Jeesuse tähendamissõnades sisalduvate võrdumite üle on juureldud sajandeid ning ikka ja jälle leiavad inimesed sealt nii endale kui teistele häid pärle.

Sirvisin minagi täna hommikul Piiblit ja peale mõningast siit-sealt lugemist peatusin kuningliku pulmapeo tähendamissõna juures.

Kutsutute põrumine

Jeesus rääkis loo ühest kuningast, kes saatis sõnumi kutsutuile, et nad tuleks pulmapeole. Kuid kutstud ei tahtnud tulla. Lõpplahendusena loobub kuningas kutsututest ja laseb oma alluvatel kutsuta pulma keda iganes nad leiavad. Ja nad leiavadki ning pulmakoda sai täis pidulisi, nii halbu kui häid.

Kuninglik pulmapidu

Kuninglik pulmapidu võis alata ning ka kuningas astus rahva sekka aga oma üllatuseks nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Kuningas küsis talt: "Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?" Aga see ei saanud sõnagi suust, mille peale lasi kuningas ta siduda ja välja pimedusse visata.

Oma loo lõpetuseks ütleb Jeesus: "Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud!"

Meid hinnatakse ja valitakse riiete järgi

Ma usun, et küsimus ei ole selles, kas me kanname Armani't või Gucci't, sest Jeesust ei ole kunagi huvitanud, kui hästi sa väliselt riides oled.

Enne kuningliku pulmapeo tähendamissõna on Jeeusel juttu variseridega, keda ta nende silmakirjalikkuse pärast tähendamissõnadega põrmustab. Seega ma usun, et Jeesus illustreerib "rõivasteks" midagi muud. Näiteks ülekohtuteod, silmakirjalikkuse ja igasuguse patu aga ka abivalmiduse, head teod ja puhta usu.

Mõtlesin siis selle peale, et ma võin olla kutsutud - ja olengi! - aga ma pean päev-päevalt nägema vaeva, et pulmapeol võiksin kanda heade tegude, armastuse ja puhta usu pulmarõivaid.

***

Tähendamissõna kuninglikust pulmapeost (Matteuse evangeelium 22 peatükk, salmid 1 - 14)

Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema: "Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.

Taas ta läkitas teisi sulaseid: "Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!" Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära. Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. Siis ta ütles oma sulastele: "Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes
leiate!"

Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi. Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Ja ta ütles talle: "Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?" Aga see ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijatele: "Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!" Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud."

Kui ma keskkoolis käisin, siis õpetati mulle, et õigustega kaasneb alati vastutus. Aeg muutub ja tänapäeval kuuleme palju õigustest. Meil on isegi eri liiki õiguslased välja kujunenud, nagu näiteks inimõiguslased, naisõiguslased, homoõiguslased, vähemusõiguslased ja rahvusõiguslased.

ado.slave('adoceandelfieeroonhjgfab', {myMaster: 'Bxf3C_rC18iPH6XwXtAzs7A_ggAfhh37ZnnwGmMcdXP.c7' });

Roomakatoliku kiriku New Yorgi peapiiskop Timothy Dolan väljendas kartust, et pärast homoabielude legaliseerimist osariigis hakatakse taga kiusama kirikuid ja kristlasi, kes peavad abielu ühe mehe ja ühe naise vaheliseks liiduks. Kirikujuhi sõnul ei ole tegelikuks probleemiks homofoobia, vaid teofoobia.

Ebaõnnestunud homoabielude vastupanu aktsioon

Peapiiskop Dolan tänas miljoneid inimesi, kes osutasid vapralt vastupanu „homoabielude“ ebaõnnestunud sotsiaalsele eksperimendile, kuid tunnistas allajäämist: „Meid on veriseks löödud ja muhklikuks pekstud ning, jah, praegusel hetkel oleme kaotanud. Aga me oleme sellega harjunud. Nagu ka Kiriku Asutaja.“

Sallivuse ristisõdijad usuinimeste ründel

„Me tõesti muretseme selle usuvabaduse pärast. Juhtkirjades juba kutsutaksegi kõrvaldama usuvabaduse garantiisid ning [„sallivuse“] ristisõdijad nõuavad, et usuinimesi sunnitaks nõustuma selle uue [abielu] definitsiooniga,“ kirjutas peapiiskop Dolan piiskopkonna veebilehel ilmunud artiklis.

„Kui teiste osariikide ja maade, kus see [homopartnerlus või -abielud] on juba seadustatud, kogemus midagi näitab, siis kirikuid ja usklikke hakatakse peagi taga kiusama, ähvardama ja kohtusse tirima nende veendumuse pärast, et abielu on ühe mehe ja ühe naise kestev [liit], et lapsi ilmale tuua.“

„Tõelised sallimatuse jõud on langetanud maskid. [---] Nagu üks lugupeetud kolumnist on märkinud, tõeline probleem ei ole homofoobia, vaid teofoobia – Jumala, usu, religiooni ja Kiriku vihkamine mõnede poolt…“

Vabariiklaste juhitud New Yorgi senat võttis homoabielusid lubava „Abielu võrdsuse akti“ vastu 24. juunil 33 poolt- ja 29 vastuhäälega.

Loe peapiiskop Dolani kirjutist

Allikas Meie Kirik

"Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse." Rm.8,16-17

Pärijad

Oleme Jumala lapsed!!! Jumala pärijad ja Kristuse, Jumala Poja, kaaspärijad! Aga mis on pärimine? See on see, kui me saame omale midagi, mille eest me ei ole ise vaeva näinud. Keegi teine on vaeva näinud. Keegi teine on kogunud. Meie õnne aluseks on see, et me oleme pärandaja sugulased, lähisugulased. See annabki meile pärimisõiguse.

NB! Ühes hommikupalves oli lugu mehest, kelle onu jättis talle pärida 75000 £. Õnnemees! 5 päeva hiljem lahkus tädi ja jättis talle 50000 £… Nädal hiljem istus mees mornilt kirikus ja pastori küsimuse peale ohkab mees ja ütleb: aga sellel nädalal ei surnud keegi… Nali naljaks, aga millise pärandi on Jeesus meile jätnud? Seda ei saa üldse numbrites väljendada, sest see on lõputu väärtus – igavene elu Jumala riigis, sest ainult Tema on uks, mis meid sinna viib. Ainult tänu Tema kannatustele ristil on meil osaks andestus ja pärimisõigus. Sest me oleme oma südame Jeesusele avanud ja ennast üle andnud Temale.

Kannatamine pärimise nimel?

Kuid Jumala pärimisel on aga üks tingimus: kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.

Ma usun, et saama oleme kõik valmis. Oleme enesearmastajad inimesed. Aga kas me oleme ka valmis päranduse nimel kannatama? Oma mugavuse tsoonist välja tulema. Vaatamata aja keerukusele või pilgetele või naerule, mille all tuleb meil kannatada, jääme ikka Kristuse poolele. Tema tunnistajateks ja Tema kannatuste osalisteks. Alles siis meid kirgastatakse ja austatakse kui Kristuse kaaspärijaid. Oled sa selleks valmis? Kui soovid olla Jumala laps, siis pead selleks valmis olema. Vali - kas oma mugavus? Või Kristusele pühendatud elu?

NB! Tim Miller on kirjutanud ühe tähelepanuväärse loo oma kogemusest: Tema üheksa aastane tütar Jennifer ootas kannatamatult perepuhkust. Kuid siis jäi ta haigeks ja kauaoodatud Meremaailm asendus terve öö kestvate uuringute ning analüüside andmisega haiglas. Hommiku lähenedes ütles arst ta kurnatud tütrekesele, et on tarvis teha veel üks analüüs, seljaüdi proov. Nad ütlesid, et protseduur on valus. Siis küsis arst isalt, et kas ta kavatseb juures viibida. Isa noogutas, teades, et ei saa jätta Jenniferi selle katsumuse ajaks üksi. Arst palus Jenniferil riided seljast võtta. Jennifer vaatas isale lapselikult häbenedes otsa justkui selleks, et küsida, kas seda ikka sobib teha. Nad seadsid ta kiharad väiksesse krunni. Isa surus oma näo tema näo vastu ja kallistas teda. Jennifer karjatas, kui nõel sisse torgati. Kõrvetava valu kasvades kordas ta nuuksudes: Issi, issi, issi..., ta hääl muutus iga sõnaga aina tungivamaks, justkui oleks ta öelnud: Oh, issi, palun, kas sa ei saa midagi teha? Isa pisarad segunesid lapse omadega. Ta süda murdus ja ta tundsin iiveldust. Kuid kuna isa armastas teda, lasi ta lapsel minna läbi elu kõige suuremast kannatusest. Seljaüdi võtmise käigus läksid isa mõtted ristile. Missugusest kirjeldamatust valust pidid nii Poeg kui Isa läbi minema ja tegid seda meie pärast. Kuid tänu Kristuse ristisurmale on meil lepitus. See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud... Meil on uuestisünd. Meid on uuesti sünnitatud kadumatust seemnest... (1Pt 1:23). Ning kõige tipuks on meil ülestõusmine. "…igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles." (Jh 6:40).

Kristuse kaaspärijad

Tänu Jumalale risti eest! Tänu jumaliku kannatuse eest, mis avas meile igaviku ukse ja tegi meist Jumala Poja kaaspärijad!

"Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse."

Kui meie kannatame, kannatab Taevane Isa koos meiega. Kui meie nutame, segunevad Tema pisarad meie omadega. Kuid meie peame valudest ja katsumustest läbi minema. Seda meie kaasinimeste pääste nimel. Jumalal ei ole muud plaani tänapäeva inimeste päästmiseks kui meie: Teie olete maailma sool…Teie olete maailma valgus… Kas sa oled selleks valmis? See küsimus on täna Kristuse ohvri valguses. Pärida tahame? Aga kas oleme ka valmis kannatama? Vastasel puhul on karm tõde – unusta ka pärimine! Just sina oled Jumala plaan tänases maailmas. Ära seda mitte kunagi unusta. Aamen.

Allikas Ridala kogudus, Aare Tamm'e jutlus.