Kui muuhulgas homopartnerlust lubav kooseluseadus vastu võetud saab, viib see lähiaastatel abielu mõiste ümberdefineerimiseni ja samasoolistele lapsendamisõiguse andmiseni, ennustab Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar Postimehe arvamusportaalis.

Mida te arvate Michali kooselu seadustamise ideest tervikuna? Mis on pakutud ettepanekute paketis kõige kiiduväärsem, mis aga paneb enim muretsema?
Ma arvan, et Michalil ja justiitsministeeriumil pole eriti valikuid. Õiguskantsleri märgukiri paneb neile kohustuse küsimusega tegeleda. Laiemalt on selle taga Euroopa Liidu ja homoringkondade surve.
Kõige kiiduväärsem on, et kontseptsiooniga ei muudeta abielu põhimõtteid. Kõige murettekitavam on, et püütakse läbi suruda seadust, mis on oma olemuselt paljudele moraalselt vastuvõetamatu. Mina ei saa aru, kuidas toetab see seadusemuudatus meie põhiseaduslikku aadet – rahvuse püsimist läbi aegade.
Kas abielu kõrval tuleks seadustada ka kooselu, arvestades muuhulgas selle de facto suurt populaarsust? Miks?
Abielu kõrval on väga mitmeid kooselu vorme. Näiteks Grüned leiavad mõnel pool, et tuleks legaliseerida seksuaalsuhted lähisugulaste vahel. Tekivad esimesed mitmikkooselu registreerimised. Olen lugenud argumentatsioone, et kokkuleppel võiks ka pedofiilia olla aktsepteeritav.
Inimeste surve piiride avardamisele ja hävitamisele tundub olevat lausa piirideta. Seadusandlus võiks lähtuda ideaalidest, mitte inimeste eluviiside õigustamisest.
Kui rääkida homopartnerlusest, siis kas Michali pakutu võib olla mõistlik kompromiss kahe suundumuse – konservatiivse ja liberaalse – vahel, mille võiks ka ellu viia?
Konfliktiteoreetiliselt on kompromiss sageli ainus võimalus edasiliikumiseks. Kompromissi häda on, et see ei rahulda tegelikult kedagi. On asju, millega ei kaubelda – nagu näiteks loodusseaduste kehtimine ja püsiväärtused.
Kui reaalseks peate, et kava umbes taolisel kujul ka seaduseks saab ja sealjuures näiteks kirikuringkondade toetuse leiab?
Põhjamaade kogemuse põhjal võime öelda, et kui see saab seaduseks, siis lähiaastatel viib see abielu mõiste ümberdefineerimiseni ja samasoolistele lapsendamisõiguse andmiseni.
Mina olen mures mõrade pärast Eesti põhiseaduse autoriteedis ja riigi usaldusväärsuses. Seadusemuudatuse moraalsed alused on suurele osale Eesti rahvast (väidetavalt kõrgema võimu kandjale) vastuvõetamatud. Pinged, lõhed ja ükskõiksus ühiskonnas kasvavad. Milleni see konkreetselt viib, ei tea täna keegi. Kuigi ajaloost saab mõndagi õppida.
Mis kirikuringkondi puudutab, siis homoküsimus lõhestab kirikuid üle maailma. Ei maksa levitada väärarvamust, et ainult kirikud on kõnealuste seadusmuudatuste vastu. Kirik on lihtsalt üks väheseid, kes häält julgeb teha. Mina olen lootusrikas.

Allikas: postimees.ee

29.07. 2012 kell 10.00 ja kell 12.00 esines Josh McDowell Oleviste kirikus sõnavõtuga „Piibel: fakt või väljamõeldis?". Kas 2000 aastat tagasi kirjutatu on Tõde?"

Sõnavõtu videosalvestus:

Tekst ja video: Urmas Roos.

Jeesus Kristus jättis oma järgijatele ülesande: „Minge ja tehke jüngriteks kõik rahvad.“ (Mt 28:19) Tundub olevat lihtne läkitus, aga kas see igapäevaelus ikka on nii? Mäletad veel hetke, mil esimest korda tunnistasid oma klassikaaslastele või sõpradele, et oled kristlane? Millal Sa viimati palvetasid sõpradega koos?

Igaühe tee Jumalani on erisugune. Kristlastena oleme kõik verstapostid sellel teel ja igaühel ehk polegi veel olnud võimalust sõpradega koos palvetada. Tunnistagem, et vajame kannustust, et evangeeliumi iga päev tõeliselt ja järeleandmatult välja elada. Kuid ole julgustatud, sest juba 24.-29.7.2012 on kõigil 13-25aastastel noortel (+noortejuhtidel) võimalus võtta osa rahvusvahelisest misjonimeelsest noortekonverentsist SHINE. 

Mälestusi misjonimeelsest laagrist

Noored Helina Tamm Tallinna Kalju baptistikogudusest ja Gaspar Bibikov Tallinna Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudusest osalesid 3,5 aastat tagasi Saaremaal toimunud aastavahetuse misjonilaagris „Julge särada!“. Gasparil on "Julge särada!" misjonilaagrist kaks tugevat mälestust: esiteks sai noormees seal Jumalalt kutse tööks evangeeliumipõllul ning teine mälestus on seotud tema parima sõbra Jürgen Lahesaluga. „Jürgeni muutust nägin ma kõige rohkem. Alguses oli ta selline vaikne ja ei paistnud eriti silma, aga laagri lõpus ta juba kibeles lavale inimestele rääkima seda head, mida Jumal tema elus teinud on,“ meenutab Gaspar.  

Laagri jooksul sütitas Jeesus Jürgen Lahesalu armastuse ja julgusega

Ka Helina nägi „Julge särada!“ misjonilaagris, kuidas inimeste elud reaalselt muutusid. „Kõige imelisem ja südamelähedasem muutus toimus minu väga-väga hea sõbra Jürgen Lahesaluga, kes oli mulle justkui vanema venna eest,“ jutustab Helina. „Kui laagrisse läksime, oli Jürgen see vaikne, tagasihoidlik, kuid väga tark ja siira südamega noormees ja mina 14aastane, energiline ning pidevalt millegagi tegelev tüdruk. Laagri käigus muutus Jürgeni käitumine väga palju. Vaikne ja tagasihoidlik noormees, keda me enne teadsime, muutus lühikese laagriaja jooksul kristlaseks, kes oleks tahtnud ühe päevaga tervele maailmale Jumala Sõna kuulutada ja inimesi evangeliseerida. Toona pidi Jürgen siiski kõigest Kuressaare linnaga piirduma. Jumala rõõm ja sära, mis temast ülevoolavalt välja kiirgasid, olid nii võrratud ja nakkavad. See muutus ei lõppenud laagriga. Kui laager läbi sai, tahtis Jürgen hakata läbi käima Eestimaa erinevaid väiksemaid kogudusi, et noortele evangeeliumi jagada. Samuti kohtusime laagris teiste koguduste noortega ja juba mõne aja pärast oli kavas korraldada kolme koguduse ühine noortelaager. Siiski oli Jumalal teine plaan: Jürgen sai vaid vähestes kohtades rääkimas käia ning kolme koguduse ühislaagrisse Jürgen ei jõudnudki, kuna temaga juhtus traagiline autoõnnetus ja Jumal otsustas ta enda juurde võtta. Aga tema sära ja tahe tõesti maailma muuta ning inimestele kuulutada ei unune kunagi!"

Evangeliseerimisest  

Misjonilaagri jooksul kogesid Helina ja Gaspar ka seda, kuidas inimesteni evangeeliumi viia. „Kuna õhkkond oli meeletult hea, siis põhimõtteliselt võis minna suvalise laagrisolija juurde rääkima – kõik olid avatud ning vastasid sõbralikult,“ mäletab Gaspar. „See juba näitab, kuidas Jumal laagris inimeste südameid avas. Inimesteni jõudmiseks kasutasime erinevaid meetodeid. Kui meie grupp läks näiteks vanadekodusse, siis samal ajal saadeti mind ja Jürgenit Kuressaare noortemajja. Seal käivad linna noored piljardit mängimas ja niisama tšillimas. Üritasime kasutada kõikide tugevamaid külgi. Siis sõitsime kambaga linnast välja väiksematesse küladesse ja veetsime seal inimestega aega. Mõned päevad panime kesklinna telgi püsti. Jagasime seal teed ja saiakesi ning lihtsalt suhtlesime inimestega ja üritasime avatud olla.“ Helinal on meeles, kuidas linnarahvast üllataski kõige enam püstipandud telk, kus jagati tasuta sõõrikuid ja teed. „Minult tuldi kohe küsima, mis on juhtunud, sest tasuta ei saa siin ilmas ju küll enam midagi! Kui rääkisime, mis laager see on, ning kutsusime neid kirikusse kontsertidele ja üritustele, olid nad selles osas väga positiivselt meelestatud. Meie tegevus seal laagris oli tõesti väga siiras ja Kuressaare inimeste suhtes avatud.“

Koos midagi teha ja korda saata ei ole ainult lõbus, vaid millegi üheskoos ja ühise eesmärgi nimel tegutsemine võib Sind ennastki imestama panna. Ära alahinda seda, milleks oled võimeline, kui Sinu taga on teiste palved ning ühine eesmärk. Vaata end läbi kõikvõimsa Jumala silmade, sest Temas ei ole miski võimatu.

Lõpetuseks julgustab Gaspar, et kui Sul on võimalik osaleda SHINE´i konverentsil, siis tee seda kindlasti: „Kui tahad leida oma kutse Jumalas, jõuda Jumalale lähemale, kogeda isiklikult Püha Vaimu ligiolu, kuulda Jumala häält ja näha Tema imetegusid ning kui soovid meeletult palju ägedaid uusi tutvusi, siis misjonimeelne noortekonverents on just Sinu jaoks!“  

Tule ja saa sütitatud, säramaks välja Jumala armastust!

Lisainfo www.shine.ee 

Tekst Viktoria Titova, Foto Kaev.net

Eelolev suvi annab erakordse võimaluse Eestimaa kristlastele tulla oma rahva keskele ja näidata Kristust, kes on meie elu keskmes. See on erakordne võimalus – kui tagasi vaadata meie viimasele kahele aastakümnele, siis pigem on ikka teised kirikud ja kogudused aidanud nii meie kristlasi kui Eesti inimesi üldiselt – küll majandusabiga, küll teabe ja oskustega ja nemad on ka aktiivselt Jumala Sõna kuulutanud.