Mida hakata peale vaimulike kogemustega?

Jutlus
Tüpograafia

altUsukogemuste all pean silmas kogemusi, mis tulenevad kohtumisest elava Jumalaga, Kristuse lähedalollu sattumisest.

Meenuvad ühe eaka uskliku mehe sõnad, kui ta hooldekodus jalutusraamiga ringi käis: "Vaatan seda katkist raami - see tuletab mulle meelde, et ka mina ise olen Jumala ees katki ja vajan armu." See jalutusraam sai tema jaoks usukogemuseks. Aga usukogemused võivad olla ka otsesed üleloomulikud nägemused: kohtumised ingli või Jeesusega.
Samas on kogemusi, mida inimene võib kogeda kasvõi kirikus, ent mis pole vaimulikud kogemused: esteetilised kogemused arhitektuurist, muusikast, retoorikast, akustikast, väljapeetud korralikkusest – nendest ei ole täna juttu.
Lähtun Jeesuse jüngrite erakordsest vaimulikust kogemusest "Muutmise mäel", mille põhjal saab teha mõne järelduse vaimulike kogemuste kohta üldse: Mt 17:1-9.
Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse. Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus.
Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga.
Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: «Issand, siin on meil hea olla! Kui sa tahad, siis ma teen siia kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.»
Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: «See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!» Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga. Ja Jeesus astus nende juurde ning ütles neid puudutades: «Tõuske üles ja ärge kartke!» Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi.
Ja kui nad mäelt laskusid, keelas Jeesus neid: «Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on üles äratatud surnuist!»

Ole valmis erakordseteks kogemusteks!
Me teame, et usutee on pidev protsess, pidev kasvamine Kristuse sarnasemaks. Paulus kutsub üles saama pidevalt täis Püha Vaimu.
Ometi tunnistab piibel ikka ja jälle ka erakordsetest kohtumistest Jumalaga. Kogemustest, mis esinevad niipalju harva, et nad on erakordsed:
  • jüngritel Muutmise mäe kohtumine;
  • kohtumine Jeesusega paasasöömaajal enne Ta ristisurma;
  • kohtumine ülestõusnud Jeesusega, mis muutus nende elu;
  • kohtumine inglitega Jeesuse taevasseminekuga seoses
  • Püha Vaimu saamine nelipühapäeval
Ärge küsige mu käest: kui sageli võiks uskliku inimese elus selliseid kohtumisi ette tulla – nad ei oleks erakordsed, kui me oskaks määrata nende sagedust!
Need kohtumised, kus Jumala usklik inimene taipab Jumala kirkuse erakordset kohalolu, ei vastandu Piiblis kuidagi igapäevasele pidevale käimisele koos Jumalaga. Ka Jeesust põhjalikult tundvate jüngrite jaoks tuleb ette kohtumisi Jeesusega, kus ta ilmub hoopis teistsugusena – muudetuna. Kumb Jeesus on siis tõeline? Kumb Jeesus oli tõeline Johannese-Jaakobuse-Peetruse puhul? Kas see, kellega nad olid kuust-kuusse koos ringi rännanud? Või see, keda nad nüüd nägid kirgastatud kujul?
Mida kauem me oleme usklikud olnud, seda enam me arvame teadvat, milline on Jeesus – ja milline ta ei ole. Ent siis ilmub Jeesus muudetud kujul... Ent siis ta lüüakse risti... Ent siis ta äratatakse üles...
Ole valmis erakordseteks kohtumisteks Jumalaga! Aga arvesta sellega, et nad ongi erakordsed! Nendes ei saa viibida kogu aeg – siis nad poleks enam erakordsed.

Väärtusta kogemuse mõju, mitte kogemust ennast
Tänapäeval on inimesel kalduvus taotleda kogemuslikkust kogemuse enda pärast – et nautida põnevat, ilusat, mõnusat hetke. Lauskmaal sündinud eestlane sõidab mägedesse, et saada teistsugust elamust. Laps tahab karusselliga sõita, et tunda ägedat tunnet. Noor mees sõidab autoga 150 km tunnis. Päris eraldi turismiharuna areneb elamusturism.
Vaimulik kogemus on samuti positiivne elamus, ent mitte meelelahutuseks ega naudisklemiseks. Jüngrid ei „tellinud” Jeesuse käest Muutmise mäe kogemust: „Jeesus, ammu pole midagi põnevat juhtunud!“ Veelgi enam: niipea kui jüngrid jõudsid ettepanekuni: naudime seda hetke, „ehitame 3 telki”, tuli edasi minna. Jumal andis neile selle kohtumise mitte põnevaks vahelduseks ega nautimiseks, vaid, et see nende usku kinnitaks.
Seda, et sel kogemusel oli pikaajaline mõju, kinnitab 2Pt 1:16-19. Aastaid hiljem meenutab Peetrus muutmise-mäe kogemust kogemust – sel oli pikaajaline mõju.
Samamoodi ei ole koguduse kokkusaamised pühapäeviti ja nädala sees eesmärk omaette. Eesmärgiks on see, et sina ja mina võiksime elada Kristuse paremate tunnistajatena nendel aegadel, kui me ei ole koguduse keskel.
Ka koguduse jumalateenistustel võib käia Jumala lähedaolu „naudisklemas”: aga kui sel ei ole mingit mõju su järgnevale nädalale, siis pole jumalateenistustel käimisel mõtet. Seepärast otsi eelkõige kohtumist Jumalaga, kui tuled koguduse keskele – mitte kohtumist tuttavate inimestega. Tee omalt poolt kõik selleks, et kohtuda Jumalaga! Inimestega kohtumiseks on palju teisi võimalusi.
Hinda kogemuse mõju pikemas perspektiivis, mitte kogemust ennast. Mis aga on see pikem mõju?

Lase kogemustel oma usku kasvatada!
Kohtumised-kogemused Jumalaga on üks viis, kuidas Jumal kasvatab inimese usku. Ja usk peab kasvama – usk ei ole staatiline asi, mida kas on või ei ole. Piibel räägib kasvavast ja kahanevast usust.
Põhiline ja kindel viis, kuidas Jumal meie usku kasvatab, on oma Sõna läbi: piibli lugemine, selle üle mõtisklemine, selle mõistmine ja ellu rakendamine kasvatab meie usku.
Kristlastena on meil mõnikord arusaam, et kogemuste kaudu Jumal ei saa rääkida: tunded on petlikud, ainult Piiblit saab usaldada!
Tunded on tõepoolest petlikud. Aga samamoodi võib petlik olla meie tõlgendus Piiblist või selle ellurakendamine. Vahe on selles, et petlik tunne läheb tavaliselt mõne päeva või nädalaga üle, petlik tõlgendus Piiblist aga kivistub ja muutub dogmaks. Piibel tunnistab sellest, et Jumal kujundab inimese usku muuhulgas ka Jumalaga-kohtumiste kaudu. Muutmise mäe kohtumine oli usku-kasvatav kogemus.
Kõige ilmekam näide usukogemuse mõjust on see, kuidas Jumal kasvatab Peetruse usku, nii et Peetruse jaoks muutub vastuvõetavaks misjon mittejuutide hulgas. Jumal peab andma selleks Peetrusele kolmekordse nägemuse.
Hiljem Peetrust kritiseeritakse, et miks sa astusid käsust üle ja läksid paganatega ühte kotta. Me eeldaksime, et Peetrus alustab enda teguviisi õigustamist Pühakirjaga. Aga seda Peetrus ei tee! Ta viitab oma kogemusele! (Ap 10-11.) Hiljem, Jeruusalemma nõupidamisel, lisatakse sellele kogemusele ka pühakirja kinnitus. Kogu see lugu näitab, kuidas Jumal kasutas kogemust, et kummutada väärarusaama pühakirjast ja valesid hoiakuid inimeste suhtes.
Apostlitel ei olnud kartust kogemuste ees. Paulus räägib sellest, mida ta „on näinud ja kuulnud” (Ap 22:15). Johannes alustab oma kirja kinnitusega, et ta on seda kõike ise kuulnud ja oma silmaga näinud. Nad uskusid, et isiklik kogemus annab nende sõnadele kaalu.
„Tahke toit on aga täisealiste jaoks kelle meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja” (Hb 5:14).
Lase ka kogemustel oma usku kasvatada!
 
Usukogemused on privaatsed
(a) Mitte kõik usukogemused pole kõigile jagamiseks
Jeesus ütles jüngritele: „Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on üles äratatud surnuist.” Mõnda aega teadsid sellest kogemusest ainult neli inimest: Jeesus + kolm.
Sügavad usukogemused võivad olla arusaadavad ainult väga lähedastele inimestele. Jeesus ei peljanud valida endale välja kolm lähedast sõpra, kellega ta jagas rohkemat kui teistega. Ta suhtumine ei olnud selline, et ma suhtlen kõikidega võrdselt, et keegi ei pahanduks.
Vaimulikus kasvamises on oluline, et sul on mõned usaldusväärsed usklikud inimesed, kellega sa saad jagada ka oma isiklikke usukogemusi (ka kahtlusi!), mis ei ole mõeldud avalikuks jagamiseks.
(b) Ära võrdle kogemusi
Sellega seondub veel teinegi aspekt: usukogemused ei ole võrreldavad. Kuna kohtumised Jumalaga on nii elumuutvad sündmused, siis on kiusatus eeldada, et ka teiste elus peab midagi samasugust sündima – aga Jumal ilmutab ennast nii, nagu ta ilmutab. Meie, inimestena ei saa talle seda ette kirjutada.
Osvald Tärk on öelnud uuestisünni kohta: „Oluline on see, et inimene on pöördunud, mitte see, kuidas ta pöördus.” Ometi on meie koguduste traditsioon rõhutanud usukogemust: inimene peab jõudma seesmise päästekindluseni – see on kogemus („elamus” - O. Tärk).
Oluline on, et meie usk oleks ka meie isiklikuks kogemuseks, et ta ei jääks ainult teadmiseks.
 
Ole valmis rasketeks aegadeks!
John Deere, kes on uurinud, mismoodi Jumal ilmutab ennast inimestele Piiblis, teeb järelduse: Mida selgem kogemus Jumalast, seda raskem ülesanne on ees ootamas.
Jüngrite jaoks oli see pöördeline hetk. Rasked ajad ootasid ees. Lõpuks ometi oli Peetrus tunnistanud Jeesuse Messiaks. Seepeale hakkas Jeesus rääkima oma tulevastest kannatustest ja surmast, mille peale Peetrus kostis: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Ees ootas ristisurm ja jüngrite heitumine. Vaja oli tugevat kinnitust, et Jeesus on Jumala Poeg.
Deere: Kui Jumal räägib häälega, siis võid oodata, et põrgu väed asuvad selle hääle vastu rünnakule. Sind ootab ees raske ülesanne, kus sa vajad absoluutset kindlust selles, et Jumal on sinuga rääkinud. See toimub elu pöördelistel hetkedel.
 
***
  • Soovin, et sul võiks olla eredaid kohtumisi Jeesusega!
  • Soovin, et nendel oleks pikem mõju su elule kui vaid üks hetk!
  • Soovin, et su usk võiks kasvada nende abil!
  • Soovin, et sul oleks lähedasi ususõpru, kellega neid jagada!
  • Soovin, et sa oleksid valmis ülesanneteks – isegi rasketeks aegadeks – milleks Jumal sind nende kaudu ette valmistab.
Henry Drummond: „Jumal ei loo mäetippe selleks, et seal elataks. Jumala tahe ei ole, et me elaksime mäetippudel. Me tõuseme kõrgele ainult selleks, et saada laiemat vaadet madalamate alade kohta. Me ei jää sinna kauaks. Allikad saavad alguse mägedelt, ent need allikad laskuvad kiiresti, et rõõmustada allpool olevaid orge.”
 
Jutlusena Tartu Kolgata koguduses, 6. augustil 2006
BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS

Sündmuste blogid

Popid märksõnad