Iisraelis algab täna õhtul Lehtmajade püha

Iisraelis on aastas kaks peamist pühade hooaega – kevadel, mil on Paasapüha ja Shavu’ot ehk Nädalate püha ning sügisel, mil algab juutide uus aasta Rosh ha-Shana. Rosh ha-Shana’le järgneb Yom Kippur, mis on suur lepituspäev ja seda tähistati möödunud laupäeval.

Täna, kolmapäeva õhtul, aga algab Sukkot ehk Lehtmajade püha, mis kestab terve nädala. Seda peetakse alates viiendast päevast pärast Yom Kippuri püha, mis on juudi kalendri järgi tisrikuu 15.-s päev ja need on seitsmepäevased rõõmupühad. Sukkot’i pühade esimene ja viimane päev on puhkepäevad ehk võrdsustatud shabatiga ning seega täielikud hingamispäevad, mil tööd ei tehta.

Sukkot’i pühadeks ehitavad inimesed väikesed lehtmajad, kus nad söövad ja kuhu ka sõpru ja külalisi kutsuvad. Lehtmaja tuleb ehitada looduslikest materjalidest ning sellel peab olema vähemalt kolm seina. Katus ei tohi olla üleni kinnine, et selle läbi ikka oleks võimalik näha taevast. Lehtmaja sümboliseerib erinevaid asju. See sarnaneb onnidega, milles iisraellased elasid, kui nad 40 aastat kõrbes rändasid ning peegeldab Jumala headust nende kõigi vajaduste täitmisel kõrbes. See peab sümboliseerima ka elu haprust ja mööduvust. Tänapäeval Lehtmajade ühade ajal pered küll ei ela reaalselt nendes majakestes, ent söövad ka palvetavad.

3 Mo 23:40 räägitakse neljast taimeliigist, mida tuleb nende pühade ajal kasutada. Religioossed juudid võtavad tsitrusevilja, mirdioksa, datlipalmi lehe ja pajuoksa ning lehvitavad neid palve ajal. Nende nelja taimeliigi tähendust on ajaloos mitmeti tõlgendatud. Ühe tõlgenduse järgi tsitruseline, millel on nii maitse kui ka aroom, esindab juute, kes on õpetatud ja teevad häid tegusid; datlipalm, mille viljadel on maitse, kuid aroomi eriti mitte, esindab neid, kes on õpetatud, kuid ei tee häid tegusid; mirt, millel on aroom, kuid puudub maitse, esindab neid, kes teevad häid tegusid, kuid ei ole õpetatud. Paju, millel pole ei aroomi ega ka maitset, on nagu need, kes pole õpetatud ja kellel pole ka häid tegusid. Ometi kogunevad kõik neljale taimeliigile vastavad erinevad juudid Sukkot’i ajal Jumalat ülistama.

Lehtmajade pühadel on ka ajalooline ja põllumajanduslik tähendus. Ajaloolises mõttes tähistab see neljakümne aasta pikkust perioodi, kui Iisraeli lapsed kõrbes rändasid ning sellel ajal lehtmajades elasid. Põllumajandulikus mõttes on see aga lõikuspüha ning mõnikord räägitakse sellest kui kokkukogumise pidustusest. Käsk Lehtmajade pühade tähistamiseks on esitatud 3. Moosese raamatus 23:33. Tegu on rõõmsa pühaga ning nende pühade puhuks on lausa antud käsk rõõmustada.

Seoses nimetatud pühadega ka mõned näited Iisraeli igapäevaelust. Jumala käskude pidamine on eluliselt vajalik. Seda sai kõige otsesemas mõttes tunda üks Iisraeli perekond aastal 2007. Tel Avivi ühes eeslinnas Bnei Brak-is, mis on ultra-ortodokssete juutide linnaosa, kukkus aastane laps Sukkot’i pühade ajal aknast alla. Tema elu päästis õnneks aga otse akna all asunud lehtmaja. Lapsevanemad kuulsid kodus olles äkitselt oma lapse kisa. Jooksnud lapse tuppa vaatama, avastasid nad aga, et kisa tuleb hoopis lahtisest aknast, õuest. Nende laps oli aknast alla kukkunud, ent tema elu päästis osaliselt palmilehtedega kaetud lehtmaja katusesõrestik, kuhu ta kukkudes pidama jäi. Laps sai vaid kergeid kriimustusi.

Tihedat pühade perioodi iseloomustab suur turistide sissevool Iisraeli, kes, nagu vanadelgi aegadel, tulevad pühiks üles Jeruusalemma. Hotellid ja restoranid on rahvast täis ning turistidel, kes ei ole varasemaid broneeringuid teinud, on raske isegi vaba rendiautot leida. Käesolev sügispühade periood on varasemate aastatega võrreldes aga veelgi turistiderohkem. Iisraeli hotellid on pidevalt arenenud ja suudavad mahutada üha rohkem külalisi. Iisraeli turismiminister väidab, et viimase aasta jooksul on riigis lausa miljon hotellikohta juurde tulnud tänu hotellide pidevale laiendamisele. Samuti on teada, et üle 30 % uutest hotellipindadest on juurde ehitatud just Iisraeli pealinna Jeruusalemma.

Lisaks hotellidele ja restoranidele on toimunud pühadeks valmistumine ka muudes kohtades ja valdkondades. Näiteks Jeruusalemmas asuva Läänemüüri ehk Nutumüüri juures on neil päevil tehtud ettevalmistusi sadade tuhandete inimeste tulvaks, kes tulevad sinna Lehtmajade pühade ajal. Insenerid kontrollisid möödunud nädalal müürikivide seisukorda ning kõrvaldasid nende murenenud osad. Peale selle korjati ära Läänemüüri kivide vahele pandud kirjakesed ning paigutati spetsiaalsesse arhiivi. Enne kirjade kokkukorjamist peavad töölised muuseas end puhastama mikve’s (rituaalses puhastusbasseinis), kuna nad peavad töötama sellises erilise tähendusega kohas nagu Nutumüür. Kõrgemalasuvate kirjade kättesaamiseks kasutavad nad teatud puutokke. Metalli ei tohi selleks kasutada, sest seda peetakse ebapuhtaks. Kirjade kokkukogumist juhendab Läänemüüri ülemrabi Shmuel Rabinowitz, kes jälgib, et keegi kirju ei avaks ja neile kirjutatud palvesoove ei loeks. Töö lõppemisel muuseas palvetab rabi ka eraldi Nutumüüri ääres töötanud tööliste palvete täitumise pärast.      

Lehtmajadepüha tähistamise puhul kuulutavad juudi soost preestrite järeltulijad Läänemüüri juures ka preesterlikku õnnistust üle kogu Iisraeli. See sündmus meelitab tavaliselt ligi tuhandeid inimesi ning Läänemüüri juures olev väljak täitub rahvahulkadega. Turvatöötajate jaoks on see tõeliseks katsumuseks. Isegi tavalistel päevadel peab teadupärast iga Läänemüüri äärde minev isik läbima range turvakontrolli. Suurte pühade aeg, mil seda Jeruusalemma vanalinna südames asuvat pühapaika külastavate inimeste arv on tavapärasest aga veel mitmekordsem, tekivad sissepääsude juurde pikad turvakontrolli järjekorrad.

Pühadesoov Lehtmajade püha ajal kõlab heebrea keeles: Chag Sukkot Sameach! – Rõõmsaid Lehtmajade pühi!