Iganenud müüt - Linux ei sobi töölauaks!

Linux
Tüpograafia

Ikka kuulen siin või seal uudisteportaalides imelikke hüüdeid, et Linux ei sobi töölauaks ehk tavainimese tavakasutusega arvutisüsteemiks. Jääb küsimus, et kas keegi neist on ka kasutanud pikemalt aega linuxilaadset süsteemi või on kuskil mingi väikese takistuse otsa takerdunud ja kohe järeldused teinud. Minu soovitus on mitte juhinduda taolistest artiklitest ega kommentaaridest vaid ikka ise järgi proovima - võite üllatuda, et see linuxiasi töötab väga hästi!

Mingil viisil kasutame me kõik linuxil põhinevaid süsteeme oma igapäeva elus! Järgnevalt mõned näited... Umbes 100 000 Eesti leibkonda vaatavad Elioni digiTV-d, kõigi nende digiboksides jookseb Linux. Umbes pooltel neist on uus LCD-telekas, millest umbes kolmandik (~15 000) on Samsungi tooted, milles samuti jookseb Linux. Kui sul on kodus juba Bluray või muu multimeediapleier, siis väga suure tõenäosusega töötab ka see Linuxil. Vähemalt pooled eestlased külastavad iga päev delfi.ee, postimees.ee või epl.ee uudistesaite, mis kõik jooksevad Linuxil. Umbes 6000-10 000 eestlast kasutavad juba Android opsüsteemiga nutitelefone, mis samuti jooksevad Linuxil. Kui politseipatrull teid kinni peab ja teatab, et teil on kindlustus või ülevaatus puudu või ületasite kiirust, siis on ka selle põhjuseks politseinike pardakompuutrites töötav Linux. Isegi kui oled Maci/iPhone'i/iPodi/iPadi kasutaja, siis umbes 2/3 Maci opsüsteemist on Linuxitega ühine ja pärit opensource projektidest. Nii et reaalsus on, et umbes 2/3 eestimaalastest kasutab igapäevaselt kuidagimoodi Linuxit, seda tegelikult aimamata.

Küsida võib nüüd selle loetelu peale, et need ei ole ju tavalised koduarvutid vaid teenindavad süsteemid va mac arvutid ja lapakad.. Tõin selle loetelu, et ilmestada, kui palju tegelikult linuxisüsteem aitab meil igapäeva elus kaasa ning üsna palju multimeedia edastuses. Tihti öeldakse ju, et linux sobib ainult kontorisse ja serverisse aga see loetelu näitab midagi muud!

Minu kogemus on järgnev. Installisin oma vanematele ja õele 5aastat tagasi linuxi, siiani probleemideta.. vahel teen üle kahe-kolme versiooni süsteemi upgrade ja vahel, kui viitsin, siis ka update.. enne seda oli koguaeg üks viiruste ja spyware jama.. nüüd elu rahulik, kõik toimib ja keegi ei kurda.

Selgituseks:

  1. Upgrade on versiooniuuendus, nagu näiteks windows vista uuendamine windows 7ks. Fedora Linuxil tuleb iga poolaasta tagant uus versioon, minu teada on samuti Ubuntul. Linux toetab kiiremini uuemat riistvara ilma lisaprogrammideta, Windowsil peab enamasti taga ajama uusi "driver"-eid.
  2. Update on väiksemad uuendused ja programmiparandused. Windowsi puhul on selleks näiteks Windows update.


Kogu meie pere(ema, isa, õde ja naine) kasutab Fedora Linuxit, tavalise kodutöölauana.. Ma ei saa aru sellest jutust, et linux ei kõlba töölauaks - miks? See on ju palju lihtsam ja vähem närvesöövam kui Windows! Enamasti ei ole vaja mingeid draivereid installida, sest kõik tuleb kohe installides kaasa.. Programmid on ka kohe kaasas... Add/Remove või mõne muu graafilise tarkvarahalduriga saab kõike vajalikku lisada. Vanematel muidugi ei olegi midagi vaja lisada, neil on vaja ainult netti, uudiseid-youtube-panka ja e-maili ning nemad ei saa aru sellest, et mis windows ja mis linux - nemad lihtsalt kasutavad.. Õde on vahel tahtnud mingeid Windowsi mänge installida, mis ei ole mõeldud Linuxile aga enamus on ikkagi neist tööle saadud, kas siis wine või siis cedega-ga. Tõsi, Windowsi mängude käimasaamiseks peab natuke oskust olema, sest need mängud ei ole mõeldud Linuxile.. AGA Linuxil on endal palju toredaid mänge, mida installida graafilise tarkvaralisamiseliidese kaudu.

Lisan veel ühe kogemuse sõbraga. Telefoniteel ütlesin sõbrale, kes ei ole it spets ega midagi, et tõmmaku Linuxi iso-fail fedoraproject.org'ist ja kõrvetagu plaadikirjutamisprogrammiga kirjutatõmmis plaadile funktsiooniga ning installigu plaadilt arvutisse arvuti alglaadimisel nagu windowsi ja lastes kõik olla vaikimisi seaded. Saatsin talle meili peale, millised tarkvara kogumite serveri lingid ta peaks lisama endale tarkvarahaldurisse ja kogu lugu! Tavaline windowsi-mees sai linuxi paigaldamisega hakkama... ei ole selles mingit erikeemiat tänapäeval.

See, et Linux ei kõlba töölauaks on läbikukkunud müüt! Ammu juba... kusjuures 80% juhtudel installin Linuxit lapakatesse..

Mina kasutan nii koduseks kui töiseks töölauaks Linuxit umbes 7 aastat(enne seda mõned aastat lihtsalt katsetasin). Windowsit mul paralleelselt kõrval ei ole, sest pole vaja! Ma ei ole programmeerija ega mingi superhüper süsteemiadmin.. Olen tavaline kasutaja, olen vahel laisk eriti enda arvuti korrashoidmises ning Linux on piisavalt töökindel, et rahulikult oma arvutiasju ajada ilma, et peaks mingite viiruste ja spyware ja draiverite tagaajamisega tegelema.

Head Linuxeerumist! :)

Mõned lingid:

BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS