Vabariigi aastapäeva ametlike ürituste lahutamatuks osaks on saanud luterlik jumalateenistus, mis tänavu peeti Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Jumalateenistusest, millest võtsid traditsiooniliselt osa riigitegelased ning diplomaadid, tegi otseülekande Eesti Rahvusringhäälingu telekanal ETV.
Kui kaitseväe paraad ja presidendi vastuvõtt said tavapäraselt meedia tähelepanu osaliseks, siis Toompeal toimunud jumalateenistusest leidis hoopis enam uudistes kajastamist Oleviste kiriku vastuvõtt kodututele. Kirikus jagati riideid ja toitu nendele, keda tavatsetakse nimetada asotsiaalideks ehk „seltsimatuteks“ – inimestele, kes nime poolest nagu ei tahakski elada korralike inimeste moodi.
Millise sõnumi vaba rahvakirik enda kohta annab? Inimese jaoks, kes jälgis 24. veebruaril kirikueluga seotud sündmusi, tõuseb ühelt poolt silme ette ühiskonna eliidi osavõtul peetud nomenklatuurne jumalateenistus endises rüütelkonna kirikus Toompeal, kus praegugi ripuvad härraskiriku aegu meenutavad parunite vappepitaafid, ja teisalt all-linna baptistikoguduse korraldatud vastuvõtt kodututele ja vähekindlustatutele.
Härmo Saarm kirjutab portaalis Delfi: „Jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Sündmus oli sügavalt rituaalides kinni. Telepildis oli huvitav vaadata kiriku kunstiteoseid ja kohalviibijate nägusid, kes jälgisid vaimulike tegevust ja peapiiskopi kõnet. Huvitav, millele nad mõtlesid?“
On vale arvata, et kirik peaks kõrvale tõukama rikkad ja ilusad ning pühenduma ainult vaestele ja heidikutele. Kristus suri kõigi inimeste eest ning seetõttu tuleb evangeeliumi kuulutada nii rikastele kui vaestele, nii valitsejatele kui valitsetavatele. Peapiiskopi kõne vabariigi aastapäeval on tänuväärt võimalus poliitikuid ja kogu rahvast manitseda meelt parandama. Kuid küllap tuleks nii sageli riigikirikuks pürgimises süüdistatud EELK-l tõsiselt järele mõelda selle üle, kuidas paremini täita oma missiooni rahvakirikuna.
Allikas http://www.meiekirik.ee/...
BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS