Rääkides … sõnumeerides nende keeles

 

”Juhata poiss ta tee peale,

siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!” Õp 22:6

 

"Ma ei liitu Facebookiga ja ma ei saada teile sõnumeid. Ärge saatke mulle ka sõnumeid. Kui sa tahad mulle midagi öelda, pead minuga otse rääkima! Te lapsed ei tea, kuidas enam suhelda, "ütles vanaisa.

 

Tema tütretütar vastas: "Aga vanaisa, sa kaotad nii palju minu elust." ütles vanaisa kalgilt, "ma ei hooli."

 

See vestlus, mille sattusin pealt kuulma, oli minuga päevi. Olen kindel vanaisa hoolis. Ta lihtsalt ei teadnud, kuidas samastuda tütretütrega ja uus tehnoloogia ilmselt hirmutas teada. Tunnistan isegi, et see hirmutab minda ka. Ma ei ole just muutustest vaimustuses aga pean leppima olukorraga: maailm on muutumas minuga või ilma minuta.

 

Kui mu lapsed oli nooremad siis hommikusöögi ajal koos palvetasime ja lugesime piiblit. Nüüd on aga hommikud hoopis teistsugused ja juba ongi nad uksest välja tormanud. Igatsen taga aega, mil meil oli rohkem aega. Eriti igatsen ma kõige tähtsamat - Jumala sõna õpetamist oma lastele. Kui nad olid nooremad, oli neid palju lihtsam õpetada.

 

Vaadates kord oma poega helikiirusel sõnumeid saatmas, tulin ideele. Kas see muudaks midagi, kui ma hakkaks iga päev oma lastele sõnumiga piiblisalme saatma? Kohe leidsin vastuväiteks, et see ei ole muidugi sama kui nad ise igapäevaselt  loevad piiblit. Siis ma mõtlesin vanaisa peale. Tütretütre vastus, et vanaisa jääb selle tõttu nii paljust tema elust ilma, kurvastas mind. Otsustasin, et ma ei taha olla nagu vanaisa.

 

Iga päev piiblisalmi saatmine sõnumiga ei muudaks ju nende elu radikaalselt või ikka muudaks? Huvitav, kui Jeesus elaks tänapäeva ühiskonnas kas ta saadaks sõnumeid?

 

Maapeal olles Jeesus kasutas keelt, millest inimesed said aru, sõltuvalt kus ja mis piirkonnas ta oli. Ta eesmärk ja sõnum ei muutunud, küll aga kasutas ta selleks erinevaid viise. Ta andis oma parima jõudmaks inimesteni. Ta käis jala, ratsutas, sõitis merel ja õpetas kodudes, nõlvadel, bankettidel ja õhtusöögi lauas. Olen kindel, et kui tollal oleks olnud võimalik, siis ta oleks ilmselt ka saatnud sõnumeid.

 

Sellest hetkest, kui ma hakkasin saatma oma lastele piiblisalme sõnumiga, on möödas pea pool aastat. Tavaliselt saan ma vastuseks ”tänud” või lihtsalt ei tulegi vastust aga vahel saan vastuseks nendelt samuti kirjakoha. Saadan neile kõigile täpselt sama sõnumi, et kui võimalus tekib, saame seda koos arutada. Sõnumi saatmine sobib neile, kuna ma räägin nende keelt. Edastatav sõnum ise ei ole muutunud, küll aga kohaletoimetamise viis selle tõhususe tõttu. Mu poeg on isegi jaganud, et vahel saadab ta piiblisalmi oma sõpradele edasi.

 

Sõnumi saatmine ehk sõnumeerimine ei ole minu lemmik viis suhtlemisel aga kui see teenib minu lapsi, siis ma ei saa sellest keelduda. See on üks viis kuidas oma lapsi õpetada.

 

Allikas www.Crosswalk.com - Encouragement for Today 17.11.2010