Palve ja paast

Näiteid Vanast Testamendist - Jumal ootab, et tema rahvas palvetaks

2Ms 3:7-8
Ja Issand ütles: "Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma...

2Ms 32:7-14
Iisrael oli ära pöördunud oma Jumalast ning teinud kummardamiseks kuldvasika. Jumal ütles Moosesele: "Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks."

Aga Mooses palvetas Issanda poole, tuletades talle meelde antud tõotusi. Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvaga.

2Aj 7
Pärast templi valmimist, palvetas Saalomon, pühendades templi Jumalale. Jumal vastas, saates taevast tule, mis põletas ära templi hoovil olnud ohvrid. Tema au täitis templi. Ta ütles Saalomonile: "Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks."

Enamgi veel, ta lubas, et "...kui siis minu rahvas, kelle on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa."

Näiteid Uuest Testamendist - meie palvete ning Jumala tegutsemise vahel on seos

Jk 5:13-18
Selles kirjakohas räägib apostel Jaakobus usupalvest ja pattude tunnistamisest. Ta ütleb: "...õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda!" (s 16). Jaakobus toob seejärel näite Eelijast, kes palvetas, et kolm ja pool aastat ei sajaks vihma. Jumal vastas Eelija palvetele tekitades põua. Seejärel palus Eelija Jumalalt vihma ning Jumal saatis selle.

Lk 6:12-16
Enne tähtsa otsuse langetamist (12 apostli valimine), läks Jeesus mäele palvetama ning tegi seda terve öö.

Mt 26:36-44
Olles oma surmale juba lähedal, palvetas Jeesus surmaheitluses: "Minu isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!" Teisel korral hüüdis Jeesus: "Minu isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!" Ta hüüdis sama asja veel kolmandatki korda, paludes ühe ja sama asja pärast.

Mt 6:5-18
Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama. Kuigi ta oli neile enne öelnud: "Sest teie isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute," (s 8) julgustas Jeesus jüngreid palvetama oma igapäevaste vajaduste pärast, et olla hoitud kiusatuste eest ja et isa tahe sünniks nii taevas kui ka maa peal.

Mt 7:7-12
Jeesus, kõneledes oma jüngritega, ütleb neile: "Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse... " Jeesus julgustas jüngreid mitte kartma väljendada oma vajadusi ja igatsusi palvetes Isa poole.

Mõned järeldused palve olemuse kohta
Jumal võib teha kõike, mida ta tahab, kuid näib nii, et ta on otsustanud oodata kuni tema inimesed väljendavad oma soovi palves, enne kui ta tegutsema asub. Piibli näidetest ja õpetustest ilmneb, et Jumal on ennast sidunud meie palvetega. Ta viib oma eesmärgi täide meie palvete kaudu.

Jumal austab inimese tahet ning ta tahab, et inimese tahe oleks kooskõlas tema tahtega ja vastandatud saatana tahtele. Palve on meie igatsuse väljendus Jumala tahte järele, kujutades endast üht viisi Jumalaga kaastöö tegemiseks tema eesmärkide saavutamisel. Palve ei ole lahing, milles meil tuleks Jumalat veenda või keelitada, et ta muudaks oma meelt meie tõttu. Pigem tunnetame palve kaudu Jumala tahet ja alistame seejärel oma tahte tema omale. Seega on palvel kahene eesmärk.

• See väljendab meie mõtteid ja igatsusi Jumalale./li>
• See näitab tema tahet meie jaoks.

Paastumine on meie vabatahtlik hoidumine toidust ja joogist (kas täielikult või osaliselt), et pühenduda segamatult palvele. Samuti võib esineda aegu, mil tõmbume kõrvale sõprade osadusest, et pühendada end täiuslikumalt osaduse otsimisele Jumalaga, otsides tema tahet. Paastumine on vaimulik distsipliin, mitte käsk. Seega, kui inimesel on tervislikel või muudel põhjustel paastumine vastunäidustatud, ei tohiks ta tunda end süüdi või olla süüdistatud patus. Mõnedes kultuurides ja religioonides on paast rituaal või traditsioon. Kuid piibelliku paastu osaks on inimese täieliku tähelepanu keskendamine Issandale.

Kristuse õpetus
Jeesus õpetas paastuma ning paastus ka ise (Mt 4:2). Kuid mitte alati ei paastunud jüngrid temaga koos (Mk 2:18-19). Ometi tunnistab see tekst selgelt, et Jeesus eeldas oma jüngrite paastumist pärast seda, kui ta on taevasse võetud. Ta õpetas oma jüngreid ka paastumise osatähtsusest palvetamise kõrval. Kahel korral ilmneb tema õpetuse kontekstist palve kohta, et ta seostab seda lähedalt paastumisega: "Kui te aga paastute… ärge olge nagu silmakirjatsejad…" (Mt 6:16-17). Ilmselt ei eeldanud ta, et paastumine peaks olema jüngrite regulaarne praktika. Kuid samas tahtis ta, et paastumist ei unustataks.

Algkoguduse eeskuju
Apostlite tegude raamatus näeme kuidas palve, paast ja koguduse laienemine käivad käsikäes. Kogudus toetus üksnes Issandale ning evangeelium levis.

A)Ap 13:1-3 Sel ajal, kui Antiookia koguduse vanemad teenisid Issandat (palvetasid) ning paastusid, tuli Püha Vaim nende juurde ja andis juhiseid edaspidiseks tegutsemiseks. Pauluse teenimise laienemine ning koguduse kasv Väike-Aasias ning Euroopas algasid palve ning paastuga.

b) Ap 14:23 Paulus ja Barnabas usaldasid uute koguduste vanemad Issanda hoole alla paastu ja palvega. Palve ja paastu kaudu said Paulus ja Barnabas julguse jätta need koguduse vanemad ning nende töö ja kogudused Issanda kätte.

Paastumise olemus
Kristus õpetas, et kui tahame saada taevalikke vastuseid, peame paluma, otsima ja koputama (Mt 7:7). Iga sõna rõhutab otsimise intensiivsust. Vabatahtlik paast on suure igatsuse väljendus, raske südame koorem, mis on suurem kui vajadus toidu järele. Paastumise motiivid näivad olevat kahesugused. Usklik hakkab Jumalat otsima intensiivsemalt kahel eesmärgil:

• Vaimulik lahenduse otsimine.
• Jumala riigi edendamine.

Nagu näha Kristuse õpetusest ja varase koguduse eeskujust, on paastumine olnud palvet täiendav tegur./p>

Kas oled võtnud aega palveks ja paastuks? Milline on sinu kogemus? Kas kogesid vaimulikku kinnitust või nägid Jumala vastust sinu palvetele mingil erilisel moel?

TEGEVUSPLAAN

• Loe läbi Mt 6:16-18
• Kuidas nägid välja "silmakirjatsejad" kui nad paastusid. Miks nad seda tegid?
• Kuidas peaks välja nägema paastuv inimene.
• Kuidas saame hoida paastu rituaaliks muutumast?
• Planeeri ja proovi paastumise vaimulikku distsipliini. Allpool on ära toodud mõned viisid, kuidas kristlased on seda teinud. Sa võid järgida mõnda toodud näidet, kuid see pole kohustuslik.
• Loobu mõnest joogist või toidust teatud ajaks.
• Ära söö üldse teatud aja jooksul. Ära siiski keela endale mahlasid ja teisi vedelikke.
• Määra kindlaks üks päev nädalas või kuus, mil kavatsed paastuda.
• Koosta konkreetne nimekiri palvetest, mida palvetad paastumise ajal.
• Kirjuta oma paastumise kogemus vaimulikku päevikusse. Mis tunne sul oli? Mida uut õppisid enda kohta? Mida õppisid Jumala kohta?
• Jaga oma kogemust Kaev.net'iga

Allikas: Omega kursus, ekklesia.ee