Mari Petersen: Alfa kursus muutis minu elu

Minu usuletuleku lugu on alguse saanud minu sünnist. See, et olen praegu elus ja mõtlev inimene, on ime. Samas oskan seda alles nüüd õigesti hinnata.

Pärit olen usukaugest perekonnast ja kirikutesse sattunud pigem kontserte kuulama kui teenistustest osa võtma. Kooliajal oli kohustuslik käia igal jõuluajal Tallinnas Kaarli kirikus jumalateenistusel ja seejuures pidi pähe õppima Meie Isa palve ja seda kõva häälega lugema, teadmata, mida see tegelikult tähendas. Jeesuse lugu oli tuttav, aga kuidagi endaga ma seda seostada ei osanud. Siis tulin ülikooli Tartusse ja minu rühmakaaslaseks sai Mariliis (nüüdseks Tiidermann). Algusest peale sattusime grupiülesandeid koos tegema ja nii ta kutsus mind esimesel kursusel paarile Kolgata noorteõhtule. Kohale tulles oli see kogemus minu jaoks silmiavav – ma ei teadnud, et jumalateenistused võivad ka sellised välja näha. Varasem arvamus teenistuste kohta oli pigem midagi külma, kauget ja karmi, seetõttu sõbralik ja avatud, rõõmsate lauludega ja sügavate isiklike tunnistustega kogunemine oli midagi väga teistsugust. Kuigi ma juba siis tundsin kutset (teades alles nüüd, et see oli kutse), ei olnud aeg minu jaoks küps ja ma ütlesin mõttes: „Ei, veel mitte!“. Sellele järgnes tugev nukrusetunne, mis küll jäi tahaplaanile, aga ei kadunud. Miks ma „ei“ ütlesin? Alles ülikooli tulnuna ja iseseisvat elu alustanuna tundus vastuvõetamatu oma tahte ja elu millelegi muule, endavälisele ja tundmatule, allutamine.

Igal juhul läks aeg veidi edasi ja Mariliis kutsus mind kaasa Riiga ühele kristlikule-evangeelsele festivalile. See oli umbes poolteist aastat tagasi. Ka siis tundsin ma kutset, aga taaskord ei olnud ma veel pöördumiseks valmis. Toona tundus mitteaktsepteeritav mõte sellest, et kõik on patused, seejuures ka ma ise. Nüüd sellel talvel vastu kevadet kutsus Mariliis mind Alfa kursusele. Kuna idee mulle meeldis – saan süüa ja õpin ristiusu kohta keskkonnas, kus ei ole mingeid kohustusi – siis ka tulin. Ja Alfa kursus muutis mu elu. Olin eelnevalt tükk aega üritanud välja mõelda, mis on minu elus olulisim, aga ma ei osanud seda lõplikult paika panna. Siis, märtsi lõpus, Alfa väljasõidult tagasi tulles sain ma aru Jumala olemasolust ja kõikvõimsusest ning sellest, missugune osa võiks Temal mu elus olla. Tartusse tagasi jõudes sain ma päästetud Kolgata palvemajas. Sealt edasi on alanud põnev tee kristlasena, õppides koos Püha Vaimuga ja Jumala Sõna põhjal. Kuigi jätkuvalt on kiusatusi ja mõtlemiskohti, siis olen otsustanud kindlalt seda teed käia. Usun ja palvetan, et minu otsused oleksid alati tehtud, mõeldes Jumala tahtele enda elus.

Selle sügise Alfa kursusele Kolgata koguduses saab veel liituda. Täpsem info ja registreerimine:  ALFA Kursus Kolgata koguduses