Neljapäev,24 Mai 2012

Asukoht: Kaev.net

Juuni 2011

Agape Eesti ja Lastemisjon said ühistöö edendamiseks soomlastelt mitmekülgset toetust

Prindi

Agape Eesti ja Lastemisjoni koostöö edendamineAgape Eesti sai kingituseks soome KRS-lt nukuteater Valkovilla auto ja 6 näidendi nukud ning rekvisiidid.

Eesti Lastemisjon on juba eelmisest kevadest peale tegelenud krisliku nukuteatri arendamisega. Nii annab Agape Eesti kõik nukud ja nukuteatri rekvisiidid Lastemisjoni kasutusse.

Edaspidi on plaanis Agape ja Lastemisjoni koostöö laste- ja pereürituste korraldamisel ning muudes võimalikes ühisüritustes (üksteist abistades ja täiendades).

Vaata pilte Valkovilla bussi ja nukuteatri rekvisiitide üleandmisest

Paavst kasutas esmakordselt Twitterit

Prindi

altPaavst Benedictus XVI kasutas eile esmakordselt suhtlusportaali Twitter ja kirjutas sinna sõnumi.

Benedictus XVI teatas sõnumis, et Vatikan sai uue uudistelehekülje, edastab Reuters.

«Kallid sõbrad, lasin käiku uue news.va lehekülje. Täname selle eest Jeesust! Õnnistan ja palvetan. Benedictus XVI,» seisis inglisekeelses sõnumis.

Vatikani esindajate sõnul käis paavst Twitteris tahvelarvuti iPadi abil.

Vatikani uus uudistelehekülg on itaalia- ja inglisekeelne.

Allikas: postimees.ee
Foto: Scanpix

Kirikute nõukogu ei toeta homopartnerluse juriidilist seadustamist

Prindi

altEesti Kirikute Nõukogu teatas 28. juunil oma kirjas justiitsminister Kristen Michalile, et ei toeta homoseksuaalsust ega vastava partnerluse juriidilist seadustamist.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) jälgib tähelepanelikult avalikku diskussiooni ja Eesti Vabariigi justiitsminister Kristen Michalile erinevate institutsioonide poolt tehtud ettepanekuid samasooliste kodanike seksuaalpartnerluse legaliseerimiseks Eesti Vabariigis tunnustatava perekondliku kooseluvormina.

«Tänases Eesti Vabariigis kehtiv seadusandlus annab taolisele kooselule piisavad garantiid ka seltsingu vormis. Tahes-tahtmatult hakkaks perekonnaseaduse ja muude vastavate õigusaktide ümbertegemine varem või hiljem redefineerima abielu mõistet ning lagundama perekonda kui põlvkondade järjepidevuses sündivate ja hoitavate sugulussidemete püsikindlusest lähtuvat elukooslust. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all,» öeldakse avalikus kirjas.

«EKN tunnustab vaid mehe ja naise ühiselul rajanevat perekonda, mis tagab Eesti maa ja rahva jätkusuutlikkuse,» rõhutatakse kirjas.

Allikas: postimees.ee
Foto: Scanpix

Misjoninädal Avispeal

Prindi

Avispea misjoninädal 2011Pühapäeval, 26. juunil aastapäeva pühitsev Avispea Vabakogudus korraldab kohapeal ning Väike-Maarjas ja selle ümbruskonnas misjoninädala. Jumalikke ja inimlikke armastusesõnu ja -tegusid ühendavad sündmused leiavad aset terve nädala vältel 3. juulini.

Eesti EKB Koguduste Liidu Misjonikeskuse ja Avispea koguduse koostöös kokkupandud misjonimeeskonda juhivad Kõrgema Usuteadusliku Seminari tudengid Kerly Simulman ja Stella Polikarpus ning pastor Eerek Preisfreund. Viimase kutsel jutlustab aastapäevateenistusel KUS rektor Margus Kask (29.06. kell 10.30) ning peab avaliku loengu Väike-Maarja rahvamajas EKB liidu president Meego Remmel (30.06. kell 19). Lähema kavaga saab tutvuda vastavate veebilehtede ja Facebooki kaudu:

http://www.ekklesia.ee/avispea/

https://spreadsheets.google.com/spreadsheet/ccc?authkey=CJvm0fUP&hl=en&key=tdS_UgAnCGQknKeQRjQfZjg#gid=0

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000521787898

http://www.facebook.com/pages/Eekbkl-Misjonikeskus/120637794679275

http://www.facebook.com/pages/Elumuutev-usuliikumine/208839045801669

Allikas Eesti EKB Koguduste Liit

Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäeva

Prindi

Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäevaHaljala pühitseb oma 770. aastapäeva.

Haljala ilmub esmakordse mainimisega ajalookaardile 770 aastat tagasi 1241. aasta Taani hindamisraamatus.

Haljala Mauritiuse kirikus 25. juunil kl 11 pidulikul jumalateenistusel jutlustab EELK peapiiskop Andres Põder, kaasa teenib Viru praostkonna abipraost Tauno Toompuu.

Alguses oli puukirik

Haljalas ehitati puukirik tõenäoliselt juba 13. sajandil, kuid kivikirik rajati sinna hiljem, arvatavalt 14. sajandi lõpus. Kirikuküla Halelä oli algselt kiriku omandus, millele lisaks kinkis Liivimaa ordumeister Freitag von Loringhoven 1485. aastal tüki maad. Kirikut on mitmel korral ümber ehitatud ja sõdades rüüstatud, kuid alati on sõja ajal varju- ja pelgupaika pakkunud võimsad müürid uuesti parandatud ja kirik rahvale avatud.

Kirik keset küla

„Otsekui ratas ümber rummu, tiirleb inimelu ümber ideaalide, püsiväärtuste ja pühaduste. Eestimaal on kirik sajandeid olnud keset küla ja kihelkonda, kogukonda. Kihelkond on tähendanud ühe maakiriku tegevuspiirkonda, kirikuringkonda. Küla, kuhu ehitati kirik, sai kihelkonnakeskuseks, kogudusse kuulus kõigi ümbruskonna külade rahvas,“ toonitab peapiiskop Andres Põder.

Kultuurilooline tähtsus

Haljala koguduse ajalugu kinnitab peapiiskopi sõnul kiriku kultuuriloolist tähtsust. Peapiiskop Andres Põder toob näitena Haljala pastori Martin Zareniuse 1658. aastal pärandatud raamatukogu, mis sai oluliseks toeks Eesti esimesele avalikule, nimelt Oleviste raamatukogule. 1687.aastal asutatud Haljala kool on kogu Virumaa vanim.

Arho Tuhkru
e-post: Arho.Tuhkru@eelk.ee
tel 5281943

Allikas EELK

Tartus tähistati koguduste rajamist

Prindi

Koguduste rajamise tähistamine Tartus - Salemi, 3D, Risttee ühisteenistus19. juunil tähistati Tartu Salemi kirikus 92 aastat tagasi rajatud koguduse aastapäeva. Emakogudus oli sünnipäevale kutsunud viimastel aastatel rajatud Risttee ja 3D koguduse liikmed, samuti külalised Texase sõpruskogudusest Bryanist, kellega koostöös rajatakse ülikoolilinna ka inglisekeelset kogudust, rääkimata ajaloolises Salemi palvemajas Võru tänaval tegutsevast venekeelsest osakonnast. Ühise jumalateenistuse järel võõrustati kokkutulnud rahvast kirikuõuel pakutud lõunasöögiga. Pärastlõunal jätkati koguduste rajamise kogemust lahtimõtestanud aruteluringi ning inglisekeelse jumalateenistusega, kus lisaks texaslastele osales välismaiseid tartlasi nii Euroopa kui ka Ameerika ja Aasia riikidest.

Tartu Salemi baptistikoguduse aastapäevateenistus

Aastapäevateenistusel tervitanud texaslane Ralph Girlinghouse tõdes, et viimase 19 aasta vältel sõprussuhteid arendanud kogudused täidavad ühtsama Jumala-riiklikku missiooni. 3D koguduse ülistusansambel tutvustas emakogudusele kaasaegsema muusikaga harjunud tütarkoguduse ühislaule. Pastor Jakob Remmel andis ülevaate 2010. aasta septembris alustanud 3D koguduse arenguloost. 2006. aasta oktoobris rajatud Risttee koguduse poolt tervitas Daniel Viinalass. Päevateemalise jutluse pidas vanempastor Meego Remmel, kuna jumalateenistust juhatanud pastor Toivo Pilli kutsus inimesi tegema palves pühendumisotsust ja uut sammu koguduse Issanda missioonist kantud tulevikuellu.

Kirikuesisel eestlaste ja ameeriklaste koostöös pakutud välilõunal osalesid teiste aastapäevakülaliste seas ka Eesti EKB Koguduste Liidu sõprusliidu Converge Worldwide esindajana hommikusel teenistusel Tartu Kolgata kogudust teeninud Biola Ülikooli psühholoogiaprofessor Keith Edwards ja tema abikaasa Ginnie Whittier Area Community kogudusest Los Angelesest Californias.

Koguduste rajamise paneeldiskussioon

Koguduste rajamisest nii ema- kui tütarkoguduste vaatekohalt paneeldiskussioonis mõtteid vahetanud Salemi, Risttee ja 3D koguduse juhid tõdesid, et uute koguduste sünd peaks kujunema 21. sajandi algul samavõrra loomulikuks ja üleloomulikuks sündmuseks, nagu see oli 20. sajandi algul. Jumala abil loodetakse ühises vendluses veel nii mõnegi koguduse sünnile kaasa aidata. Esimesi neist võib olla juba algatatud inglisekeelne Tartu International Fellowship.

Misjonärina tänavu Eestisse elama asunud Greg ja Dee Jones annavad oma parima, et heade mõtete linnas igapäevaseks suhtlemiseks inglise keelt kasutavad välismaalased leiaksid osaduse ja kristliku rõõmusõnumi neilegi arusaadavas keeles.

Allikas Eesti EKB Koguduste Liit

Flammo uus album täis tulist rokki

Prindi

Flammo CD - uus plaat täis tulist rokkiMai lõpus ilmus Flammol värske album, mis sisaldab 11 lugu. Nende seas ka 2008. aasta parimaks Eesti gospellooks hinnatud "Teretulemast!"

Flammo on algselt Lääne-Nigula kogudusest pärit bänd, mis oma raudsete trummirütmide ja kitarririffide kaudu jutustab veelgi raudsemat sõnumit Lootusest. Tänaseks 4 aastat tegutsenud ansamblisse kuuluvad vennad Samuel, Joel ja Daniel Reinaru ning sõber Tõnis Teras. Flammo mängitavat rokki iseloomustavad karmidele kitarrihelidele vastanduvad kõrgustesse küündivad mitmehäälsed refräänid.

Plaat sisaldab lugusid:

1. Alguses
2. Out of Luck
3. Break Through
4. Teretulemast
5. Anguished Mind
6. 6. käik
7. You
8. Hold On to Me
9. Mina
10. Brother’s Keeper
11. Be My Brother

Lisainfot Flammo tegemiste kohta vaata:

www.cruxmedia.ee/flammo
www.facebook.com/flammomusic

Vene kirikutegelane kutsub kristlasi ja moslemeid ebamoraalsusele vastu astuma

Prindi

Metropoliit Illarion kutsus Egiptuse Al-Azhar ülikoolis islamimaad astuma vastu ebamoraalsuseleVene õigeusu kiriku välissuhete juht Volokolamski metropoliit Illarion kutsus islamimaailma suurimas ülikoolis peetud kõnes kristlasi ja moslemeid üheskoos vastu astuma maailmas esinevale ebamoraalsusele.

Kohustus Taevast

„Taevas kohustab meid elama rahus ja vastastikuses lugupidamises ning vastu seisma ebamoraalsele kurjusele. Vastakem ühiselt moodsa maailma väljakutsetele, kaitskem oma õigust elada traditsioonilise moraali järgi,“ kõneles metropoliit Illarion Egiptuses Al-Azhari ülikoolis.

Inimõigustega manipuleerimine

Kõrge kirikutegelane kritiseeris oma kõnes inimõigustega manipuleerimist, märkides, et inimese vabadusega õigustatakse usuliste tunnete ning ühiskondlikke ja perekondlikke suhteid reguleerivate moraalinormide riivamist. Illarion viitas Taani ja mitmete teiste lääneriikide ajakirjanduses avaldatud karikatuuridele, millega pilgati islamiusu rajajat Muhamedi.

Metropoliit Illarion osutas ka traditsiooniliste pereväärtuste revideerimisele ning seksuaalsete perverssuste, abielurikkumise ja samasooliste kooselu avalikule kultiveerimisele. Tema hinnangul on tänapäeva peamisi probleeme see, et „viimastel aastakümnetel on tekkinud üha rohkem inimesi, kes kipuvad võltsima iidseid käske ja sütitavad uskudevahelisi sõdu, et rahuldada omaenda uhkust.“

Uskudevaheline dialoog

Uskudevahelisel dialoogil peatudes tsiteeris metropoliit Illarion Uut Testamenti ja Koraani, rõhutades, et kristlased ja moslemid peavad üksteisega rahus elama. Vene kiriku esindaja avaldas kahetsust kristlike sektide pärast, kes enda reklaamimise huvides provotseerivad inimesi, viidates Florida pastorile, kes põletas hiljaaegu koraani. Metropoliit märkis, et taolisi inimesi leidub ka moslemite seas.

Allikas Meie Kirik

Türgi parlamendis taas üks kristlane

Prindi

Türgi parlamendis taas üks kristlaneÜle poole sajandi on Türgis taas üks kristlasest parlamendisaadik, süüria-ortodoksi kirikusse kuuluv advokaat Erol Dora, kes sai sõltumatu kandidaadina kurdide erakonna Rahu ja Demokraatia (BDP) otsemandaadi Mardini provintsis. Kristlastest kandidaate oli ka teiste parteide nimekirjades.

12. juunil toimunud Türgi parlamendivalimised võitis valitsev islamistlike juurtega Õigluse ja Arengu Partei (AKP), kellel on 550-kohalises parlamendis 326 kohta.

Aramea keelt kõnelevaid süüria kristlasi on 74 miljoni elanikuga Türgis umbes 13 000.

Allikas Meie Kirik

Ortodoksid on häiritud liberaalsetest arengutest luterluses

Prindi

Ortodoksid on häiritud liberaalsetest arengutest luterluses31. maist kuni 7. juunini toimus Wittenbergis luterlaste-ortodokside rahvusvahelise ühiskomisjoni järjekordne koosolek, millega tähistati ühtlasi kolmekümne aasta möödumist komisjoni moodustamisest ja dialoogi algusest, vahendab portaal Baznica.info.

Kohtumise käigus väljendasid õigeusu kirikute esindajad muret teatud arengute pärast mõnedes luterlikes kirikutes, pidades silmas homosuhete õnnistamist ja taolisi suhteid praktiseerivate isikute lubamist pastori- ja piiskopiametisse. Samuti häirib õigeusu kirikute esindajaid kasvav heakskiit naiste ordineerimisele luterlikes kirikutes. Leiti, et neid küsimusi tuleb käsitleda edasistel kohtumistel.

Luterlaste ja ortodokside ühiskomisjon kohtus esimest korda 1981. aastal Soomes, kõrgetasemelised visiidid oikumeenilise patriarhaadi ja Luterliku Maailmaliidu vahel algasid juba 1967. aastal. Ühiskomisjon on käsitlenud teemasid nagu ilmutus, pühakirja kaanon, kiriku autoriteet ja sakramendid.

Allikas Meie Kirik

1/4