Kümme käsku ei päästa kedagi!

Usk on ülem kui Seaduse järgimine

Enne seda on Paulus Galaatia kirjas tõstnud kõrgele usu, Aabrahami-laadse usu: Aabraham elas ja tegutses 430 aastat enne seda kui Moosese kaudu anti Seadus. Ometi sai juba Aabraham õigeks – usust.

Aabrahami usk oli midagi, mis läbis kogu tema elu. See ei olnud ainult midagi, mida ta oleks öelnud; või midagi, mida ta oleks tundnud; või midagi, mille üle tal oleks meeldinud mõtiskleda; see ei olnud isegi midagi, mille kohta tal olid teatud uskumused.

Aabrahami jaoks oli usk kogu elu: Jumal andis talle tõotused ja ta asus nende põhjal teele tõotatud maale – ta tegutses, ilma et tal oleks olnud midagi peale Jumala sõna tõotuse. Ta ei elanud enam mitte iseendale, vaid Jumalale. Paulus kutsub meid olema Aabrahami lapsed: uskuma nii, nagu uskus Aabraham: „Nõnda siis õnnistatakse neid, kes on Aabrahamist, koos uskliku Aabrahamiga“ (3:9).

Seevastu nende suhtes, kes loodavad päästetud saada Moosese Seadusele tuginedes, on Paulus väga kriitiline.

• „Seaduse kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees“ (s 11).

• „Need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all“ (s 10).

• „Seadus ei ole usust“ (s 12)

• „Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud“ (s 13).

Miks peaks selline arutelu Seaduse üle minema korda meile, 21. sajandi kristlastele?

Kümne-käsu usk ei päästa

Tõepoolest, küsimus „Milleks Moosese Seadus?“ ei ole eesti rahva küsimus 21. sajandil. Küll aga oleks paljude jaoks täiesti asjakohane küsimus: „Milleks 10 käsku?“ Minu kogemus ütleb, et paljud inimesed on 10-käsu-usku. Olen kohtunud parajal hulgal inimestega, kes ütlevad, et ega nad suuremad usklikud ei ole, aga „kümmet käsku pean ma ikka“. Seda öeldakse eelkõige oma usu vähesuse vabanduseks.

Kuidas siis on selle „Kümne käsuga“? Kümme käsku on väike, ent oluline osa Moosese Seadusest. Kokku on Moosese Seaduses sadu käske. Kui ainult Vana Testamenti lugeda, siis Vana Testament ise ei too eriliselt esile kümmet käsku kui teistest käskudest olulisemaid – kõik käsud olid ühtviisi Jumalast ja neid tuli pidada. Aga meie, eest rahva, jaoks on kümme käsku kuidagi südame­lähedased.

Lugegem veel kord Galaatia kirja 3. ptk salme „10 käsu“ sisuga:

• „10 käsu kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees“ (s 11).

• „10 käsku ei ole usust“ (s 12)

• „Need, kes rajavad end 10 käsu järgimisele, on needuse all“ (s 10).

• „Kristus on meid 10 käsu needusest lahti ostnud“ (s 13).

Nagu ma ütlesin: 10 käsku on vaid osa Moosese Seadusest, ja seetõttu oleks ainult 10 käsu pidamine Moosese Seaduse suur vähendamine – aga niiviisi parafraseerides tuleb Pauluse sõnade teravus meie kultuuriruumis paremini esile.

Meil tuleb olla väga hoolikad, et me kuidagi ei kuulutaks inimestele 10 käsku, vaid ikka Jeesuse armu-evangeeliumi! Miskipärast seostavad inimesed kirikut 10 käsuga. Me oleme kusagil väga mööda pannud, kui see niiviisi on: Pauluse selge sõnum on, et Kristuse järgijad elavad usust ja mitte 10 käsust!

Paulus võitles Galaatia kirjas eelkõige nendega, kes ütlesid: Loomulikult, Kristuse armu me kuulutame, aga sellele tuleb lisada ka veel 10 käsku. Meilgi tuleb selgelt sellele vastu astuda, kui keegi tahab evangeeliumile 10 käsku – kasvõi osaliselt – juurde lisada. Meil tuleb olla väga järjekindlad oma kuulutuses: Kristlikku kogudust peaks inimesed seostama armu-evangeeliumiga, mitte 10 käsuga!

Kui Seadusega (10 käsuga) on nii hullud lood, siis milleks 10 käsku üldse vajalikud on? Kas nende jaoks on üldse mingit kohta?

Milleks siis anti kümme käsku?

Paulus kindlasti pole seda meelt, et Moosese Seadus oleks kuidagi iseenesest halb. Küsimus on aga selles, et Moosese Seadus, sh 10 käsku, ei päästa!

Paulusel on kaks vastust sellele, milleks oli Moosese Seadust / 10 käsku vaja.

• Esiteks, Moosese Seadus lisati selleks, et patt suureneks või tuleks selgemini esile (s 19a, 22a).

• Teiseks lisati Moosese Seadus selleks, et kõigile oleks selge, et pääste tuleb ainult Jeesuse Kristuse kaudu (s 19b, 22b).

Esimesest tahan rääkida täna ja teisest – päästest Jeesuse Kristuse kaudu – tahan rääkida pikemalt jõululaupäeva jutluses (kui Jumal lubab).

Seadus anti üleastumiste pärast

Juhin korraks tähelepanu sellele, et Moosese Seadus „lisati“ (s 19) - Jumalal oli juba varem Aabrahami kaudu leping inimkonnaga sõlmitud ja sellele originaalile tuli midagi ajutiselt juurde lisada – see ajutine lisandus ongi Moosese Seadus.

Aga kuidas mõista seda, et Moosese Seadus lisati „üleastumiste pärast“. Seda tuleks mõista kolmes tähenduses.

(a) Esiteks aitas Moosese Seadus pattu piirata / ohjeldada.

• On ju tänapäevalgi nii, et seadusi tehakse nendes valdkondades, kus inimeste teguviis on väga segaseks läinud. Näiteks kui tekkis küberkuritegevus, siis tuli hakata vastu võtma seadusi, mis seda valdkonda reguleeriksid ja niiviisi pattu piiraksid.

• Kuni Jeesuse tulekuni ei olnud inimkonnal täiusliku elu eeskuju ja seetõttu oli vaja Seadust, mis pattu piiraks / ohjeldaks.

(b) Teiseks lisati Moosese Seadus „üleastumiste pärast“ selles mõttes, et niiviisi nimetati patt patuks.

• Inimesed olid samu tegusid ka enne teinud, aga kuna polnud seadust, siis ei saanud neid ka üleastumisteks nimetada. Seadus tõi patu päevavalgele.

• Rm 5:13: „Patt oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui seadust ei ole.“

(c) Kolmandaks tähendab „üleastumiste pärast“ ka 'üleastumiste tekita­miseks'.

• Rm 5:20 seletab Paulus: „Seadus on kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks.“

• Inimsüdamel on kalduvus hakata vastu reeglitele. Kui inimesele anda ette mingid piirangud, siis mingi osa meist tahaks nendest nimme üle astuda.

• Näiteks kui Eesti Vabariik võttis vastu prügisorteerimise seaduse, siis alguses oli päris palju inimesi, kes nimetas seda rumalaks: ega nad nagunii seda sorteeritud prügi eraldi prügimägedele ei vii; ah mis see minu sorteerimine ikka aitab – suured tehased reostavad nagunii rohkem kui mina iialgi säästa suudan... Miski inimese sees sundis teda sellest seadusest üle astuma, võibolla isegi nimme üle astuma. Seadusest on lihtsam üle astuda, kui ma nimetan seda „rumalaks“! Niiviisi ma vaigistan oma südametunnistust ja luban endale sellest seadusest üle astuda.

• Niisiis, kui antakse uus seadus, siis meie inimlik loomus tahaks sellest üle astuda. Nii ka Moosese Seadusega: selle tulek mitte ainult ei ohjeldanud pattu, vaid ka suurendas pattu.

Rm 7:5 ütleb seda selgelt: „Kui me olime alles lihalikud, siis haarasid meie liikmeid Seaduse kaudu tekkivad patukired.“ Või paar salmi hiljem Rm 7:8: „Patt ... tekitas minus käsu kaudu igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud.“ Seadus mitte ainult ei too esile meie südame patust kalduvust, vaid ka tekitab patukirge. Ilma Püha Vaimuta on meie südamed enesekesksed – ja kui selline süda tajub, et teda kritiseeritakse või kutsutakse korrale, siis meie süda otsib seda raevukamalt võimalusi, kuidas end kaitsta.

***

Niisiis, Seadus lisati „üleastumiste pärast“, selleks

• et pattu piirata;

• et nimetada pattu patuks;

• ja ka selleks et pattu tekitada.

Paulus ei ütle kusagil, et Seadus iseenesest oleks paha või patune või kuri. Kaugel sellest! Seadus lihtsalt toob esile inimese patu selgemalt ja suuremal määral kui ilma Seaduseta.

Kõik see aitab meil paremini mõista, miks oli vaja, et Jumal saadaks oma Poja maailma päästma? Milline on inimese olukord, kui ta loodab ainult 10 käsule / Seadusele?

Kristuse tuleku vajadus: Seadus ei päästa kedagi!

Kümme käsku ei päästa mitte kedagi! Seadus ei tee elavaks! Need pole kunagi antud selle jaoks, et kedagi päästa! „Vaid siis, kui oleks antud seadus, mis suudab teha elavaks, tuleks õigus tõepoolest seadusest“ (s 21). Need anti selleks, et inimene saaks aru oma patususest.

Ma julgustaks iga inimest, kes ütleb, et ta suuremat sorti usklik ei ole, aga peab 10 käsku: palun, lugege endamisi läbi 10 käsku läbi – ja te jõuate arusaamisele, et te olete nendest üle astunud! Ja mida rohkem te 10 käsku loete, seda suuremaks saab teie patt! Paulus kinnitab seda s 22: „Pühakiri on kõik oleva allutanud patule“ ehk lihsamini öelduna: „Pühakiri kuulutab, et kogu maailm on patuvang!“

Kümme käsku ei tee kedagi õnnelikuks ega elavaks – kümme käsku hoidsid inimesi patu all kinni, kuni Kristus tuli ja vabastas inimesed patu alt.

See tekitab veel ühe küsimuse, millele tahaks lõpetuseks vastust otsida.

Miks Seadus ei suuda elavaks teha?

Miks Seadus ei suuda elavaks teha? Vastuse leiame jällegi Rm kirjast (8:3-4): „Seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast, et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.“

Oli midagi, mida Seadus ei suutnud teha. Seadus ei suutnud pattu inimeses elust kõrvaldada ega anda talle Püha Vaimu väge. Seadus ei suutnud teha elavaks. Viga ei olnud mitte Seaduses, vaid inimeses: Seadus oli võimetu „inimloomuse tõttu“. Seadus oli hea, aga tõi inimeses hoopis esile halba seetõttu, et inimesed elasid oma patuses loomuses ja neil ei olnud Püha Vaimu. „Lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda“ (Rm 8:7).

Niisiis: Miks ei suutnud (ega suuda) 10 käsku teha inimest elavaks? – Aga sellepärast, et inimese patune loomus ei suuda Seadust täita. Vaja on Püha Vaimu uuendust ja väge – seda aga ilma Kristuse lunastuseta inimesele ei anta.

Jumala sõna tuleb kuulutada koos Püha Vaimu uuendava väega – vastasel juhul ei juhtu inimese südames midagi, vaid ta satub veel sügavamale patu alla. Mõned hakkvad Jumalale otseselt vastu ja elavad moraalitut elu. Teised püüavad oma elu parandada ja muutuvad käsumeelseteks. Mõlemal juhul on tulemus sama: inimene on patu vang ja elab lahus Jumalast.

Elu Jumala Seaduse järgi on ilma Kristuse lunastuseta ja ilma Püha Vaimu väeta võimatu! Juba Mooses näeb vajadust Püha Vaimu uuenduse järele: „Issand, su Jumal, lõikab ümber sinu südame..., et sa armastaksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest“ (5Ms 30:6). Jeremija ootab sedasama: „Pärast neid päevi, ütleb Issand, ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse“ (31:33). Hesekiel näeb seda ette: „Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame“ (36:26).

Vana Testamendi ajal andis Jumal oma Püha Vaimu vaid üksikutele valitud isikutele – rahva enamikule jäi see kättesaamatuks. Paulus kuulutab aga Rm 8:4, et Kristuses on see ootus täitunud: „Seaduse nõuded on täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.“

Vaja on Jeesust!

Selline ongi inimese olukord ilma Jeesuseta: inimene on patu vang ega suuda kuidagi elavaks saada. Nii oli see täiesti vältimatult enne Jeesuse tulekut maa peale: Moosese Seadus ei saanud teha kedagi elavaks. Nii on see ka tänapäeval nende elus, kes ei ole Jeesust vastu võtnud ega lasknud Pühal Vaimul oma elu uuendada: nende elus ei toimi Püha Vaimu vägi. Isegi püüd täita 10 käsku – elada moraalset elu – ei päästa neid.

Vaja on Jeesust. Kui sa tahad saada igavest elu, siis ära jää lootma 10 käsu järgimisele, vaid usu armu-evangeeliumisse!

Jutlusena Kolgatal, 20. detsember 2009

Allikas http://www.kolgata.ee/10-kasku..