Ülestõusmispühade ajal tähistavad maailma 2,1 miljardit kristlast ajaloo kõige tähtsamat sündmust, Jeesuse ülestõusmist surnuist.

Kas see on ainult usu küsimus või ajalooline fakt?
Kas Jeesuse ihuliku ülestõusmise ajaloolisus on üldse tähtis? Äkki piisab ainult isiklikust usust ja kogemusest?
Kui nii, siis võiks sama hästi uskuda ka Punamütsikest või Kalevipoega. Ajalugu ja õpetust ei saa teineteisest lahutada.

Ajalugu peab kinnitama õpetust ja õpetus peab baseeruma ajaloolisel tõel. Kristlus on rajatud ajaloolistele faktidele, mitte müütidele ja legendidele. Ilma Jeesuse ihuliku ülestõusmiseta poleks lunastust, kristlust ega kogudust.

Ärkasin unest ja teadsin, et sellel on tõsine tähendus nii minu kui ka laiemalt võttes kogu Kristuse Ihu jaoks.
Olen viimasel ajal liikunud kõrgemas prohvetlikkuses ja usun, et Jumal annab nii mulle kui ka meie meeskonnale uue arusaamise elust ja teenistusest. Reformatsiooni teenistuses olles leian ma, et aeg-ajalt heidab Jumal mu elule ja mõttekäikudele väljakutse, ilma et Ta annaks enda püstitatud küsimusele lõpliku vastuse. See unenägu oli just üks sellistest olukordadest.

Unenäo üksikasjadesse laskumata annan ma edasi sõnumi tähtsamad pealkirjad ja siis ka tuuma.