Lõpetage palvetamine! – dr. Stephen R. Crosby

Lõpetage palvetamine! – dr. Stephen R. Crosby „Sword of the The Kingdom“ 24.09.2012 /tõlgitud lühendatult „Quit Praying“ swordofthekingdom.com/

Me ei pea palvetama nende asjade pärast, mida Jumal oma sõna läbi on juba selgesõnaliselt ilmutanud. See on enamikule teist kindlasti kuum uudis. Ometi on seda printsiipi regulaarselt eiratud teist enamiku poolt ja kuritarvitatud paljude heatahtlike ja mõningate mitteheatahtlike usklike poolt.

On kohatu palvetada kui Jumal ootab meilt tundlikku kuulekust. Ma kohtun regulaarselt kristlastega, kes kasutavad pseudo-vaimulikku palvekatet, et varjata oma meele-parandamatust, iseenda tahet, mässumeelt, sõnakuulmatust ja hirmu tundmatu või selle ees, mida nad ei saa kontrollida ja valitseda. Hirmunud „kontrollijad“ ütlevad alati, et „meil on vaja rohkem palvetada“ ja seda muidugi neile soodsamas suunas.“Prohvetlike“ usklike hulgas esineb erilist vaenamist. Sellega mõtlen ma kristlasi, kes nii nagu mina, usuvad, et Jumala häält võib lunastatud inimliku vaimu läbi endiselt kuulda ja eristada. Suletud kaanon ei tee Jumalast tumma.

Usklikud toimivad tihti manipulatiivses vaimus kui nad ütlevad et: „Ma olen palvetanud selle pärast ja Jumal on mulle öelnud, et ma pean ....“ See ei ole vastastikuse respakti ja dialoogi keel. See on vaimulik ultimaatum, vaimulik väljapressimine. On võimatu suhelda inimestega, kes kasutavad sellist keele tüüpi, ilma üle astumata kogu nende palveelu ja enesetaotlusliku vaimulikkuse. Kuidas saame meie võistelda Jumalaga? Kuidas saan mina või saad sina anda mingeid lähteandmeid inimestele, kes usuvad, et Kõigeväeline on ilma kahtluse varjuta neile rääkinud? Sa ei suuda jõuda hingeni, kes on end lukku pannud väljendiga: „Jumal ütles mulle.“

See on tavaline karismaatiline zargoon, mida kasutatakse, et hoida teisi neist neile mugaval distansil ja õigustada end juhul, kui mingi arvamus millegi tegemiseks võib üles kerkida meie peas. Te ei pea palvetama kas hüljata oma naist või mitte, tegelda maksupettusega, omada suhet või teiste selliste tobeduste pärast. Vastus on EI! Lõpeta palvetamine!

(+ näited erinevatest olukordadest)

Need ei ole mitte üksikud juhtumid. Inimesed, teil ei ole võib-olla mingit aimu sellest korruptsioonist ja nõmedusest, mis toimub suletud uste taga „liidrite tasemel.“ Paljude põhjuste seas vajab see viis kuidas me oleme käitunud „juhtkonna“ suhtes põhjalikku ülevaatust.

Te ei pea palvetama mõningate asjade pärast. Vastus on EI ja kui niinimetatud „linna väravahoidjad“ on nii kanapimedad ja teadmatuses .... siis mida võib see öelda kõikide meie pretensioonide kohta nende vaimuliku tähtsuse, selle ja teise „lõiketeraks“ või vaimulikuks „väravahoidjaks“ olemise osas? Milline ekskrementide kuhi.

Paludes tundide viisi, et Jumal tooks „ärkamise“, päästaks hingi või mis iganes me tahame, et Ta meie heaks teeks, on kasutu kui Tema on nõudmas meeleparandust või lepitust. See on ka osaliselt õige, mis puutub inimeste vahelistesse suhetesse. Kergem on rääkida ja palvetada ühtsuse ja ärkamise pärast, kui olla ehtne ja esiteks tegelda lõhedega suhetes, mis takistavad ühtsust!

Isiklikust ristilöömise kogemusest läbiminekul ei aita teiste palved, mis on mõeldud õnnistamiseks ja selle vältimiseks. Usklikud, mittepühitsetud armu ja kaastunde anniga, eksivad selles sageli. Sentimentaalsed palved, mis baseeruvad olukorde inimlikul analüüsil ja hingelisel igatsusel hoida inimesi raskuste eest, on tihti vastuolus Jumala lunastavate eesmärkidega. Me peame alati palvetama tarkuses ja kooskõlas Jumala perspektiividega. Kuna me ei tea kuidas palvetada, siis just seetõttu asub meis Püha Vaim – õpi tundma Teda ja lase Temal palvetada sinu läbi.

Lõputu palvetamine ühe ja sama probleemi pärast või pendeldav tegutsemine võib olla katteks uskmatusele, passiivsusele, hirmule, pelglikkusele ja ustavuse puudumisele. Kuna Jumal nimetab usku teoks, siis on kohatu jätkata palvetamist. Tegutse ja ära palveta!

Mooses Punase mere ääres on selle kohta klassikaline näide. Seistes silmitse võimatuga, hüüdis ta Jumala poole. Jumal noomis teda tema palvete tõttu ja veenas teda kasutama seda, mis oli tema käes. Moosese sau võib esindada paljusid asju: meelevald, võidmine jne. Lihtsalt see esindas seda, mis talle oli juba antud ja mis oli effektiivne ja läbi proovitud. Uskliku jaoks on see Jumala Sõna, tema sees asuv Vaim, meie ühendus Temaga ja üksteisega ja meie kindlustunne Tema poegade ja tütardena.

Kõhklemine/ebakindlus ja otsustamatus ei ole Vaimu viljad – parem olla julge ja otsustav, mis kompenseerib vead, kui et olla paindumatu ja õige tagantjärele! Otsustamatus on otsus. Jumala julgustus Joosuale polnud „ole ettevaatlik ja hoolikas“, pigem oli see „ole julge ja tugev.“ Inimesed, kes nõuavad „rohkem palvetamist“ võivad olla alistunud inimlikule (või deemonlikule) vaimule, mis nõuab absoluutset kindlust igas üksikasjas enne kui usus välja astuda. See on perfektsionismi religioosne manifestatsioon, kohitsetud vaim, mitte jumalik voorus. Usus käimise tee sisaldab alati teatud ebamäärasust ja riski.

Mis iganes põhjustel on paljud koguduses/ekklesia/ selles osas tõsiselt kahjustatud. Muutus, risk ja Jumalale ustav olemine on rohkem kui nad emotsionaalselt, vaimulikult, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt suudavad käsitleda. Kui konfronteerida neid usule vastamise nõudega, siis see mõjutab neid isiklikult ja nende kannatused on lähedal isiksuse desintegratsioonile. Need armsad inimesed peavad saama abi, tervenemist ja vabastamist, kas siis suveräänselt otse Jumalalt või siis kompetentsete teenistuste vahendusel.

Pragmatism on kogudustes tihti maskeerunud tarkuseks. Paljude usklike meeled on sügavuti immutatud maailmaliku ja kultuuriliselt tingitud tarkuse, mõistlikkuse ja ettevaatuse põhimõtetest, mis esinevad jumaliku voorusena. Maailma tarkus on saatanlik ja ülemäärane ettevaatlikkus on hirmu kaitsev mantra.

Jumalik tarkus ja usk on kaks kehtivat piibellikku voorust, alahoituna jumaliku disaini pinges. Need on nagu tuulelohe ja nöör: tarkus on nöör, mis võimaldab usu tuulelohel tõusta ja püsida parajal kõrgusel. Usu tuulelohe hoiab ära, et tarkuse nöör ei oleks maaga seotud. Terve kristlus nõuab mõlemat.

Ometi on Uues Testamendis peamine usk, kui ülim ja igavene voorus. Usk on tooraine, millest on puudus ja mida Jumal otsib oma inimestes maa peal. Kui me peame eksima, siis parem eksi julge usuga – see on see, mida Jumal otsib.

Sobimatu palve on lihtsalt lihaliku meele mäss Jumala vastu, maskeerituna religioosse rämpsuga. Seespool toimiv risti töö ja sees olev Püha Vaimu and on Jumala varustus ja abinõu. Jüngrid palusid Isandat õpetada neid palvetama (Lk 11:1-13). Ta lubas, et Isa annab lõppude lõpuks Püha Vaimu, kui me järjekindlalt seda Temalt palume. Meis on sama kindlustunne ja veel rohkem, sest Õpetaja ja palve Vaim on nüüd meie sees, igavesti kuni ajastu lõpuni.

Lõpetagem mõtetused! Pangem kinni ülivaimulik kõnepruuk. Olgem ehtsad inimesed ja ärgem katkem oma sõnakuulmatust palvetega.

Dr. Stephen R.Crosby

www.swordofkingdom.com