Allan Torri: Jeesus on minu päästja ja mina olen tema jünger

Tunnistus sellest, et Jeesus on minu päästja ja mina olen tema jünger.

Ma olen sündinud Tallinnas mitte kristlikus peres. Elu algus aastad kuni siis mingi 7 aastani elasin ma linnas käisin seal lasteaias jne. Umbes 7 aastaselt kolisime perega maale elama Aude külla. Ja seal ma sain esimest korda kuulda Jumalast niisiis seal külas elas üks tädi kelle nimi oli Tiiu, tal oli ilus suur õu ja suur maja. Tema eesmärk nagu ma aru sain oli see et kõik küla lapsed teaksid üksteist ja saaksid koos mängida. Tema juures me siis käisime ja seal käis ka teisi .Me õe ja vennaga käisime seal peaaegu igapäev, nädalavahetusti sai alati oldud . Olime vahest seal õues isegi siis kui tädi tiiut kodus ei olnud :P. Niisiis kuna me seal mängisime päevad läbi ,siis vahepeal läks kõht tühjaks ja siis see tädi tiiu pakkus meile seal süüa ja saime edasi mängitud. Alati kui oli söömine pidime laulma, ta õpetas meile söögilaulu’’Issand leiba õnnista...... .’’ ja ta rääkis mõningaid lugusi tegime vahel õhtu palveid ja söögi palveid. Ega ma aru väga hästi ei saanud milleks see kõik. Aga kuna süüa sai siis , miks mitte.

Ma olin poolstest aastat koolis käinud, olin siis teises klassis, kui emal oli vaja Tallinnasse tagasi kolida, kuna seal maal tööd oli vähe ja oli vaja paremat töökohta. Me kolisime maalt linna Telliskivi tänavale. Linnas algas nagu täiesti uus elu hakkasime käima siis Kalamaja Põhikoolis. Seal ma sain sõbraks ühega kelle nimi oli Priit. Ükskord läksin talle külla ja ta ema oli ka kodus,siis me seal rääkisime ja olime, kui jutu käik viis sinna ,et ta ema küsis Mult, et kas ma ei tahaks pühapäeva koolis käima hakata. Priit käis seal ning ma nõustusin. Ma arvan et ma vist ei teadnudki mis asi see on. Aga ma läksin ja tundus äge. Selgus et pühapäeva kooli õpetaja oli seesama, kes oli ka klassijuhataja ehk siis Erika Ridaliste. Kokkusattumisi oli veel, seal samas kirikus käis ka Dan Lõhmus ja Mart Pöör, kes siis olid ka tuttavad Tädi Tiiu juurest. Kui ma olin juba mingi pool aastat käinud pühapäevakooli,siis tekkis ka laulukoori võimalus,mida siis juhtis Karmen Kääramees. Kellega on mul siiamaani head suhted.  Kooris lauldes Juhhei laule, ning käies väljas,laagrites jms, see kõik hakkas vaikselt mu südant puudutama. Hakkasin tundma , et Jumal on olemas.

Paralleelselt kirikule käisin ma ka ühes Lastekeskuses, Mille nimi oli Sõbra Käsi. Seal oli kasvatajaks Marika Nigulas, kes ka kaljus käib ?. Jälle kokkusattumus ?. See pandi mingi hetk kinni. Siis üks kasvatajatest Tiina Peterson, ta käib olevistes. Sai uude kohta kasvatajaks ja selle lastekeskuse nimi oli Tähetorn. Seal ma siis käisin alati peale kooli jne. Sealgi tundsin aina rohkem, et Jumal on endiselt olemas.

Ma olin 12-13 aastane kui ma päästetud sain.

Oli jälle üks päev, kui läksin lastekasse ja siis üeldi, et täna on võimalus minna Metotisti kirikusse ühte etendust vaatama , minu mäletamist mööda oli see ’’Taeva väravad ja Põrgu leegid’’ , igatahes kui see läbi sai, siis anti võimalus ette tulla, et kes tahab päästetud saada. Ma algul kõhklesin aga lõpuks siis läksin. Ma siis kõndisin sinna ja põlvitasin , seal oli teisi ka ja ootasin siis inimest , kes minu juurde tuleks. Ma hoidsin silmi kinni ja olin seal, kedagi ei tulnud, vaatasin et kõrval inimesed olid lõpetanud, aga ikka ma olin seal mul hakkas juba kõhe seal üksi olles suures saalis kõigi ees aga siis ikka lõpuks tuli. Pärast sain teada, et lihtsalt see üritus oli vene keelsetele inimestele ja need kes eespalvetajad oli need olid venelased ja ei osanud eesti keelt ja siis nad otsisid sealt inimest kes oskaks eesti keelt :P Päris lahe. Tegin siis selle päästmis palve ära, ning tundsin, et nüüd on kõik hästi, nüüd saab ainult hästi minna. Aga kus sa sellega läks aega edasi ja see hea tunne hakkas ära kaduma,tagantjärgi mõeldes, sest ma ei lugenud piiblit ma ei palvetanud, mul puudus nagu tegelikult isegi teadmine, et need on elu üles ehitamiseks . Siis mu elu kulges nii,et ühe jalaga kirikus teise jalaga mujal maailmas. Ma isegi suitsetasin vahepeal. 3 või 4 aastat kestis selline vaheldumisi elamine.

Aga üks päev ütles meie pastor Erki Tamm, et tulemas ristimine ja ristimise kool algab enne seda. Ma mõtlesin, et võiks minna, aga sama kiiresti kui see mõte tuli muutus see teiseks, Ma mõtlesin et ma ei ole nii puhas ja täiuslik, et ma võiksin minna. Ja sinna see mõte jäi esialgu. Teenistuse lõpedes nagu ikka tervitan seal rahvast jne . Hakkasin siis seal Karmeniga rääkima ja ta küsis, et kas sa ei tahaks minna, et sa oled ju päästetud, ma ütlesin okei. Aga mu sees oli ikka küsimus aga see päästmine, ma olin juu siis nii noor, sellest on mingi 4 aastat, vaata millist elu ma vahepeal elanud olen,et see päästmine ei kehti enam. Aga noh ma siis hakkasin käima seal. Ükskord siis jäin sinna istuma ja Erki pani ka seal oma asju kokku ja siis me jäime rääkima. Ma siis rääkisin, mis ma mõtlen ja mis ma tunnen ja jutu käigus mõistsin, et Päästmine on see ,et sa võtad Jumala oma südamesse vastu, Et Jumal on praegu ka minu sees, et lihtsalt kui ma olen 4 aastat elanud lihtsalt temast eemale,mitte nii nagu peab, siis ma pean lihtsalt Jumalaga asjad selgeks rääkima. Ja võin seda oma kodus vabalt teha. Ja oligi see mure lahendatud.(Mina olin Jumala hüljanud.Tema ei jäta mind kunagi maha.Ta ootab meie tagasi pöördumist,nagu kadunud poja loos) Ma kartsin seda emale üelda, et lähen ristimisele, ma ei oleks talle üldse üelnud, aga kuna oli vaja, kuna ma olin alaealine. Ma siis ütlesin ja emal oli sellest hoopis hea meel ma mõtlesin oh küll on tore ? Ja jõudiski kätte päev 17.05.2008, mil ma sain ristitud. Pärast ristimist hakkasin muutuma, hakkasin otsima õigeid asju ja kasvama usus.

Mul on alati olnud probleeme oma enesehinnanguga, koolis ma ei olnud eriti populaarne. Ma nägin endas alati halba head oli nii raske märgata. Aga Pärast ristimist hakkasid tekkima mu ümber sõbrad, kellega ma sain rääkida ja räägin tänasepäevani. Ja nendelt ma hakkasin õppima seda, et tegelikult on minus head ka ja selle eest olen ma Jumalale tänulik, et ta minu sees seda muutnud on Preaguseks. Pärast 18 aastaseks saamist on Saatan mind rünnanud erinevate asjadega. On olnud aegu kus ma Jumala olen kõrvale jätnud . Aga Jumal on mind praeguseks juhtinud tagasi õigete inimeste juurde ja ma võitlen nende rünnakutega. Aga ma tean et ma ei tohi alla anda, sest olen tundnud seda kuidas Jumal on juhtinud ja aidanud mul võidela ja lõpuks võites on väga hea tunne ?

Ma olen hakkanud viimaselajal mõtlema kuhu ma tahaks elus välja jõuda.Et kui enne oli lihtsalt päev päeva järel elamine, mingit eesmärki elamiseks ei olnud, siis nüüd olen hakkanud mõtlema sellele ja ma tahaksingi sellest natuke rääkida.

Esiteks ma tahan väga lõpetada kooli, kus ma käin, tahan sellel eriala töödata. Mu eriala on telekommunikatsiooni spetsialist. See eriala on põhiliselt Side,Raadiotehnika ning natuke ka helitehnikat, millega mulle meeldib koguduses teenida. Arvatavasti spetsialiseerun ma helitehnikuks sest see on see mis on mulle algusest peale meeldinud.

Teiseks ma tahan olla rohkem silmapaistvam oma peres ,selles mõttes, et minust võiks välja voolata seda armastust, mis Jumal on mulle andnud ning läbi selle saab Jumal teha tööd ema südames, vanaisa südames ,õe südames ja ka venna südames, kes on juba kristlane, aga vaiab ka armastust Ka koguduses teenimine on mulle väga oluline, Ma tahan helitehnikaga tegelda, sest see on see mis mulle meeldib, Alati olen ma väga õhinal, kui mingi band jälle tuleb ja mul palutakse puldis olla. Ma alati ootan seda ja tahan seda teha . Üleüldse tahan jõuda oma elus selleni, et mul on korralik töökoht, et ma oleks armastav,et ma mõistaks rohkem inimesi ja oskaksin olla toeks inimestele nii heas kui halvas.

Kokkuvõtteks ma tunnen preagu et kõik need kokkusattumused, mis ma olen siin nimetanud, et need ei ole niisama, kõik on läinud nii, et ma olen preagu siin, mitte kuskil mujal. Kui asjad oleks teisit läinud, siis ma ei tea kes ma praegu oleks. Aga ma olen rahul selle eluga, mille Jumal on mulle andud.

16. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et
tal oleks igavene elu.
17. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut
mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.
-Jh 3:16-17-