Gregorius Suur, elades 6. sajandil, kirjutas: “Kristus oleks võinud meid lunastada ka ilma ristil suremata, aga oma ristisurmaga Ta tahtis meile ilmutada, kui palju Ta meid armastab.”

Jumal ootab, et Tema võrreldamatu agape armastus inimese vastu puudutab, pehmendab ja purustab kõrkuse, patuse südame, juhtides ta meeleparandusele, süüdates ta südames vastuarmastuse Jumala vastu. Seepärast ja sellest kirjutab ap Paulus: "Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused." (Rm 5:6-8).

Jumala agape armastus on evangeeliumi peateema, meie usu alus Jumalasse ja meie armastuse algallikas Jumala vastu.

Ent meie armastus Jumala vastu sünnib sügavast teadmisest Jumala armastusest meie vastu. Veendumus tema võrratusse armastusse meie isiku vastu tõmbab meie südant Jumala poole.

Piibel kirjutab, et

• Jumal on meid loonud armastusest meie vastu,
• lunastanud meid armastusest,
• juhtis meid enda juurde ja
• sünnitas uuesti uue elu jaoks armastuse läbi.

Vabariigi aastapäeva ametlike ürituste lahutamatuks osaks on saanud luterlik jumalateenistus, mis tänavu peeti Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Jumalateenistusest, millest võtsid traditsiooniliselt osa riigitegelased ning diplomaadid, tegi otseülekande Eesti Rahvusringhäälingu telekanal ETV.

Kui kaitseväe paraad ja presidendi vastuvõtt said tavapäraselt meedia tähelepanu osaliseks, siis Toompeal toimunud jumalateenistusest leidis hoopis enam uudistes kajastamist Oleviste kiriku vastuvõtt kodututele. Kirikus jagati riideid ja toitu nendele, keda tavatsetakse nimetada asotsiaalideks ehk „seltsimatuteks“ – inimestele, kes nime poolest nagu ei tahakski elada korralike inimeste moodi.

Läänemaailm otsib surma- ja kannatuseprobleemile ikka ja jälle lahendust eutanaasiast ja seda sügavaleulatuvatel kultuurilistel põhjustel.

Eutanaasia on Kanadas taas päevakorras. Parlamendis on töös “eutanaasia eelnõu”.

Selle seaduseelnõu vastu, mis jõustumise korral seadustaks eutanaasia ja assisteeritud enesetapu, on mobiliseerumas üha suurem opositsioon. Sinna kuuluvad teiste seas arstide huve esindav Canadian Medical Association, mis on eelnõu vastu astumiseks saatnud kirja parlamendi liikmetele, Steve Passmore, tserebraalparalüüsiga sündinud mees, kes protestis debati ajal eutanaasia vastu Parliament Hill’il. Viimase sõnum on, et eelnõu C-384 ohustab tema ja teiste raskete tervisehäiretega inimeste elu.