Täna õhtul algab Yom Kippur

Täna õhtul algab Yom Kippur – päev, mil ülempreester korra aastas kõige pühamasse paika läks.

Möödunud nädalal algas juutide uus aasta ehk Rosh ha-Shana ja nende religioosse kalendri järgi on see aasta 5772. Kümmet päeva Rosh HaShanast kuni Yom Kippuri päevani kutsutakse aukartuse päevadeks või ka meeleparanduse päevadeks. Sel ajal on muu hulgas kombeks otsida lepitust inimestega, kelle suhtes möödunud aastal halvasti on käitutud. Juudid usuvad, et nendel kümnel päeval on Jumal eriliselt avanud taeva, andes inimkonnale võimaluse meelt parandada. Andeks saab igaüks, kes kogu südamest andestust palub ja pöördub.

Täna, reede õhtul aga algab Yom Kippur ehk suur lepituspäev. Sellel päeval läks ülempreester ainsa korrana aastas Templis kõige pühamasse paika, ohverdades seal kõigepealt enda pattude eest ja seejärel rahva pattude eest. Rahvas palvetas sellal väljas, et Jumal preestri ohvri vastu võtaks ning patud kustutataks. Yom Kippur on andeksandmise päev. Juutide üks tuntumaid rabisid Rambam on rääkinud Yom Kippuri kohta, et see on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ka ühiskonnale. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üles tunnistama.

Lõuna ajal enne õhtul algavat Yom Kippuri, käib religioosne juut läbi mikvest ehk rituaalseks puhastumiseks mõeldud basseinist. Ortodokssed juudid hoiduvad lõhnaveest, deodorandist ning lõhnaõlist. Nad ei kanna alandlikkuse märgiks nahast kingi, mida siiani peetakse luksuseks. Jalanõudest kasutatakse näiteks kummist plätusid. Pärast mikves käimist riietub ta üleni valgesse, mis sümboliseerib andeksandmist. Seejärel süüakse koos perega viimane söök enne 25-tunnist paastu ning minnakse sünagoogi. Suurem osa Yom Kippuri päevast veedetaksegi sünagoogis palvetades. Jumalateenistused sünagoogis on väga pidulikud. Teenistused algavad kell kaheksa või üheksa laupäeva hommikul ja kestavad kella kolmeni, mil rahvas läheb koju väikesele uinakule. Kella viie paiku naastakse sünagoogi, kus teenistus jätkub kuni videvikuni, mil shofari (jäärasarve) puhumine kuulutab Yom Kippuri lõppu. Kõige tähtsam palve selle püha ajal on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik möödunud aastal mõtlematult või teadmatult antud lubadused. „Kol nidre“ palve sai alguse juba vähemalt 10.-ndal sajandil. Ning teada on ka, et kui 15.-ndal sajandil juute väevõimuga kristlusesse pöörati, siis Yom Kippuri päeval kogunesid nad salaja ja palvetasid „Kol nidre“ palvet, selleks, et annuleerida oma sõnad, mida nad olid pidanud sunniviisiliselt kristlaseks saamise puhul ütlema.

Yom Kippur on tõeline Sabbat. Ükski teine päev aastas ei ole nii vaikne ja rahulik kui see lunastuspäev. Erinevalt kõikidest teistest juudi pühadest, milledega kaasneb traditsiooniline pidusöök, on Yom Kippur paastumise püha. Peaaegu kõik juudid, isegi ilmalikud, hoiduvad päeva jooksul toidust ja joogist. Iisraelis on läbi viidud uuringuid, mis kinnitavad, et enam kui kaks-kolmandikku juutidest tõepoolest paastuvad sel päeval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa. Mis veel söömisega seotud, siis Yom Kippuri lõppedes kogunevad Iisraeli restoranide ja muude söögikohtade uste taha kiiresti pikad järjekorrad – inimesed on terve ööpäeva paastunud ja soovivad nüüd iga hinna eest kiiresti süüa saada.

Yom Kippuriga kaasneb Iisraelis veel üks väga tähelepanuväärne piirang, nimelt ei ole lubatud autot juhtida, erandiks on vaid kiirabiautod ja politseiautod. Ning samuti ehk mõni teadmatuses olev turist. Õigupoolest on see Iisraelis ainus autovaba päev. Tänavaid vallutavad jalgratastel lapsed, kes kasutavad võimalust sõita suurtel autoteedel, kus sel päeval on nemad ainsad liiklejad. Iisraelis läbiviidud uurimus näitab, et Yom Kippuri paast ja meeleparandus pidi nii tõsine tegevus olema, et isegi mitu nädalat pärast seda pidi kiiruseületajate arv Iisraelis tunduvalt väiksem olema. Lisaks liiklusele ei tööta sel päeval ka televisioonijaamad ega raadiod, isegi Ben Gurioni nimeline rahvusvaheline lennujaam on suletud ja Iisraeli õhuruumis ei lenda mitte ükski lennuk.

Suur lepituspäev Yom Kippur on Iisraeli rahva kõige suurem püha. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt. Ent kokkuvõtvalt võib öelda, et traditsiooni järgi jälgitakse sellel päeval viit keeldu: söömine ja joomine, nahkkingade kandmine, kümblemine ja pesemine, enese võidmine kehaõlide ja parfüümidega ning seksuaalsuhe. Sünagoogiteenistustel on kaks-kolm korda rohkem rahvast kui tavaliselt. Yom Kippuri päeva järel hakatakse valmistuma juba järgmisteks pühadeks - Sukkotiks (ehk Lehtmajade pühaks). Isegi juba laupäeva õhtul, kui Yom Kippur lõpeb, võib näha, kuidas pered asuvad ehitama aedadesse ja rõdudele lehtmaju viis päeva hiljem algavaks Sukkoti pühaks.