altKaasaja maailma üks suurimaid geeniteadlasi, inimgenoomi kaardistaja ning raamatu „Jumala keel“ autor Francis Collins oli veendunud ateist. Washington DC-s toimunud USA rahvuslikul palvushommikusöögil peakõnelejana esinedes tunnistas mees, kuidas üks usklik vanamemm teda enne oma surma erakordse meelekindluse ja südamerahuga rabas.

Collins küsis: „Kuidas te võite nii suure rahuga surmale vastu minna?“ Vastuseks kuulis ta, et ei minda vastu mitte surmale, vaid kohtumisele elava Jumalaga! „Kas te tõesti usute seda?“ küsis mees. „Loomulikult,“ vastas vanamemm, kostes: „Aga millesse siis sina, pojakene, usud?!“

altPikk ja raske talv on läbi saanud. Lindude laul teeb meid rõõmsaks ning me oleme veendunud, et kevad on kohale jõudnud. Lumi sulab kõikjal ning veeojad täidavad lombid, järved ja jõed, ujutades üle aasad, andes maale selle, mida see vajab, et tuua esile roheline rohi, värvirikkad lilled ning toitu nii loomadele kui inimestele. Me näeme taeva väge muutmas kõike heaks.

Kevad on eriliseks ajaks ka kristlastele. Peaaegu 2000 aastat tagasi äratas Jumal ristilöödud Jeesuse Kristuse üles surnuist. See oli ülestõusmise päev. Päev, mis tõi meile uut lootust, usku, tugevust ja vastupidavust.

altArmsad vennad ja õed!

Taas kord oleme jõudnud liturgilisse aega, mida Kirik nimetab “Pühaks Nädalaks” ja ma tahaksin Teid julgustada, kallid vennad ja õed, et see aeg saaks tõesti “pühaks” meie elus ja meie hinges. Suure Neljapäeva õhtu liturgia iseloomustab seda aega järgneval viisil: