Iisraelis tähistatakse Mälestuspäeva ja Iseseisvuspäeva. Iisraeli hümni sünnilugu

Pärast Paasapühi on Iisraelis mitu mitte-religioosset püha – iseseisvuspäev ning mälestuspäev. Vastukaaluks religioossetele pühadele meenutavad iseseisvuspäev ja mälestuspäev iisraellaste lähiajaloos läbielatut. Juba mitu päeva varem müüvad noored teede ääres Iisraeli lippe ning paljudel autodel ja majadel lehvivad Iisraeli sinivalged Taaveti tähega lipud.

Eile, 9. mail oli Iisraelis Yom ha-Zikaron ehk Mälestuspäev. Sellel päeval mälestatakse terroriohvreid ning langenud sõdureid. Mälestuspäev algab eelmisel õhtul päikseloojangu ajal tseremooniaga, mis leiab aset Nutumüüri ääres. Üle kogu Iisraeli kõlavad sireenid ja kõik seisatavad ja vaikivad minutiks nende mälestuseks, kes on andnud oma elu selle maa ja rahva eest. Mälestuspäeval kell 11 toimub samasugune kahe-minutiline leinaseisak. Neljakümne kolmel sõjaväekalmistul üle kogu riigi peetakse mälestusteenistusi. Samuti külastatakse surnuaial oma langenud lähedaste hauda.

Mälestuspäeva peetakse päev enne Iisraeli Iseseisvuspäeva selleks, et püsiks meeles, millist hinda on iseseisvuse eest makstud ning millise ohvrit on toonud langenud sõdurid. Aga Mälestuspäeva õhtul kui päike loojub, pöördub iisraellaste lein juubelduseks, kui rahvas hakkab tähistama juudi rahva iseseisvust. Inimesed tulevad tänavatele, et tähistada iseseisvuse suurt imet, mis sündis pärast peaaaegu 2000-aastast eksiilis olemist.

Ja täna, 10. mail on Iisraelis seega Iseseisvuspäev, mil iisraellased rõõmustavad vabaduse üle ja võimaluse üle olla „am Israel“ – Iisraeli rahvas „eretz Iisraeli-s“ – Iisraeli maal. Kogunetakse koduaedades, parkides või rannas traditsiooniliseks ?a?lõkipeoks. Tähistatakse seda, et 14. mail 1948.-l aastal kuulutas Iisraeli esimene peaminister David Ben Gurion välja Iisraeli iseseisvuse.

Igal aastal toimub Iseseisvuspäeval ka Piibli-viktoriin. Jeruusalemmas toimuval üritusel saavad teismelised näidata oma piiblialaseid teadmisi. Samuti toimuvad Jeruusalemmas Herzeli mäel muusika, tantsu ja tulevärgiga pidustused. Koos lauldakse Iisraeli hümni „Ha-tikvat“.

Iisraeli hümni sünnilugu

Naftali Hertz Imber, kes sündis Rumeenias aastal 1856, emigreerus Iisraeli pärast kohtumist kristliku sionisti Sir Laurence Oliphantiga ning ta asus elama Olifanti majja Haifas. Seal olles sai ta inspiratsiooni ühelt tolleaegselt aktivistide grupilt. 1882. aasta maikuus hakati Iisraeli rajama teist asundust nimega Rishon Le´Zion ning selle asunduse rajajatelt innustust saanud Naftali Hertz Imber kirjutas luuletuse pealkijaga Tikvatenu (mis tõlkes tähendab „meie lootus“). Sellele luuletusele kirjutas hiljem muusika Moldaaviast pärit immigrant Samuel Cohen, kes võttis aluseks tuntud helilooja Smetana teose "Moldau", mis omakorda põhines osaliselt ühel Skandinaavia rahvalaulul. Luuletus, mida praegu tuntakse kui "HaTikva" (lootus), võeti tolleaegsete juutide asunduste poolt mitteametlikuks hümniks. Ning 14. mail 1948. aastal sai "HaTikva"-st Iisraeli riigi hümn, mida rahvusassamblee laulis pärast Iisraeli riigi iseseisvusdeklaratsioonile alla kirjutamist.

"HaTikva" sõnad tähendavad tõlkes järgmist: "Niikaua, kui juudi hing sügaval südames igatsust tunneb ning silmad vaatavad itta Siioni suunas, ei kao meie lootus, kahe tuhande aasta vanune lootus, olla vaba rahvas omal maal, Siionimaal ja Jeruusalemmas."

Allikad: Israel Today, Word of Life Israel