Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sai juurde 11 pühakut

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 11 uut pühakut on vaimulikud ja kiriku lihtliikmed, kes hukati või surid vanglates usu pärast aastatel 1940 kuni 1941.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tänasel täiskogul loeti ette Eestimaa uute õigeusu märtrite kanoniseerimisakt, millega kirik sai senisele seitsmele pühakule juurde 11 pühakut, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konstantinopoli Püha Sinod arvas pühakute hulka viis preestrit, kaks diakonit ning neli ilmikut, nende hulgas ka kaks naist. Osa neist hukati usu pärast, osa suri vanglas või väljasaadetuna.

"Mitte ainult füüsiliselt, vaid ka hingeliselt piinati neid, see oli väga ränk. Ma olen ju nende toimikuid lugenud ja päris küüniline on olnud nende süüdistamine. Leidsime, et nende kannatuste vaim on olnud üks. Võimu eesmärk oli hävitada need inimesed, et neist ei jääks üldse mitte mingit mälestust - ei hauakohta ega ka mitte mingit inimlikku mälestust," rääkis Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester Andreas Põld.

Ta ütles, et nende 11 elulugusid uurides käis ta arhiivides, luges vanu ajalehti, kogus mälestusi. See töö kestis aastaid.

EAÕK uusmärtriteks tunnistati ülempreester Vassili Ristkok, preestrid Johannes Kraav, Joann Sergejev, Arteemi Vapper ja Nikolai Leisman, diakonid Vassili Astanin ja Peeter Koslov, preestriemand Marta Leisman, ning ilmikud Joann Lagovski, Theodor Petai ja Anna Petai.

Kirik hakkab neid pühakuid mälestama 14. juunil, juuniküüditamise aastapäeval.

Kahjuks ei selgu avaldatud materjalidest küllaldaselt mis asjaoludel tunnistati kõik 11 lahkunut pühakuteks. Mainitakse: "Osa neist hukati usu pärast, osa suri vanglas või väljasaadetuna", see ei too aga piisavat selgust.

ERR ja Delfi  17.05.2012 uudiste põhjal seadis kokku ning kommenteeris Urmas Roos, TBN-Estonia TV.