Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäeva

Haljala pühitseb oma 770. aastapäeva.

Haljala ilmub esmakordse mainimisega ajalookaardile 770 aastat tagasi 1241. aasta Taani hindamisraamatus.

Haljala Mauritiuse kirikus 25. juunil kl 11 pidulikul jumalateenistusel jutlustab EELK peapiiskop Andres Põder, kaasa teenib Viru praostkonna abipraost Tauno Toompuu.

Alguses oli puukirik

Haljalas ehitati puukirik tõenäoliselt juba 13. sajandil, kuid kivikirik rajati sinna hiljem, arvatavalt 14. sajandi lõpus. Kirikuküla Halelä oli algselt kiriku omandus, millele lisaks kinkis Liivimaa ordumeister Freitag von Loringhoven 1485. aastal tüki maad. Kirikut on mitmel korral ümber ehitatud ja sõdades rüüstatud, kuid alati on sõja ajal varju- ja pelgupaika pakkunud võimsad müürid uuesti parandatud ja kirik rahvale avatud.

Kirik keset küla

„Otsekui ratas ümber rummu, tiirleb inimelu ümber ideaalide, püsiväärtuste ja pühaduste. Eestimaal on kirik sajandeid olnud keset küla ja kihelkonda, kogukonda. Kihelkond on tähendanud ühe maakiriku tegevuspiirkonda, kirikuringkonda. Küla, kuhu ehitati kirik, sai kihelkonnakeskuseks, kogudusse kuulus kõigi ümbruskonna külade rahvas,“ toonitab peapiiskop Andres Põder.

Kultuurilooline tähtsus

Haljala koguduse ajalugu kinnitab peapiiskopi sõnul kiriku kultuuriloolist tähtsust. Peapiiskop Andres Põder toob näitena Haljala pastori Martin Zareniuse 1658. aastal pärandatud raamatukogu, mis sai oluliseks toeks Eesti esimesele avalikule, nimelt Oleviste raamatukogule. 1687.aastal asutatud Haljala kool on kogu Virumaa vanim.

Arho Tuhkru
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel 5281943

Allikas EELK