.jpg)
Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud; ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda. Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees. 2Kr 5:14–21
Iidse tava kohaselt valib piiskop endale Piiblist moto. Sellest tavast erinevalt olen valinud piiblilause asemel tervikliku perikoobi ehk lõigu, mis on kirjutatud Teise kirja korintlastele suurepärases 5. peatükis salmides 14–21. Lõik algab sõnadega „Kristuse armastus sunnib meid“. Lahutatuna kontekstist võib see sissejuhatav lause tunduda pigem nõudmise kui tõotusena. Minu arvates on see meie praeguses olukorras siiski vajalik, isegi vältimatu meeldetuletus.
Kristuse armastus ja omavaheline osadus
Esmalt tuleb meil meelde tuletada, et siin ei räägita meie armastusest Kristuse vastu, vaid Kristuse armastusest meie vastu. Ja teiseks – algkeelne sõna synekhoo, mis meie kirikupiiblis on tõlgitud sõnaga „sunnib“, tähendab eelkõige „ühes või koos hoida“, ehk teisisõnu: Kristuse armastus hoiab meid koos.
Kristus armastab meid ja seob meid ühte tõe sõnaga, mida meil tuleb järgida omavahelises armastuses, nagu apostel Paulus meenutab kirjas efeslastele (4:1–6). Lastes meil kogeda sisemiselt omavahelist armastust ja välist survet, hoiab Kristus meid üha kuulekamana sõnale ning lähemal nii Talle kui meile isekeskis.
Meie vastane kurat on aga vastupidiselt mitte kooshoidja, vaid laialiloopija ja hajutaja, nii nagu ka tema kreekakeelne nimi diabolos sõnasõnalises tõlkes tähendab.
Oma ülempreesterlikus palves on meie Issand tõotanud: Aga ma ei palu üksnes nende (st apostlite) eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. Meie olemine Kristuses teeb meie kuulutuse veenvaks. Ilma Kristuseta oleks meie kuulutus Temast vaid tühja tuule tallamine.
Püsides apostlikus sõnas püsime me Kolmainu Jumalas ning meil on osadus omavahel – ja maailm usub meie kuulutust Kristusest. Piiskoplikuks motoks valitud piiblikoha sissejuhatav lause on minu arvates oluline, sest Soomes ootavad ja loodavad paljud, et meil tekiks isekeskis lahkhelisid ning misjonipiiskopkonna ehitamine meie kirikus ebaõnnestuks.
Kristuse koguduse teenija
Sõbrad, ma võin teile kinnitada, mind ei ole mu vanaduspäevadel kutsunud teie teenijaks palgatingimused ega au, sest ametis, millesse mind täna on seatud, ei maksta üldse palka. Selles mõttes olen ma meie riigi presidendi saatusekaaslane. Ka tema ei saa oma töö eest palka. Kuid erinevalt temast ei saa ma ka hüvitist.
Mis aga puudutab ausse, siis erinevad lahtilaskmised ja suletud uksed hoiavad mind alandlikuna, et ma oleksin valmis ka kannatama Kristuse pärast Tema ihu, st Tema kiriku hüvanguks.
Kokkuvõte
Mind on toonud teie teenijaks Kristuse armastus, mida ma olen saanud rohkelt teie kaudu. Püsigem Kristuses – ja diabolos, laialiloopija, ei saa meile teha midagi. Võin öelda täna koos apostel Paulusega: mulle on siin avanenud uks suureks ja tõhusaks tööks, ent vastaseid on palju (1Kr 16:9).
Piiskop Matti Väisäneni tänukõne ametissepühitsemise päeval, 20. märtsil 2010, Helsingi Püha Südame kabelis
Tõlkinud Illimar Toomet
BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS