmiga, mis kinnitavad Kristuse võitu:

• Kristus on teinud meid „kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis”

• Kristus on meid „kiskunud välja pimeduse meelevallast”

• Kristuses on meil „lunastus, pattude andeksandmine”

• „Tänu olgu Jumalale kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.”

Jutlusena Kolgatal, 12. aprillil 2009

Allikas http://www.kolgata.ee