Eile õhtul toimus EMK Tallinna koguduses järjekordne "Enodo" klubi koosviimimine.

Iseänaris võimsa mulje jättis rütmimängija, kes ütles "Ma olen trummar." Te oleksite pidanud seda nutsu kuulma ja nägema! Fantastiliselt hea käsi!

Osalejaid oli nii palju, et korraldajad pidid tooma juurde istekohti. Eilne teema oli kristlik misjon või täpsemalt: "Millega riskib misjonär?" Kõneles Hiina misjonär Tõnis Roosima.

Tõnis on Eestis ja jagas muljeid Hiinas oldud perioodist, mida ühtekokku oli ligi 10 aastat kristlik misjonär. Alguses õppis 2 aastat keelt ja hiljem töötas, viimased 3 aastat ärimehe katte varjus. Kuid laste kooli tõttu tulid nad tagasi Eestisse.

Ühel korral tuli ka temal reaalselt metsas redutada. Võimud said teada kristlaste üritusest, kuid õnneks kedagi ei arreteeritud. Misjonäre ei saadud kätte, kuna kõik välisriikidest pärit osalejad peitusid - "jalutasid" looduses. "Misjonär riskib kõigega," tunnistas Tõnis Roosimaa.

Tõnis ei lähe enam Hiina misjonitööle. "Ma tahan luua kogudust," ütles ta lõpetuseks.

Allikas: Kristlik Mõttevõra

Täna viie aasta eest pühitseti isa Philippe Jourdan Eesti katoliku kiriku piiskopiks. Mis on vaimses ja ilmalikus elus selle aja jooksul muutunud, küsis piiskopilt Sigrid Kõiv.

Kui te pärast piiskopiks saamist Eesti kodakondsuse saite, pidite Prantsuse kodakondsusest loobuma. Kas teil kahju ei olnud?

Ma soovisin saada Eesti kodanikuks. Tolleks ajaks olin juba kümme aastat Eestis elanud ja töötanud. Ning ma arvan, et ka minu tulevik on seotud Eestiga, mul ei ole plaanis siit ära minna. Teiseks leian, et see on normaalne, kui Eesti katoliku kiriku piiskop on ka Eesti kodanik.

On laupäeva hommik. Seekord sõidan koos oma isa ja ühe koguduseõega Kundasse, kohalikele adventistidele külla. Seal ei ole küll palju inimesi, ent õhustik on soe ja sõbralik. Jumalateenistus toimub Kunda linnas ühes üürikorteris.

Nagu tavaks on kujunenud, alustatakse kogunemist ühislauluga a capellas ning pärast alguspalvet toimub õppetükitund Augusta Tani eestvedamisel. Seejärel on lühike jutlus, mille peab mu isa Aare. Ta käib Kundas regulaarselt, kord kuus. Sealses õppetükitunnis osaleda ja jutlusest aru saada aitab mul Tamara, kes meiega Rakverest kaasa tuli. Nimelt kõnelevad kõik sealsed koguduseliikmed emakeelena vene keelt ja nii on see seal ka üldiseks suhtluskeeleks.

Aare Kimmel, Rannamõisa ja Randvere koguduse kauaaegne hingekarjane, Pereraadio mammutsaatesarja «Piibel kaanest kaaneni» tegija, iseloomustab oma elukäiku nii: «See on nagu algaja vaataks malemängu. Kui meister käigu teeb, siis suurt aru ei saa, miks nii. Kui tagantjärele näed, mis tulemus oli, siis saad aru, et see oli ju suurepärane.»
Tänavu valis EELK vaimulike konverents Aare Kimmeli ja tema ametivenna praost Teet Hanschmidti aasta vaimulikuks.