Moskva ja kogu Venemaa Patriarh Kirill Eestis

14.-16.06.2013 toimus Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli esimene ametlik visiit Eestisse. Patriarhi kutsus ja vastuvõtu korraldas  siinne Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kirik (MPEÕK). Eesti ei ole patriarhile võõras maa, siin möödus ta lapsepõlv.

Sellest, mis toimus.

Leidsid aset kohtumised välisminister Urmas Paeti, Riigikogu esinaise Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi, Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja EELK peapiiskop  Andres Põderiga.  

Patriarh asetas pärjad Linda kuju ja teises maailmasõjas hukkunute mälestusmonumendi (Pronkssõduri) jalamile, viibis ka Kuremäel Jumalaema Uinumise kloostris ja Narvas Issanda Ülestõusmise peakirikus ning pühade Kirilliuse ja Metodiuse kirikus.

Patriarh Kirill viis läbi palveteenistuse Tallinnas Aleksander Nevski  katedraalis ning pühitsustseremoonia vastvalminud  Lasnamäe õigeusu kirikus (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik). Ta kinkis kirikule Tihvini Jumalaema ikooni.

 Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku juurde oli kogunenud umbes 10 000 palverändurit ja uudistajat. Narva jaoks oli see ajalooline sündmus, sest ükski patriarh pole seal varem käinud. Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus ütles, et kogu linn läks liikvele.

Rahva poole pöördudes, rääkis patriarh Kirill  igavikulistel teemadel, muuhulgas lausus: "Meil kõigil on vaja hingerahu ja sisemist rõõmu. Inimene ei saa olla kogu aeg rõõmus, see pole võimalik, kuid on väga halb, kui inimesel pole südames oskust olla rõõmus. Seda aga juhtub üsna sageli, isegi siis, kui inimesel läheb hästi. Kiriku kõrval peab olema koht, kus inimesed saavad teha häid tegusid, siis muutub usk elavaks".

 Üks Kirilli Narva visiidi kava mitteametlikke punkte oli tema kohtumine linnas elavate sugulastega; kõik nad eraldusid kümmekonnaks minutiks. Kuuldavasti sõitis selleks kohtumiseks kohale koguni 8 sugulast välismaalt.

Viimati külastas nii kõrge Venemaa õigeusu  kirikujuht Eestit 2003.aastal, siis oli ametis patriarh Aleksius II.

Nende kohtumiste ajal oli Eesti Vabariigi president  riigivisiidil Sloveenias. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei maksa seda ületähtsustada, kuid hea poliitilise tava juurde sobinuks presidendi kohtumine Kirilliga hästi.

 

Mida öeldi.

Välisminister Urmas Paeti sõnul saab Eesti-Vene suhetes esile tuua mitmeid positiivseid märke: „Aasta-aastalt on tihenenud inimestevaheline läbikäimine. Näiteks kasvas Eestit külastanud Vene turistide arv eelmisel aastal 31 protsenti. Tihenenud on ka riikidevaheline majandussuhtlus“.  Ta tõstis kohtumisel esile ka riikidevahelist kultuurikoostööd, lausudes: „Siin on oma roll ka vaimulikul ja õigeusu alasel kultuurivahetusel“.

 Riigikogu esimees, Ene Ergma,  sõnas, et hindab kõrgelt õigeusu kiriku rolli väärtushinnangute kasvatamisel ning avaldas tunnustust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule erakooli loomise algatuse eest. Veel käesoleva aasta sügisel avab MPEÕK Nõmmel eestikeelse Püha Johannese kooli (Kooli loomise initsiatiiv pärineb Nõmme Ristija Johannese õigeusu kiriku õpetajatelt ja lastevanematest liikmetelt).  Ta tõstis esile ka, kristliku kiriku koostööd riigiga, mis on silmapaistev valdkondades, kus vaimulikud suudavad anda ühiskonnale panuse, milleks riigiinstitutsioon ei ole suuteline, näiteks hingehoiutöö kinnipidamisasutustes. Pr Ergma mainis, et patriarh on ääretlut huvitav inimene ja armastab ka maalikunsti. Ta loeb maalidest alati välja mida maalija mõtles kui kajastas seda või teist objekti. Poliitikast ei vesteldud kuid pr. Ergma hinnangul on sellel visiidil väga suur poliitiline tähtsus.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti ja Vene riigi suhetes näha positiivseid muutusi ning ta tänas patriarh Kirilli nendele suhetele kaasaitamise eest. Vestluses viidati venelaste ja eestlaste tihedatele isiklikele kontaktidele  aga ka positiivsele arengule mõlema riigi majandsuslikes ja poliitilistes suhetes.

Peaminister ja patriarh rääkisid ka kiriku rollist ajaloos ning Pühtitsa ja Petseri kloostrite olulisest tähendusest õigeusklike koguduste säilimisel Nõukogude ajal, sest mõlemad kloostrid jäid pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Eesti aladele. See päästis need usklike tagakiusamisest ja varade hävitamisest, mis leidis massiliselt aset Nõukogude Venemaal.

„Fakt, et patriarh Kirill asetab pärja Linda kuju jalamile ja Teises maailmas hukkunute monumendile kõneleb sellest, et tema eesmärk on leppimise saavutamine. Ta mõistab Eesti rahva kannatusi,“ ütles Ansip.

Patriarh Kirill: «Me teame, et nende kuritegude põhjuseks oli ideoloogia, mis välistas igasuguse teisitimõtlemise, ning seetõttu võideldi inimestega kõige julmemate vahenditega. Kannatasid miljonid inimesed Eestis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Moldovas ja paljudes teistes kohtades. Unustamata minevikku ja võttes sellest minevikust õppust, ei tohi me tänast päeva samastada eilsega,»  Sisuliselt kutsus ta inimesi, kes kannavad hinges viha ja kibestumust, mitte levitama seda kaasinimestele.

EELK peapiiskop Andres Põderiga kohtumisel keskenduti ühistele kristlikele väärtustele, milles mõlemad konfessioonid on ühel meelel. Need väärtused puudutavad abielu ja perekonda. Peapiiskop lausus: «Tänane  maailm vajab lepitust ja rahu, meie ühine Euroopa aga uut impulssi - vastutuse, moraali ja inimväärikuse taasleidmist. See pole võimalik ilma usuta Jumalasse, ilma Kristuse ja tema kirikuta,» Mõlemad kirikupead jagasid seisukohta, et kaasinimeste teenimine on ühine ülesanne. Patriarh Kirill tunnustas Eesti luterlasi kristlike väärtuste hoidmise eest.

Kuna peapiiskop Andres Põder on sellest aastast (18.04.2013) ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president, siis peatuti kohtumisel ka eri konfessioonidevahelistel suhetel ja koostööl. Konstateeriti, et Eesti Apostlik-Õigeusu kirikul Konstantinoopoli patriarhaadis  ja Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu kirikul on erinevad seisukohad (millised need on, sellest ei räägitud kahjuks pikemalt). Erimeelsustesse selguse toomine on võtnud kaua aega ja sellele ei ole kiireid ühiseid vastuseid. Oluline on, et EKN on kõik kirikud ühise laua taha koondanud  ja luterlik kirik saab siin olla üksnes vahendaja, kui seda vajatakse.

Peapiiskopi ja patriarhi kohtumine vältas plaanitust pool tundi kauem, mis on märk sellest, et teineteisemõistmist ja ühist jutuainet jätkus.

Peapiiskoppi saatsid kohtumisel piiskop Einar Soone, assessor Tiit Salumäe, Toomkoguduse õpetaja ja kantsler Urmas Viilma, abipraost Arho Tuhkru, Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ning ase-esimees Jüri Ehasalu.

Lasnamäe kiriku avamisel kõneles patriarh Kirill:  «Kui puudub igavikuperspektiiv, siis ei saa olla ka moraali, nõnda juhtubki nendega, kes ei usu sellesse, et inimese hing elab edasi ka pärast surma. Mis on igavene elu? See on see elu, mis on loomuomane inimese hingele. Jumal lõi inimese hinge selleks, et ületada aega ja ruumi. Ning kõik see, mis me oma elu jooksul kogume, meie mõtted, meie teadmised, tunded, kogemused – need ei kao ühes meie keha füüsilise hävinemisega. Kirik ei ole mitte ainult palvetamise, vaid ka õppimise koht. Siin saab õppida kõige tähtsamat – õppida elama. Seda ei õpeta mitte ükski kool ega ülikool. Õpime südamega ja mõistusega tundma mida tähendab Jumala ligiolu meie elus“.

 

Arvamusi.

President Arnold Rüütel: „Patriarhi visiit on ajalooline sündmus Eesti jaoks ja õigeusu kiriku jaoks tervikuna. Ma arvan, et see visiit jääb kauaks erineva usutunnistusega inimeste südametesse“.

Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees, arvab, et visiit võib mängida rolli suhetes Venemaaga aga seejuures sõltub palju siinsete poliitikute endi tahtest.

Religiooni ja õiguse ekspertide gildi juht Roman Lunkin arvab, et tõenäoliselt lähevad Eesti võimud mitmetes küsimustes järeleandmistele, piirates sellega Konstantinoopoli patriarhaadi Eesti apostlik-õigeusu kiriku huvisid.

Diplomaat ja poliitik Mart Helme on seisukohal, et patriarh Kirill tuli siia mitte niivõrd usujuhina vaid poliitilise saadikuna. Visiidi eesmärk on näidata, et Eesti on Venemaast sõltuv ja tema mõjusfääris ning seda ka religioosselt.  

 

Statistikat.

2013. aasta alguse seisuga kuulub MPEÕK  koosseisu 35 kogudust, liikmeskonna suurus on ligikaudu 170 000 inimest. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) koosseisus on 65 kogudust, liikmeid on hinnanguliselt 27000-30000.

Sündmust oli tulnud kajastama 80 akrediteeritud ajakirjanikku Eestist ja 10 välismaalt.

 

Õigeusk Eestis.

Pärast Vene keisririigi lagunemist andis Moskva patriarh Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsiooni alla. Pärast Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu muutsid Moskva võimud Eesti Õigeusu Kiriku Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonnaks. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse eksiilis.

 Aastal 1993 taastas see kirik oma tegevuse Eestis Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all. Enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse, kuigi usklike arvult on umbes kümme korda suurem Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Viimase haldusalas asub Eestis muuhulgas Aleksander Nevski katedraal ja Pühtitsa klooster, mis kirikuõiguslikult allub otse Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Käesoleva aasta septembris tuleb president Ilvese kutsel Eestisse visiidile Konstantinoopoli patriarhaadi patriarh Bartholomeus, et tähistada Eesti Apostlik-Õigeusu Liriku 90.aastapäeva.  

Kui on sügavam huvi õigeusu ajaloo vastu, siis soovitan lugeda Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee pikemat kirjutist „Eesti õigeusu lugu“ ( Postimees 14.06.2013) http://arvamus.postimees.ee/1269706/ringo-ringvee-eesti-oigeusu-lugu ,

 Fotoülevaade  (hetkel nähtav vaid FB registreeritud liikmetele)  https://www.facebook.com/media/set/?set=a.514116615308184.1073741836.100001295500525&type=3  

  Tekst ja fotod:  Urmas Roos 

18.06.2013.