Inimesed ootavad kirikult enamat

Eesti inimesed ootavad kirikult märksa enam sellest, mida see institutsioon praegu neile pakub, ütles uuringufirma Saar Poll juht, sotsioloog Andrus Saar.

"Inimesed tahavad rohkem selgust ja mõtestatust, nad tahavad rääkida õpetajatega oma probleemidest. Inimesed tahavad, et kirik tegeleks rohkem vaestega," rääkis Andrus Saar Vikerhommikus. Samas riigi siseprobleemidele ei peaks kirik küsitletute arvates tähelepanu pöörama.

Saar Polli ja Eesti Kirikute Nõukogu poolt läbi viidud uuringust selgub, et alates 1990. aastast on Eestis kasvanud nende inimeste arv, kes peavad usku enda jaoks oluliseks. "See on väga oluline trend. Teine on see, et on kasvanud nende inimeste arv, kes peavad ennast usklikeks," rõhutas Saar.

Taustana võib lisada, et Lääne-Euroopas on trend hoopis vastupidine, st usu osatähtsus väheneb. "Põhjuseks on kindlasti see, et Nõukogude ajal ei olnud usk sellel positsioonil, kus ta võinuks olla," selgitas sotsioloog.

Andrus Saar märkis, et usklikud ja mitteusklikud on ühisel meelel peamiselt argieluküsimustes, näiteks altkäemaksu probleemi või liikluseeskirjade täitmise osas. "Aga väga olulistes eetilistes küsimustes, näiteks kloonimise, eutanaasia või enesetapu küsimuses või teatud perekondlikes suhetes, on usklike ja mitteusklike vahel suured erinevused."

Huvipakkuvaks võib pidada seda, et usku oluliseks pidavatest inimestest (neid on üle 50 protsendi) käib kirikus suhteliselt väike osa ning ka igapäevaseid palvetajaid on nende hulgas vähe.
 

Allikas