Just niisuguse pealkirjaga jutlusteseeriat alustas Salemi kogudus. See viib mõtted kannatusaja ja ülestõusmispühade ettevalmistusele. Suuremates kiriklikes traditsioonides on seda perioodi tähistatud paastuajana. Kuid paastuaeg ei ole lihtsalt toidust loobumine, pigem on see positiivne paast: Jumala intensiivsem otsimine ja igatsemine.
Jutlusteseeria pealkiri on muidugi natuke intrigeeriv. Aga vahest just kevadine pühade-eelne aeg panebki meid mõtlema sellistele paradoksidele. Kultuur meie ümber kipub andma teistsuguse sõnumi: saad, millest kinni hoiad; saad, mida endale pead... Aga sügavate väärtustega kipub olema vastupidi – saad, kui ära annad.
Kes iga hinna eest õnne taga ajab ja nõuab, et teised teda õnnelikuks teeksid, jääb viimaks tühjade pihkudega. Aga kes on valmis kaasinimesi õnnelikuks tegema – õnne teistele jagama –, see võib avastada, et on ka ise õnnelik. Kes armastust teistelt nõuab, jääb pahatihti sellest ilma. Aga kes nõudlikkusest loobub, ja ise õpib armastama, leiab selle, millest ta iga hinna eest kinni ei hoidnudki.
Isegi nii lihtsa asjaga nagu toiduga võib loobumise ja saamise põhimõte kehtida. Me tahaksime toitu süües tunda naudingut. Saada maitseelamusi, jõudu ja tugevust. Aga kes toiduga piiri ei pea, kaotab lõpuks naudingu. Toit ei tee teda enam tugevamaks. Ta ei tunne enam õiget maitsetki. Alles loobudes, andes ruumi näljatundele, kogeb ta uuesti süües toidu õiget maitset. Saamine osutub võimalikuks tänu loobumisele.
Ja veel ütles Jeesus sügavad sõnad: Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja (Jh 12:24). Ja vanemas piiblitõlkes järgneb umbes selline sõnastus: Kes oma elu hoiab, see kaotab selle, aga kes oma elu kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see hoiab selle igaveseks eluks! Siin on mõtlemisainet terveks märtsikuuks ja kauemakski.
Palvemeelest ja Jumala igatsusest täidetud paastuaega soovides, pastor Toivo Pilli
Allikas www.salem.ee
BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS