Kui jälle vaatab vastu tühi paberileht

Kuidas leida loovust ja inspiratsiooni iganädalases teenimistöös?

Minu elu on lahterdatud nädalavahetuste järgi. Lihtsalt nii ongi. Tihti olen esmasspäeva jõudes tühi loovatest mõtetest. Ma vahin vilkuva kursoriga ekraani, mis pilkab mind järeleandmatult kuni alustan sõnade mõteteks moodustamise rütmilist protsessi.

Ma olen jutlustaja ja kuigi loovus tuleb hoovustena, tulevad pühapäevad raudse regulaarsusega. Mõned nimetavad seda kirjutaja tupikuks. Mina nimetan seda jutluse kägistajaks: üritada välja mõelda järjekordne sõnum, mis innustks, julgustaks või oleks väljakutsuv lojaalsetele koguduseliikmetele, kes iga nädalavahetus pingiridasid täidavad.

Vahet pole, kas oled selleks valmis iga nädal, jutluse kirjutamine on lihtsalt osa pastori tööst. Mitmete inimeste meelest peaks see töö tulema loomulikult, see ei peaks olema üldsegi töö või see ei peaks nõudma õiget loovust, uurimust või innovatsiooni. see peaks olema lihtsalt Jumala poolt antud. Juba algusest pidin võitlema selle ja teiste müütidega. Siin on täpsemalt kolm, millest pidin üle saama lihvides oma oskusi ja saades tugevamaks iganädalase jutluse kirjutamises.

Kui sa oled kutsutud jagama Jumala sõna, siis see tuleb öösel sinu peale võidmisena. Pole tõsi, aga ilma selleta oled öötsa üleval küll! Loovus nõuab märkimisväärse osa jõupingutust. Vaja on rasket tööd teha, kodutööd ja südame tööd. Kõige selle tegemine muudab sõnumi millekski, mida pole lihtsalt väärt kuulata vaid mis mõjutab inimeste elusid.

See, mis on Jumalast, tuleb kergelt ja loomulikult. Kui vaadata professionaalseid golfimängijaid või pallimängijaid, siis tundub see nii lihtne ja loomulik. See, mida me aga ei näe, on tuhandeid ja tuhandeid tunde trenni ja investeerimist nende töösse.

Vaimsem on lihtsalt lasta Pühal Vaimul läbi sinu rääkida. Võib tekkida vale ettekujutus vaimsusest, mis eeldab, et kui paned liiga palju ettevalmistust sõnumisse, siis see ei ole Vaimu poolt juhitud. Ja ikkagi oli Jumalal plaan meid lunastada juba maailma rajamisest alates (Matteuse 25:34) Ta kavandas ka Jeremija elu siis kui too oli alles emaüsas (Jeremija 1:5) Kui kavandada terve eluaeg on jumalik, siis vähm, mis meie saame teha on üritada teha ettevalmistusi nädal aega enne. Me ei saa alustada laupäeva õhtul ja siis lasta Jumalal lõpetada see pühapäeva hommikul.

Loovuse igapäevasus

Nii ma siis alustan, aga mitte laupäeva õhtul. Ettekujutuse ja loovuse suurim pahe on asjade edasilükkamine. Kuigi ma kõnelen alles nädalavahetusel, peab praktika algama igapäevaselt. Veehoidla peab olema järjepidevalt täidetud, mitte ainult siis kui juua on vaja. Sõnumi ettevalmistus on igapäevane kohustus, mitte laupäevaõhtune üritus.

Iga kõneleja suurim vara on kuulaja kujutlusvõime ja selle püüdmine pole lihtsate killast. Saalomoni tarkuse kõnelejatele võib leida kogujast 12. peatükist: Lisaks sellele, et Koguja oli tark,õpetas ta ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu. Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja siiralt kirja pandud tõesõnu.

Kas tabasite selle ära?

Ta kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu. Kaalumine, uurimine ja kujundamine nõuab pingutust ja rasket tööd!

Alguspunkt

Ema Teresa ütles kunagi: “ Selleks, et lamp jääks põlema, peame panema sinna õli sisse.”

Nii, et ma alustan, aga mitte sõnumiga. pean alustama sõnumitoojaga. Kui see pole osa minust, siis paistab see ebaloomulikuna ja võltsina. Nii, et ma ei alusta koguduseliikmete toimisega, vaid toidan kõigepealt ennast. Peamine põhjus, miks ma Jumala sõna lugemisega aega veedan, ei ole järmise jutluse väljamõtlemine. Loen seda, selleks, et süüa.

Siis, kui olen lubanud piiblil enda hinge toita, leian, et olen võimeline aitama teisi probleemidega, mille vastu seisavad.
Nendes 66 raamatus leidub toores, redigeerimata usklike meeste ja naiste eluõppetunnid, kes on meie eel läinud, jättes maha tarkuse teri meile üleskorjamiseks.

Kui tihti olen ma veetnud pärastlõunaid Taavetiga kuumas Iisraeli kõrbes arutledes juhtimise teemadel, rääkinud Joosuaga, mis vahe on olla tormakas või vapper, otsisin nõu Mooseselt, kuidas juhtida rahulolematut kogudust?

Nende suurte usukangelaste taiplikkus ja tarkus on igapäevaselt imbunud minu hinge, aidates muuta minu kasu punkti ja joonduda Jumala eesmärkidega. See on igapäevane praktika, mida ma kutsun kristlase heliredeliks.

Heliredelid

Ma ei saa valmistuda pühapäevaks laupäeva õhtul. Ma pean pühapäevaks valmistuma iga päev. Jäta meelde, et see, mida teed igapäevaselt, vormib sinu elu. Vaata suuri atleete. Nad ei lase endid segada tohutust hulgast tegevustest. Selleks, et saada parimaks, teevad nad ainult mõnda asja uuesti ja uuesti. See võib olla mingisugune kindel trenniplaan või teatud harjutustest koosnev režiim. Kõige illustreerivam on distsipliin, mida võib leida suurtelt klaverimängijatelt. Nad ei mängi suvalisi lugusid. selle asemel nad arendavad endale igapäevase harjumuse mängida heliredelit. Ikka uuesti ja uuesti: pentatoonilisi, diatoonilisi, kromaatilisi, dodekafoonilisi...

Jan Ignacy Paderewski oli maailmakuulus pianist, kes esines üle 1500 kontserdil 20. sajandi alguses, et koguda raha Poola sõjajõudude heaks. Kui talt paluti aidata poolakatel saada iseseisvaks, siis ta vastas:” Minu riik on olulisem kui kõik muu, sellele järgneb kunst.” Aga ta ütles, et aitab ainult ühel tingimusel, et Poola valitsus lubaks tal jätkata heliredelite mängimist kolm tundi päevas!

Need meistermuusikud ei harjutanud heliredeleid, sest nad valmistusid heliredelite kontserdiks. Nad tegid, seda selleks, et heliredelite mängimine arendas vastupidavust, käteosavust ja paidlikkust, mida neil vaja oli, kui nad kontserdil esinesid.

Tarkust ei ole võimalik saada ühe päevaga, vaid seda saab arendada igapävaselt.

Minu elu kujundab see, millega tegelen igapäevaselt. Kui ma mängin tennist iga päev, siis see kujundab mu elu. Kui ma aga mängin seda ainult korra kuus, siis see võib olla küll mu hobi, aga mu tulevikku see ei mõjuta. Kui ma mängin iga päev kitarri, siis vastavalt sellele muutub ka mu elu. Kui ma mangin seda korra iga kahe nädala tagant, siis ei muuda see midagi.

Niisiis, kuna ma tahtsin, et Jumala sõna muudaks mu elu (ja jutlusi), olen ma igal hommikul viimased 24 aastat harjunud Jumalaga aega veetma. Olen järginud lugemisplaani, et läbi võtta vana testament üks kord aastas ja uus testament kaks korda aastas. Tihti, kui loen, tõuseb mõni kirjakoht teistest rohkem esile. See püüab mu tähelepanu ja paneb mind juurdlema selle tähenduse üle. Avan siis oma märkmikus uue lehe ja järgin nelja lihtsat sammu.

 1  Kirjakoht. Kirjutan lehekülje algusesse salmi või mitu salmi.

 2  Vaatlus. Siis kirjutan paragrafi, mis kirjeldab ümbruskonda ja võtan selle arvesse teksti, mis kirjeldab tegevuskonda, kust need salmid pärit on.

 3  Rakendus. Ma annan Sõnale õige koha oma elus, et tegutseda. See viib elu sõnateadmisest sõnakuulelikkuseni.

 4  Palve. Ma kirjutan palve, et väljendada oma tänu ja kinnitada oma pühendumust teha, mida Püha Vaim on öelnud.

Mul on igale märkmikulehele kirjutatud see meeldetuletus: Kuidas hakkan elu teisiti elama sellepärast, mida olen just lugenud? Kindlasti on see üks paljudest praktilistest juhtidest, kuidas Jumala sõna üle mõtiskleda. See lihtne ennasttoitev programm on aidanud mul arendada end tarkuses iga päev ja on mõjutanud iga minu kirja pandud jutlust.

Ajakohane sõna

Ettevalmistus igaks nädalavahetuseks algab igapäevase heliredelite harjutamisega, Jumala sõna lugemisega. Siis see jätkub ajakohase sõnaga: mida tahab Jumal meie kogudusele sellel nädalal öelda? Ma võtan aega, et kuulata mida Jumal tahab öelda meile praeguseks ajaks ja praeguseks hooajaks. See ei saa olla lihtsalt “hea jutt”, see peab olema “keik se Jummala Sanna”.

Minu mõtte kõige tähtsam kaalutlus on see, et ma räägin sellest, millest Jumal tahab, et ma räägiksin. See on Tema sõnum ja mitte minu. See peab olema Tema mõtted, mitte minu. Selleks, et neil vahet teha, küsin endalt tihti neid väljakutsuvaid küsimusi:

• Kas see sõnum toob rohkem tähelepanu mulle või Jeesusele?
  
• Kas see sõnum on head uudised või halvad uudised?
  
• Kas minu eesmärk on saada inimeste heameeleosaliseks või panna inimesi tahtma armastada Jeesust rohkem?
  
• Kas ma saan pärast kõnelemist tulla kanslist alla ja sosistada kindlusega: “ Jeesus, ma ütlesin, mida sina tahtisd, et ma ütleksin ja sellest piisab mulle!” ?
  

Sest lõppude lõpuks on see kõige olulisem, mitte see, kas sa ikka kasutasid parimat näidet illustreerimiseks või kõnelesid osavalt või olid ajaliselt täpne. Sa pead lõpuks kindlalt teadma, et sa rääkisid sellest, mida Ta tahtis, et sa räägiksid, mitte midagi vähemat.

Tõde ja loovus etappides

Kord, kui ma juba tean, et ammutan igapäevasest Jumalasõnas täitumisest ja mitte viimase minuti püüdlustest, ma järgin neid viite sammu:

 1  Ma kuulen seda selgelt. Ma pean olema kindel, et sõna,millest mõtlen, on selgelt Jumalast.Ma ei taha otsida internetist mõnusat lugu, mille ümber jutlust ehitada. Ma pean teadma ja sügavalt uskuma, et just see on sõna Jumalalt meie kogudusele.

 2  Ma mõtlen lihtsalt. Keegi kunagi ütles: “ Selleks, et rääkida tund aega, pole mul vaja palju ettevalmistust teha. Selleks, et rääkida kakskümmend minutit, pean veetma kümme tundi ettevalmistades.” Teisisõnu, võtab palju rohkem aega, et midagi lihtsamaks muuta kui keerulisemaks teha. Kuulajad peavad aru saama, millest räägin. Matteuse 13. peatükis on tähendamissõna külvajast. Loe neid teravaid sõnu 19. salmis, kus Jeesus seletab, mida kujutab seeme, mis kukkus tee äärde: “Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.”

Ainuke kord, kus kurat saab midagi teha, on see, kus need, kes sõna Kuningriigist kuulevad, aga ei saa sellest aru. Ma teen kõik, mis võimalik, et kindlaks teha, et kuulajad saaksid aru, mida öeldakse. Ma ütlen inimestele, et kas või tantsin, kui see aitab neil paremini hoomata seda, millest räägin! Praeguseni pole keegi veel öelnud, et see aitab.

 3  Ma palvetan tuliselt. Ma võtan, mille iganes olen paberile kirja pannud ja asetan selle Issanda ette lauale. Siis palvetan. Palvetan, kuni olen täiesti veendunud, et see, millest kõnelema hakkan, toob kaasa muutusi inimeste eludes. Kui ma täielikult ei usu seda, millest rääkima hakkan, ei usu seda ka mu kuulajad.

 4 Ma lasen sellest lahti. Teades, et olen ette valmistanud parima, mille suutsin ja palvetanud selle pärast kuni olen saanud selge tõekspidamise, ei hoia ma midagi tagasi. Ma hüppan kahe jalaga sisse ja ei jäta midagi maha.

 5 Ma kõnelen siira kire ja veendumussega, sest mõistus võib küündida mõistuseni, aga ainult süda võib küündida südameni ja lõppude lõpuks uba peitub ikkagi südamete muutmises ja mitte ainult mõistuse kõditamises.

Allikas Neue Magazine. Autor Wayne Cordeiro, tõlkis Triin Kohv.