Käesoleva aasta veebruaris registreeriti Tartus ametlikult uus kogudus TELK. Värske koguduse pastor Rivo Rajandu sai Jumalalt vaimuliku töö kutse ja Püha Vaimu anni Pühakirja seletada 13 aastat tagasi koos pöördumisega. Uue koguduse rajamise mõtte andis Jumal sõltumatult mitme inimese südamesse 3–4 aastat tagasi. Aastakonverentsil võeti kogudus EKB Liidu liikmeks.
Teeme kõigepealt selgeks selle, miks on uue koguduse nimi suurtäheline TELK. Alguses oli mõte panna nimeks Tartu Evangeelne Linnakogudus, lühendina TELK. Siis aga pani kahtlema tõik, et Tallinnas on sarnase nimega, ent tundmatu sisuga kogudus. Pealegi tundus TELK suupärasem ja sisukam. Telk on nii Jumala asupaik Vanas Testamendis kui ka sümbol Jumala kohalolust Ilmutuse raamatus. Kuna aga eesti õigekirja reeglid ei lubanud läbivate suurtähtedega nime panna, siis registreeriti 4. märtsil 2015 kogudus ametliku nimega Tartu Evangeelne Linnakogudus, lühendina TELK. Praktikas kasutatakse põhiliselt nime Tartu TELK kogudus.
TELK ei ole ainult noortekogudus
Uue koguduse rajamise mõtte said Jumalalt üksteisest sõltumata mitu inimest. Pastor Rajandu meenutab, kuidas nad hakkasid sellest mõtlema 2011. aastal ühes Kolgata koguduse noorte kodugrupis, mis kogunes Annelinna korteris. „Praegu asub sealt korterist 100 m kaugusel Risttee kogudus," tõdeb Rajandu. „Ju see mõte oli Jumalast, aga selle teostasid teised." Lisaks Rajandule osales selles grupis ka praegune TELK koguduse asutajaliige Erki Kaljapulk.
Kodugrupist sõltumata tegid mõned Tartu Elu Sõna ja Kolgata koguduse noored 2012. aasta teises pooles ülistusbändi proove. Uue koguduse rajamise mõte tuli mitmel korral esile, selle eest palvetati. Sealt on TELK koguduse asutajaliikmeteks saanud Toivo Perend, Andrus Kasepuu ja Pille-Riin Rego.
Koguduse rajamise algmõtteid jagas Perend oma koguduse pastor Leho Paldrega, palvetati veel. Siis selgus, et jaanuaris 2013 alustab uute koguduste rajamise seminar M4, kuhu Tartu Risttee koguduse rajanud pastor Peep Saar jt kutsusid neid, kel midagi sellist meeles mõlkumas. Tingimuseks oli, et osaleda tasub ainult grupiviisiliselt – üksinda kogudust ei rajata. Sinna läksid koos Toivo Perendiga juba ka Rivo Rajandu ja Erki Kaljapulk, uute inimestena haarasid koguduse rajamise mõttest kinni Kolgata kogudusest Liisa Viiard ja misjonäripaar Crick ja Mindy Porier. „See seminaride sari andis suuna ja jõu kogudust tegelikult rajada," tõdeb Rajandu. „Kuigi Tartus on kogudusi omajagu, siis suurem osa Tartu elanikkonnast on evangeeliumiga katmata. Põldu on rohkem kui kündjaid."
Poolteist aastat hiljem, septembris 2014, läkitati koguduserajajad Kolgata kogudusest õnnistusega välja. Paar uue koguduse kodugruppi tegutses juba varem, siis alustati iseseisvate teenistustega Barclay hotelli konverentsisaalis.
Jumal on kogu seda protsessi suunanud ja ka korrigeerinud. „Alguses oli plaan kaasata noori, olla orienteeritud loovusele ja ülistusele," meenutab Rajandu kujunemisprotsessi. „Praktikas on meiega kaasas keskealisi inimesi, nn kadunud põlvkond, keda kogudustes on vähevõitu. 30–50aastased, nõukogude ajal täiskasvanuks saanud inimesed. See määratles meile uue mõõtme, mida me polnud planeerinud: me pole suunatud ühele, nooremale põlvkonnale. Muidugi, meie muusikalaad on kaasaegsem. Aga tegemist ei ole noortekogudusega."