Tänavused laste jõulupeod on teinud osa soomlastest lastevanemate meele mõruks, kuna peolt on puudunud mõned olulised jõulukombed.
Kiriku tellitud uuringu tulemuste järgi on jõulud soomlastele nii tähtsad pühad, et kõik ülejäänud kahvatuvad selle kõrval. Osa lasteaedade ja koolide jõulupidudel on aga viimastel aastatel jäetud ära religioosse alatooniga jõulukombeid. Selle peamine põhjus on, et Soome lasteaia- ja koolilaste hulgas on üha suurenenud teistsuguse usulise taustaga sisserännanute laste osakaal.
Klassikalisteks soome kultuuri kuuluvateks tavadeks peetakse inglitest laulmist ja jõulu-evangeeliumi lugemist. Soomlastele seostuvad need pigem jõulude veetmise traditsiooniga üldisemalt kui otseselt usu endaga. Kirjanik Claes Andersson mõtiskleb ajalehes Helsingin Sanomat: „Jõuluevangeelium on ristiusu muinasjutt, mis jutustab kaunilt müüdi Jeesuse sündimisest.” Kardetakse ka, et jõulupärandi kärpimine muudab pühad liiga argiseks.Allkirjad jõulude kaitseks
Ajaleht Iltasanomat on alustanud jõulukommete säilitamise kaitseks allkirjade kogumist, et edastada need haridusministrile. Koos on juba pea 20 000 nime. Haridusametnikud aga rahustavad soomlasi, et kõige armastatum jõuluaegne kirikulaul võib kõlada laste suust ka edaspidi. Jõulupeole sobimatuks peetakse vaid usurituaalide liigset kasutamist. „Järgmisena keelatakse Soome lõvi, sinirist lipul ja meie hümn,” ahastavad lugejad oma kirjades.
Siiski leidub soomlaste hulgas ka neid, kes pooldavad lasteasutustes usu poolest täiesti neutraalseid jõulupidusid. Paljud koolijuhid seisavad silmitsi tõsiasjaga, et märgatav osa õpilasi ei tähista kristlikke jõule.Ühes paljude sisserännanutega Ida-Helsingi koolis oligi näiteks sel aastal jõulupeo teemaks valitud Lapimaa ja virmalised. Ühes lasteaiarühmas, kus räägitakse kolmeteist emakeelt, aga valmistas lastele suurimat rõõmu kogu rühmaga etteastete õppimine ja erinevustest hoolimata ühise peo pidamine. Inglitele ei olnud seal kohta ja jõulusümboleid esindasid vaid päkapikud. Emade ja isade meele muutis härdaks hoopiski ülistuslaul sõprusele.
Samal ajal aga ütles Soome juhtivaid poliitikuid, rahandusminister Jyrki Katainen selgelt, et sallivus ei tähenda seda, et oma kultuurist tuleb viisakusest teistsuguste tavade vastu lahti öelda. Katainen on samuti pannud tähele, et kristliku jõulupärimuse lastele edasiandmist ei taha eelkõige kirikust välja astunud soomlased, kuna see rikub nende õigusi.
Üks noor kirikusse mittekuuluv soomlane kirjutas ajalehes, et kui usuõpetust saavad õpilased on toredal ja meeleolukal jõulupeol, siis teised saadetakse selleks ajaks kinno. Tema arvates ei tohiks koolid neid siiski sedasi unustada.
Soomes püütakse kaitsta jõulutraditsioone
Tüpograafia
- Fondi suurus
- Vaikimisi
- Lugemisrežiim