Milleks kogudus ja teised kristlased?

Jeesus, meie usualus, ei olnud endale suunatud ja oma ette! vaid ta jagas ennast, tuli massidesse jagas oma mõtteid, suunas teisi..palju jagamist, palju teistele elamist..pealegi veel teiste eest surma minemiseni .. alustala on juba jagav ja yhendav ning koos tegev, mitmus! ja kindlasti mitte ainsus, seega igati vale on rääkida kristlasest, kui oma ette olemisest, sest kristlus on jagamine ning seda armastuses! oma ette, oma usk, soolo-kristlus on egoism, endale suunatud valeks väänatud tõde ja kindlasti ei väljenda selline usuelu elamine armastust. Jeesuses kumab avatust ja teistele elamist, seega jah, iga kristlane on loodud kokku teiste kristlastega..loodud teiste inimeste sekka ennast jagama, endast välja ytlema oma usku Jeesusest, sest me ei ole kutsutud enesele elama vaid temale, kes on meie eest surnud (2Ko5,15), andnud meisse lepitussõna(2Ko5,19) ja pannud meid oma käskjalaks ja käepikenduseks enda asemel (2Ko5,20)

Pealegi üksi on väga lihtne olla püha, puhas ja hoida keelt vääratamast. Tõeline katsumus algab aga teiste inimeste seas, seal leian end tihti Jumala armu vajavat, seal leian end Jeesuselt jõudu küsivat. Teiste inimeste keskel avastan oma jõu puudulikust ja Jeesuse päästetöö vajalikkust. Inimeste keskel ma leian end avastamast Jumala suuruse avarust ja tunnistamast tõeliselt: Ta on Suur ja Ta heldus kestab igavesti, pole teist kui Ta, Ta loonud kõik, parim on elada Talle, vaid nii leiab rahu mu hing, mis alguse saanud Jumalast.