Tuhkapäevaga algab kirikuaasta paastuaeg. Ehkki Piiblis ei ole paastumise kohta üldkehtivat käsku ega keeldu, pole tegu tähtsusetu asjaga. Kristus andis oma jüngritele paastumise kohta juhiseid, öeldes: „kui te aga paastute …“ (Mt 6:16) – paastumist peetakse siin tavalise kristliku elu osaks. Kui jüngrid

+ Loe tervet lugu

Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv

+ Loe tervet lugu

XIV. KIRIKLIKUD TAVAD

Kiriklikest tavadest nad õpetavad, et tuleb säilitada need riitused, mida võib patustamata järgida ning mis on kasulikud rahule ja heale korrale kirikus, nagu teatud tähtpäevad, pühad ja selletaoline.

Selliste asjade puhul olgu inimesed siiski manitsetud, et ei koormataks südametunnistust, nagu oleks

+ Loe tervet lugu

Mida tähendab, et inimene usub? Uskumine tähendab kristluses uskumist Jeesusesse Kristusesse kui päästjasse. See on midagi enamat kui Piiblis ära toodud faktide jaatamine. Usk tähendab enese usaldamist Kristuse hoolde. „Kõigile, kes tema vastu võtsid,andis ta meelevalla saada Jumala lasteks” (Johannese ev 1:12). Usu

+ Loe tervet lugu

Sageli võib kohata arvamust, nagu oleks kristlus (või mistahes usk) karguks nõrkadele. Tugev siis mõistagi selliseid karke ei vaja, ta elab „reaalset” elu ega vaja tuge mingisugustelt „väljamõeldistelt”. Viimases punktis on kristlus ühel meelel oponentidega – väljamõeldistest on tõepoolest vähe

+ Loe tervet lugu

Olles hõivatud mitmesuguste praktiliste ülesannete täitmisega, võib ununeda vaimulik distsipliin. Kui üritame elada ja toimetada omast jõust, on tulemuseks heitumine kuna me ei näe oodatud tulemusi. Just siis peaks peatuma ning vaatlema lähemalt palve ja paastumise rolli oma elus.

Jumal on ilmutanud end kõiketeadva ja

+ Loe tervet lugu

Palju arutelu on olnud erinevate uskondade sallivuse ja respekteerimise kohta. Vähem nelipühi, baptistid, luterlased teemal, sest see pole eriti probleem aga rohkem moslemid, budaism, kristlus teemal.. Inimestel tekib tihti küsimusi, et miks nii palju religioone ning miks just kristlased väidavad kristluse ainuõigsust..