Ilmalik ajakirjandus on Joseph Ratzingerile jahti pidanud juba kolmkümmend aastat. Enne tema valimist paavstiks 2005. aasta kevadel kutsuti teda kodumaal järjekindlalt pilkamisi Panzerkardinal („tank-kardinal“) ja Põhja-Ameerikas karikeerivalt „surujaks“ või koguni „rotveileriks“. Selle negatiivse reputatsiooni juured ulatuvad tagasi vähemalt tema raamatupikkuse intervjuuni, mille ta andis itaalia ajakirjanikule Vittorio Messorile ja mis avaldati 1985. aastal pealkirjaga The Ratzinger Report. See intervjuu tegi ta ülemaailmselt kuulsaks. Enne seda oli Ratzinger laiemalt vähe tuntud, kuigi ta oli kaalukas saksa akadeemiline õpetlane, kes edutati tähtsalt München-Freisingi piiskopitoolilt Rooma kuuria juhtivaks ametnikuks (õpetuskongregatsiooni kardinal-prefektiks) paavst Johannes Paulus II ametiaja algusaastatel.

Nelipühad on Kiriku sünnipäev. Jumal, kes Paabelis segas torniehitajate keeled ja tegi tühjaks nende nõu ja töö, valas nelipühapäeval välja oma Vaimu, tõe ja ühtsuse Vaimu.

Kirik on alguse saanud ülalt ja tema maine missioon kestab Kristuse taastulekuni. Suures Katekismuses öeldakse: „Püha Vaim aga teeb oma tööd lakkamatult viimse päevani. Selleks on ta rajanud maa peale koguduse, mille läbi ta kõike kõneleb ja teeb.“ Ja veel: „Nii jääb Püha Vaim pühade koguduse ehk kristlaskonna juurde viimse päevani, tuues meid kokku ja kasutades selleks, et kuulutada ja õpetada Jumala Sõna. Seeläbi ta pühitseb ning õnnistab, et me iga päev kasvaksime ja saaksime tugevaks usus ja viljades, mida usk kannab.“

Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. (Hs 36:26)

"Whatever makes them happy!" – "Mis iganes teeb neid õnnelikuks!" Nii ütles ühes dokumentaalfilmis keegi kehakunstnik, kes, olles ise küll kandadest kulmudeni tätoveeritud, väitis, et omaenda ihu "modifitseerida" ta küll ei tahaks, ent on valmis seda tegema nende puhul, kes selleks ise soovi avaldavad. Näitena oli kohal noor naisterahvas, kelle keel oli keskelt kaheks lõhestatud (meenutab kummalisel, äraspidisel kombel Nelipüha – vrd Ap 2:3.4.11; 1Ms 11:7), ning üks noormees, kelle nahk oli mingit tehnoloogiat kasutades kurrutatud ja kohrutatud.

Nelipühipäeval tulid apostlid suletud uste tagant välja avalikkusele suunatud sõnumiga. Kuulajaid oli tuhandeid, eri paikadest ja sotsiaalsetest kihtidest. Apostel Peetrus kutsus parandama meelt, tunnistama pattu, laskma end ristida Kristuse nimesse. Hinnang kaasaegsete kohta oli aga karm: sõge sugupõlv!