Lugesin äsja ajalehe Kotimaa võrguversioonist emeriitpiiskop John Vikströmi raadiokolumni kohta Yle Areenas. Vikström avaldas kolumnis oma seisukoha aktuaalsel teemal. Ta õnnistas homoseksuaale, öeldes: „Jumal õnnistagu sind. Jumal õnnistagu sinu igatsust armastuse, teise inimese läheduse ja soojuse järele.“
Ta kõneles suhtumisest homoseksuaalsesse inimesse järgnevalt: “Ka sina oled Jumala loodu sellisena, nagu oled. 1970. aastateni peeti sinu seksuaalset suundumust kriminaalseks, 1980-ndateni peeti seda haiguseks. Praegu mõistame paremini, millega tegu, mõistame ka kirikus. Ka mina. Sa pole kriminaal ega haige ega patune. Sulle kuulub õnnistus, mitte needus.”
Kotimaa võrguversioonile kommenteeris Vikström oma sõnavõttu nõnda: “On oluline märkida, et ma räägin õnnistamisest laiemas tähenduses, see tähendab, et õnnistamine on hea rääkimine teise inimese kohta. Kas ma lähen kaugemale kui kirikukogu, kes pakub võimalust palvetada [koos homoseksuaalidega ja nende pärast]? Enda arvates mitte. Kuid ei ole eestpalvet, millel puuduks õnnistamise dimensioon.”
Mõned on pidanud Vikströmi sõnavõttu kirikupoolseks andekspalumiseks homoseksuaalidelt. Vikström hindab taolist arvamust nõnda: “Homoseksuaalsust käsitleva raadiosaate jaoks kolumni koostades ei pidanud ma silmas andekspalumist. Kuid seda võib ka nii tõlgendada, ehkki emeriitpeapiiskopina pole mul kiriku mandaati kiriku nimel andeks paluda.”
Varem poleks ma uskunud, et meie kiriku emeriitpiiskop või mõni ametis olevatest piiskoppidest võiks misjonitööst rääkida näiteks nõnda [järgnev lõik on kujutluslik, toim]: “Jumal õnnistagu sind, mida sa ka iganes usud. Jumal õnnistagu sinu igatsust toetuda millelegi. Ta õnnistagu sinu püüdlust saada osa millestki suuremast. Jumal aktsepteerib ka sind selles usus, mis sul on. Varem püüti sind teha kristlaseks. Sinu usku on peetud valeks. Sulle öeldi, et Jeesus on ainuke tee Jumala juurde. Võidi öelda, et ilma Jeesuseta lähed sa hukatusse. Nüüd me mõistame neid asju paremini. Ka mina mõistan. Sa ei astu hukatusse, sa ei astu vastu Jumala hukkamõistule. Taevasse viib palju teid. Sina kõnnid ühel neist teedest. Jää sellele teele ja ole julge. Me õnnistame sind ja sinu usku, me ei nea. Ma palun andeks, et meie kirik on teinud misjonitööd. Varem on see olnud jäik ja sallimatu. Ma luban teha kõik, et me ei teeks enam nõnda, nagu me oleme varem toiminud. Me ei väida, et meie teame Jumalast tõde. Me kõik otsime teda õdede ja vendadena. Me tahame aidata ja teenida inimesi, mitte kuulutada oma usku.”
Ma ei imestaks enam, kui me kuuleksime taolisi kõnesid meie kiriku endiselt või praeguselt juhtkonnalt. Piibli järgi ei päri homoseksuaalses suhtes elav või seda praktiseeriv inimene Jumala riiki. Piibel seostab seega homosuhte praktiseerimise õndsuse küsimusega. Samamoodi ta seostab selle asjaoluga, kas inimene usub Jeesusesse või mitte. Miks ei võiks siis astuda ka järgmisi samme, mida paljud nõuavad? Äsjane [kirikukogu] otsus avas selleks ukse. Usun, et seoses misjonitööga eespool nimetatud sammud lähiaastatel ka astutakse. Selleks hakatakse avaldama tugevat survet.
Olen viimasel ajal lugenud eriti apostel Pauluse kirju ja püüdnud mõnda neist õpetada. Kui kaugele oleme me läinud Pauluse õpetustest! Apostli õpetustest, kes on just meie, paganate, s.t mittejuutide apostel.
Allikas http://meiekirik.ee, Tõlkinud Illimar Toomet
BLOG COMMENTS POWERED BY DISQUS