Tartu Ülikooli politoloogi Alar Kilbi hinnangul ei ole eestlased kirikuvaenulikud vaid pigem ükskõiksed usu suhtes.
Kilp rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et eestlased on küllaltki kirikukauge rahvas.
"Ma usun, et eestlased on ikkagi usuleige rahvas. Üheski teises ühiskonnas pole sotsialism nii mõjunud, et kiriku formaalne liikmeskond oleks niimoodi alla vajunud. Samas meil ei ole ka ateiste õieti, meil ei ole kirikuvaenulikkust, aga meil on pigem ükskõiksus," selgitas Kilp.
Ta lisas, et Eestis on usuvabadus ja kõik saavadki valida, kas nad on religioossed või mitte.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kantsleri, õpetaja Urmas Viilma sõnul ei ole aga eestlased usuleiged ning see arvamus on pigem müüt. Ta tõi näite, et 2007. aastal tehtud uuringu kohaselt käis jõulude ajal kirikus 53% eesti keelt kõnelevatest inimestest ning 47% vene keelt kõnelevatest inimestest. "See on umbes sama suur arv, kui käib valimas," märkis ta.
Maausklik ja kunstnik Elo Liiv ei nõustu samuti, et eestlased on usuleiged, kuid tema sõnul usub enamik inimestest puude ja kivide hinge olemasolusse ning elusse pärast surma.
Kirjanik Jaak Urmeti ehk Wimbergi hinnangul võib iga inimene uskuda sellesse, mida ta tahab, kuid seda ei tohiks teistele peale suruda. Tema sõnul on kirik näiteks paljudes maakohtades ainus koht, kus käia.
"Ma leian, et Eestis on religiooniga kõik korras. Minu jaoks religioon, usutunnistused, konfessioonid on ikkagi nagu klubid," ütles Urmet ning võrdles kirikuid kohalike teatritruppide ja külaseltside tegevusega. "Kirikud, kogudused on samamoodi klubid, las nad ajavad oma rida seal," lisas ta.
Politoloog: eestlased on usuliselt ükskõiksed
Tüpograafia
- Fondi suurus
- Vaikimisi
- Lugemisrežiim