Ilves: jõulupühad toovad meie mõtetesse nii usu ja lootuse kui ka ühtehoidmise ja hoolivuse.

Head kaasmaalased,

Jõulupühad kui sisemise valguse aeg toovad meie mõtetesse rõhutatult nii usu ja lootuse kui ka ühtehoidmise ja hoolivuse.

Usk ja lootus annavad meile jõu tulla toime nende muredega, mis võib tabada meist igaühte nagu ka nendega, mida peame lahendama riigile ja ühiskonnale mõeldes. Kindel usk ja lootus, mida toetab meie endi tublidus tähendavadki kokkuvõttes, et meie saame hakkama. Eesti saab hakkama.

Ühtehoidmine ja hoolivus muudavad aga tugevaks meie perekonnad, meie suhted lähedastega, meie riigi. Kokkuvõttes muudab see kõik Eesti suuremaks.

Üksteise toetamine on eelduseks, et meie pere ja riigi asjad on korras ning me saame tunda ennast turvaliselt. Tahame, et abivajajaid aidatakse ja kedagi ei jäeta hätta, et kõige raskemaski olukorras saaksime loota toetusele ja abile. Ka kitsikuses ja tormis, nõrkuses ja tuisus.

Raske aeg annab igale inimesele, igale kogudusele ja vabakonnale võimaluse ning kohustuse näidata hoolivust ja abistada. Tänan kõiki neid, kes on oma võimaluste piires abistanud ning toetanud lähedasi, naabreid ja oma kogukonna liikmeid.

Kõik see on seotud ka eetiliste tõekspidamistega, nende väärtustega, mis aitavad hoida korras meie kodu ja riiki. Neist väärtustest peame lugu pidama iga päev nii oma perekonnas kui ka riigis. Sest ilma eetiliste tõekspidamisteta hääbub perekond, laguneb kodu ja nõrgeneb riik. Nii ei tule meil nendest väärtustest mitte ainult lugu pidada, neid ise järgides, vaid nende väärtuste eest tuleb ka seista. See nõuab meist igaühe hingejõudu, usku ja lootust, usaldamist ja hoolivust.


Soovin teile kõigile rahulikku jõuluaega!

Allikas

Kallid inimesed, kogudused ja kogukonnad üle Eestimaa, Jumal armastab meid kõiki jäägitult. Jõuluööl inimeseks sündinud Jumala Poeg on selle armastuse suurimaks väljenduseks ja eeskujuks, kuidas meiegi inimestena üksteisele armastust võime väljendada. Piibel ütleb:

Armsad, armastagem üksteist,?sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast?ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat,?sest Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles,?et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud?maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus -?ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid?ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka?meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame,?siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:7-12)

EELK peapiiskopi läkitus kogudustele jõulupühadeks ja algavaks aastaks 2011. aastaks

Armsad õed ja vennad lähedal ja kaugel! Jõululugu algab teatega, et „kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna“ ning ka Joosep Maarjaga asus teele Taaveti linna Petlemma, „sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt“ (Lk 2:3–4). Üks väline korraldus juhtis tagasi juurte juurde, viis kokku minevikupärimused ning Jumala tulevikuplaani, lasi tõotustel tõeks saada.

Järgnev on veidi kärbitud tõlge paavst Benedictus XVI kõnest, mille ta pidas 17. septembril Westminster Hall’is ühiskonna-, kultuuri-, teaduse-, äri- ja usutegelastele ning diplomaatilisele korpusele.

Kõneldes selles ajaloolises paigas, mõtlen ma lugematutele meestele ja naistele läbi sajandite, kes on mänginud oma osa nende müüride vahel aset leidnud tähtsates sündmustes ning on kujundanud paljude generatsioonide brittide ja ka teiste elu. Eriti tahan meelde tuletada püha Thomas More’i, inglise suure õpetlase ja riigitegelase kuju, keda imetlevad ühtmoodi nii usklikud kui mitteusklikud, meelekindluse tõttu, millega ta järgis oma südametunnistust, isegi suverääni põlu alla sattumise hinnaga, kelle „hea teenija“ ta oli, kuna ta otsustas teenida eelkõige Jumalat. Dilemma, mille ees More seisis nendel rasketel aegadel, igavene küsimus suhtest selle vahel, mida võlgnetakse tseesarile ja mida Jumalale, annab mulle võimaluse mõtiskleda koos teiega lühidalt religioosse usu õige koha üle poliitilises protsessis.